3-1-1-30-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-17

Otsuse kuupäev

29. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Paavo Randma ja

Peeter Roosma

Kohtuasi

Väärteoasi Sergei Ivanovi karistamises liiklusseaduse § 223

lg 1 ja § 236 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-

16-3887

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Ivanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor

Belugin, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

10. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsus Sergei Ivanovi väärteoasjas

liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi ning saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru

Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Sergei Ivanovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (ükssada

nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot, ja jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14. aprilli 2016. a otsusega karistati Sergei Ivanovi

liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel 75 trahviühiku (300 euro) ja LS § 236 lg 1 alusel 100

trahviühiku (400 euro) suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 4.

veebruaril 2016 kell 18.25 Tallinnas Endla tänaval mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet ja

riivas temast paremal liikunud mootorsõidukit, põhjustades liiklusõnnetuse ning varalise kahju S

AS-ile ja N AS-ile. Seejärel lahkus S. Ivanov sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest ettenähtud

korras politseile teatamata. Eespool kirjeldatud viisil käitudes rikkus menetlusalune isik LS § 46

lg 3 ja § 169 lg 5 nõudeid.

2. S. Ivanov esitas kaebuse Harju Maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotles ta kergema karistuse mõistmist ja

rahatrahvide ajatamist.

3. Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a määrusega saadeti väärteoasi lahendamiseks menetlusaluse isiku

elukohajärgsele kohtule, s.o Viru Maakohtule.

4. Viru Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata. Maakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 Vaidlust ei ole selle üle, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

mootorsõidukit. 15. veebruari 2016. a vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli kohaselt

tuvastati tema sõidukil kriimustuse-kontakti jäljed paremal küljel, esiosal ning küljepeegli

korpusel. Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et S. Ivanovi juhitud sõiduk riivas Tallinnas Endla tänava

ja Keemia tee ristmiku juures teist sõidukit, mida juhtis M. K.. Seejärel lahkus menetlusalune isik

sõidukiga sündmuskohalt. Sõidukite külgkokkupõrge toimus püsikattega ja korras sõiduteel ning

reguleerimata liiklusmärkidega T-kujulisel põleva valgustusega märja kattega ristmikul. Teise

mootorsõiduki vigastused paiknesid sõiduki vasakul küljel. Liiklusõnnetuse akti on allkirjastanud

mõlema sõiduki juhid.

4.2 17. veebruari 2016. a vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis on fikseeritud teise sõiduki

vigastused, s.o kriimustuse-kontakti jäljed auto vasakul tagumisel tiival ning vasakpoolsetel ustel.

Kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et teise sõiduki juht teatas pärast liiklusõnnetuse

toimumist häirekeskusele võimalikust joobes juhist. M. K. järgnes teda riivanud sõidukile ja

ligikaudu 20 minuti pärast peetigi menetlusalune isik kinni. Menetlusalune isik ennast aga süüdi

ei tunnistanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati S. Ivanovi Harju Maakohtu 6.

veebruari 2016. a otsusega karistusseadustiku § 424 järgi samal kuupäeval toimepandud kuriteo

eest.

4.3 Kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, ta ei hoidnud ohutut külgvahet ja

põhjustas kokkupõrke teise mootorsõidukiga, ning samuti on tõendatud LS § 169 lg 5 nõuete

rikkumine, karistati teda põhjendatult LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude

eest. Usutav ei ole väide, et menetlusalune isik kokkupõrget ei tundnud.

4.4 Kuna kokkupõrge toimus tiheda liiklusega tänaval ja sündmuskohta ei saanud taastada, ei anna

sündmuskoha vaatluse tegemata jätmine kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Ivanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor

Belugin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaatori

põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu puuduks vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. S. Ivanov väitis, et ta ei osalenud

väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses. Kuna kohtu järeldus on vastuolus tõendite ja

menetlusaluse isiku ütlustega, oleks tulnud otsuses näidata, missugused tõendid mootorsõiduki

juhtimist kinnitavad. Kohtuotsuses analüüsitud tõenditest ei selgu, miks heidetakse LS § 46 lg 3

nõuete rikkumist ette just S. Ivanovile. Teokirjeldus liiklusõnnetuse täpset asukohta tuvastada ei

võimalda. Samuti ei kuulatud kohtuistungil üle isikuid, kes oleksid saanud liiklusõnnetuse

asjaolusid täpsustada.

5.2 Riigikohus on asjas nr 3-1-1-87-06 märkinud, et oluline on tuvastada, kas isik liiklusõnnetuse

toimumisest teadis. Kuna S. Ivanov liiklusõnnetusest ei teadnud, ei saa järgneda tema vastutust

LS § 236 lg 1 järgi.

6. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja

kassatsioon rahuldamata. Kassatsioonivastuse põhiargumendid on järgmised.

6.1 Maakohus hindas VTMS § 123 lg 2 nõudeid järgides kõiki tõendeid kogumis, leides põhjendatult,

et menetlusalune isik on väärtegude toimepanemises süüdi ja tema käitumine on õigesti

kvalifitseeritud. Pole usutav, et S. Ivanovi juhitud sõiduki vigastused tekkisid muu kontakti

käigus. Kohtu vastava siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

6.2 Maakohus leidis õigesti, et sõidukitel fikseeritud vigastuste tekkimine pidi S. Ivanovile olema

arusaadav ja tajutav. Seega oli menetlusalusel isikul LS § 169 lg-st 5 tulenev kohustus teatada

liiklusõnnetusest politseile ja tal puudus õigus loata sündmuskohalt lahkuda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii

tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse

tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et

kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud

asjaolusid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-50-16, p 32.) Kassaator leiab

põhjendatult, et maakohus on praeguse asja lahendamisel neid nõudeid eiranud.

8. Väärteoasja materjalist nähtub, et S. Ivanov eitas väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses

osalemist ja seega ka LS § 46 lg 3 ning § 169 lg 5 nõuete rikkumist. Järelikult pidi maakohus

kaitseversiooni põhjal ja VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollima, missugustel asjaoludel

vaidlusalune liiklusõnnetus toimus, s.t kas menetlusalune isik selles osales, kas talle saab ette

heita LS § 46 lg 3 nõuete rikkumist, kas LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud koosseisutunnused on

täidetud ja kas sedastatav on LS § 169 lg-s 5 sätestatud kohustuse eiramine. Kirjeldatud viisil aga

ei toimitud.

9. Kohtuotsuse järeldused rajanevad peamiselt sõidukite vaatluse protokollidel, karistusregistri

väljavõttel ja liiklusõnnetuse aktil. Need tõendid annavad teavet selle kohta, missugused

vigastused S. Ivanovi ja M. K. sõidukitel tagantjärele tuvastati, missugune on kohtuvälise

menetleja versioon toimunust ja kuidas kirjeldati sündmuskohta. Samuti nähtub neist tõenditest,

et S. Ivanovi on kriminaalkorras karistatud samal päeval toime pandud mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise eest. Lisaks tugines maakohus kohtuvälise menetleja kohtuistungil antud

seletustele, mille kohaselt helistas M. K. pärast liiklusõnnetust häirekeskusesse, teavitas politseid

võimalikust joobes juhist, järgnes talle ja ligikaudu 20 minuti pärast pidaski politseipatrull kinni

menetlusaluse isiku.

10. Kuigi sõidukite vaatluse protokollide, karistusregistri väljavõtte ja liiklusõnnetuse akti põhjal saab

püstitada versiooni, mille kohaselt oli üks liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht menetlusalune

isik, ei sisalda need tõendid otsest teavet LS § 46 lg 3 nõuete rikkumise kohta. Teisisõnu ei saa

joobes juhtimise faktist automaatselt järeldada, et isik ei hoidnud ka ohutut külgvahet või käitus

muul viisi liiklusseaduse sätteid eiravalt, mis tõi kaasa teise sõiduki kahjustamise (või mõne muu

koosseisupärase tagajärje). Sellist põhjuslikkust ei ole lubatud eeldada. Kuna menetlusalust isikut

ei peetud kinni sündmuskohal ja samuti ei ole sündmuskohta vaadeldud, oleks tulnud

väärteoprotokollis kirjeldatud tegude tehiolude kindlakstegemiseks tunnistajana üle kuulata teise

sõiduki juht, s.o M. K., kuivõrd üksnes selle isiku ütlused saavad praeguses kohtuasjas

olemasolevat tõendikogumit silmas pidades olla liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid

puudutavaks otseseks tõendiallikaks. Kohtuvälises menetluses ongi M. K. tunnistajana üle

kuulatud, kohtuistungil seda aga ei tehtud. Selle tõttu ei ole võimalik ka järeldada, et

menetlusalusele isikule saab süüks arvata liiklusnõuete rikkumise ja sellest johtuva

väärteokoosseisus kirjeldatud tagajärje, s.t varalise kahju põhjustamise. Ühtlasi pole samal

põhjusel alust etteheiteks, et S. Ivanov rikkus liiklusõnnetusest teatamata jätmisega LS § 169 lg 5

nõudeid.

11. Vajalik on ka osutada, et VTMS § 313 lg 1 kohaselt saab kohtuvälise menetleja ametniku räägitu

olla tõendiks, kui see isik on kohtu- või kaebemenetluses üle kuulatud tunnistajana. Öeldu

tähendab, et kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega ei saa väärteo tehiolusid tõendada. Järelikult

ei olnud maakohus õigustatud tuginema tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel kohtuvälise

menetleja esindaja seletustele, mis viimane andis kohtuliku arutamise käigus.

12. Kokkuvõtlikult saab nentida, et kohtulikul arutamisel on jäetud liiklusõnnetuse toimumise

asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata ja seetõttu puudub alus S. Ivanovile ette heita liiklusseaduse

nõuete rikkumist ning LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemist. VTMS § 123 lg 2 nõuete rikkumise tulemuseks on kõrvaldamata kahtlus, mille

kohaselt ei ole menetlusalune isik talle süüks arvatud väärtegusid toime pannud. See viga on

käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Osutatud eksimus

ei too siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamist, kuna ei saa väita, et väärtegude tuvastamine on

võimatu. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on selle rikkumise kõrvaldamine võimalik väärteoasja

uuel arutamisel maakohtus.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale

maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

14. S. Ivanovi kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

tasu kindlaksmääramiseks 144 euro suuruses summas, sh käibemaks 24 eurot. Taotluse kohaselt

on maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealuse nõustamiseks, kassatsiooni koostamiseks ja

saatmiseks kulutatud aega 6 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on

olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Riigi

õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 23 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise

tingimused“ § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 9 lg 2 alusel tuleb taotlus rahuldada 144 euro suuruses

summas, sh käibemaks 24 eurot. See menetluskulu tuleb jätta VTMS § 38 lg 1 ja

kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)