3-3-1-81-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-81-16

Määruse kuupäev

26. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Nele

Parrest

Kohtuasi

Deniss Slavnovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega Tallinna

Vanglas ajavahemikul 25. jaanuar 2013 kuni 25. jaanuar 2016

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Slavnov

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2016. a määrus

haldusasjas nr 3-16-616

Menetluse alus Riigikohtus

Deniss Slavnovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Deniss Slavnovi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. mai 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-616 resolutsiooni

p 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Deniss Slavnovi menetlusabi taotlus ja

vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-16-616.

3. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri

2016. a määrus muutmata.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Deniss Slavnov esitas 26. jaanuaril 2016 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille

Tallinna Vangla tagastas 28. märtsi 2016. a vastusega ajavahemike 25.–26. jaanuar 2013 ning

1. november 2014 kuni 29. juuni 2015 osas läbivaatamatult. Ülejäänud osas jäeti kahjunõue

rahuldamata.

2. D. Slavnov esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju eest hüvitist 17 380 eurot seoses kinnipidamistingimustega ajavahemikul 25. jaanuar 2013 kuni

25. jaanuar 2016.

3. Tartu Halduskohus tagastas 20. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-616 kaebuse

osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna

tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 1. november 2014 kuni 29. juuni 2015, sest 1. novembrist

2014 kuni 20. juunini 2015 viibis kaebaja vabaduses ning 21.–29. juunil 2015 Põhja Prefektuuri

arestimajas (resolutsiooni p 1). Kohus leidis, et kaebajal ei ole selle ajavahemiku osas kaebeõigust.

Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning

jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 521 eurot ja 40 senti

tasumiseks aega 15 päeva määruse jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kohus leidis, et menetlusabi

majanduslikud eeldused on täidetud, kuid menetlusabi andmine on seotud ka menetluses osalemise

edukusega. Kohus tugines Tallinna Vangla vastusele kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, mille järgi

oli kaebajal vaidlusalusel ajavahemikul 132 päeval põrandapinda üle 4 m2, 656 päeval 3,02–3,70 m2 ja

65 päeval alla 3 m2. Kaebajal võimaldati viibida kambrist väljas iga päev tund aega värskes õhus,

ajavahemikul 27. jaanuar 2013 kuni 31. oktoober 2014 ja alates 31. detsembrist 2015 suurem osa ajast

päevakavas sätestatud ajal nelja tunni jooksul päevas ning kinnipeetava staatuses külastada kord kuus

spordisaali. 4. veebruarist 2013 kuni 31. maini 2013 osales kaebaja riigikeele õppes, 28. augustist 2013

kuni 15. maini 2014 oli määratud abitööliseks, 27.–31. oktoobril 2014 oli kohustatud viibima kambris

üksnes ööajal ning 15. maist kuni 9. septembrini 2014 viibis avavanglas. Kambrid vastasid nõuetele.

Nendel tingimustel ei ole kohtu hinnangul piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine

on edukas.

4. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles märgib, et ei ole nõus halduskohtu lahendiga tema kaebuse

kohta. Kaebaja sõnul rikuti tema inimõigusi, kambrites ei jätkunud põrandapinda, oli halb valgustus,

niiskus. Kaebajal ei ole riigilõivu tasumiseks raha.

6. juunil 2016 esitas kaebaja täiendava avalduse, mille kohaselt esitas Tallinna Vangla valeandmeid

kaebaja kinnipidamistingimuste kohta. Ta oli alates 31. detsembrist 2015 süüdimõistetu staatuses ja

istus kinnises kambris, kust lasti välja ainult üheks tunniks.

5. Tartu Halduskohus võttis 10. juunil 2016 määruskaebuse 20. mai 2016. a kohtumääruse p 1 peale

menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. septembri 2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 20. mai 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on

kaebeõiguse puudumine ajavahemikul, kui kaebaja ei viibinud vangistuses, ilmselge.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles ta ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja ei

olnud ajavahemikul 25. jaanuar 2013 kuni 25. jaanuar 2016 Tallinna Vanglas. Määruskaebusele lisas

kaebaja väljavõtte selle kohta, millistes kambrites ta sellel ajavahemikul viibis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Halduskohus otsustas 20. mai 2016. a määrusega tagastada kaebuse osaliselt selle ajavahemiku

osas, mil kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas (resolutsiooni p 1), ja jätta rahuldamata kaebaja

menetlusabi taotluse, kuna ei ole piisavat alust eeldada, et kaebaja menetluses osalemine on edukas

(resolutsiooni p 2). Kaebaja esitas määruskaebuse, milles märkis, et tingimused, milles ta Tallinna

Vanglas viibis, olid õigusvastased ning et tal pole raha riigilõivu maksmiseks. Halduskohus võttis

määruskaebuse menetlusse ja ringkonnakohus lahendas selle vaid halduskohtu määruse resolutsiooni

p 1 osas.

9. Kolleegiumi hinnangul nähtub kaebaja määruskaebusest, et ta soovis vaidlustada ka halduskohtu

määruse resolutsiooni p 2. Kaebaja ei ole avaldanud, et sooviks halduskohtu määrust vaidlustada vaid

osaliselt, ning käsitles määruskaebuses oma võimetust maksta riigilõivu ja esitas vastuväiteid

halduskohtu seisukohale, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Seega on üks määruskaebuse taotlus-

test jäänud lahendamata.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resoluut-

siooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

HKMS § 170 lg 1 järgi võib asja arutanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha

täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata.

HKMS § 230 lg-st 2, § 185 lg-st 1 ja § 178 lg-st 3 tulenevalt laienevad need sätted ka määruskaebuse

lahendamisel tehtavale määrusele. Määruskaebuse taotluse lahendamata jätmise näol on aga tegemist

ka kohtumenetluse normide olulise rikkumisega, millele tuginedes võib esitada määruskaebuse (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-89-14, p 10).

11. Kuigi kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses otsesõnu tuginenud

menetlusnormide rikkumisele, võimaldab HKMS § 230 lg 3 ringkonnakohtu otsuse kassatsioon-

kaebuse põhjendustest olenemata tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule või

halduskohtule ka HKMS § 199 lg-s 2 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.

HKMS § 230 lg 4 järgi võib Riigikohus lugeda menetlusnormi oluliseks rikkumiseks ka HKMS § 199

lg-tes 1 ja 2 nimetamata rikkumise. HKMS § 234 alusel kohalduvad need sätted ka määruskaebusele.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud juhul menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjendatud

saata määruskaebust uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Küsimus, kas halduskohus jättis õigesti

menetlusabi taotluse rahuldamata, on võimalik lahendada ka Riigikohtul. Halduskohus viitas õigesti

sellele, et menetlusabi andmise eelduseks on mh see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguses asjas

teadaolevate asjaolude põhjal siiski teha järeldust, et asja eduväljavaated on vähesed.

13. Toimikus ei ole andmeid selle kohta, kui suure osa vaidlusaluste kambrite pindalast moodustas

tualettruumi pindala. Vastustaja on kahjunõuet lahendades ekslikult asunud seisukohale, et tualett-

ruumi alust pinda ei tule kambri üldpindalast maha arvata (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-

16, p 11). Isegi juhul, kui jätta tualettruumi pindala kambri pindalast maha arvamata, on kaebajale

tagatud kambripind olnud 65 päeval alla 3 m2. Vastustaja vastusest kahju hüvitamise taotlusele ei

nähtu piisava täpsusega kompenseerivad meetmed. Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigi-

kohtu praktikat sarnastes asjades, ei saa asuda seisukohale, et kahjunõude eduväljavaated on vähesed.

Kahjuhüvitise kohta seisukoha võtmiseks tuleb asjaolud asja sisulise menetlemise käigus välja

selgitada.

14. Seetõttu on halduskohus ekslikult jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Haldus-

kohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja määruskaebus selles osas rahuldada. Arvestades, et

halduskohus tuvastas, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, teeb kolleegium

selles osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja riigilõivu

tasumisest.

15. Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega ajavahemiku osas, mil kaebaja Tallinna Vanglas ei

viibinud. Selles osas on kaebus õigesti tagastatud ning määruskaebus jääb rahuldamata.

16. HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)