1-09-6237/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-6237 (kohtueelses menetluses nr 08284000106) riik V.V, L.F, U.K versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav V.V

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx

x-xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Anu Rannaveski Süüdistatav

L.F

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Anu Rannaveski Süüdistatav

U.K

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxx ;töötu; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada V.V süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 69 alusel asendada V.V-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 29. november 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada V.V KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx 1.2 tunnistada L.F süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2

2

kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.F-ile katseaeg 18

(kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui L.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuded; määrata L.F-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx. 1.3 tunnistada U.K süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 69 alusel asendada U.K-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 29. november 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada U.K

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxx. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Olustvere Teenindusja Maamajanduskooli tsiviilhagi ning välja

mõista solidaarselt V.V-lt ja U.K-lt 8800 (kaheksa tuhat kaheksasada) krooni Olustvere Teenindusja Maamajanduskooli kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 V.V-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.2 L.F-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.3 U.K-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Anu Rannaveskile 331 (kolmsada kolmkümmend üks) krooni 95 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

3 1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) V.V-le mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud; KarS

§ 69 alusel asendada V.V-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120

tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 29. november 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada V.V KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx x-xxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx 2) L.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 18 kuud; määrata L.F-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx 3) U.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 69 alusel asendada U.K-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 29. november 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada U.K KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx .

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. V.V-le, L.F-ile ja U.K-le esitatud süüdistused

V.V on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis 9. aprillil 2008. a

kella 23.15 paiku grupis koos L.F-i ja U.K-ga aknaklaaside lõhkumise teel

omaniku tahte vastaselt Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolile kuuluvasse hoonesse

aadressil Rataskaevu 5, samuti lõhkusid nad Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolile kuuluva Müüri 4 asuva peahoone 5 akent, põhjustades kannatanule lõhkumisega varalist kahju 13 200 krooni. V.V tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseadusliku tungimisega grupi poolt.

L.F-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tema tungis 9. aprillil 2008. a kella 23.15 paiku grupis koos U.K ja V.V-ga aknaklaaside lõhkumise teel

omaniku tahte vastaselt Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolile kuuluvasse hoonesse

aadressil Rataskaevu 5, samuti lõhkusid nad Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolile kuuluva Müüri 4 asuva peahoone 5 akent, põhjustades kannatanule lõhkumisega varalist kahju 13 200 krooni. L.F-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt

võõrasse piirdega alale ebaseadusliku tungimisega grupi poolt.

U.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis 9. aprillil 2008. a kella

23.15 paiku grupis koos L.F-i ja V.V-ga aknaklaaside lõhkumise teel

omaniku tahte vastaselt Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolile kuuluvasse hoonesse

aadressil Rataskaevu 5, samuti lõhkusid nad Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolile kuuluva Müüri 4 asuva peahoone 5 akent, põhjustades kannatanule lõhkumisega varalist kahju 13 200 krooni. U.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseadusliku tungimisega grupi poolt.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

4

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning V.V tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 266 lg 2 p 3 järgi; L.F-i tuleb süüdi mõista

vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja U.K tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.

2.1.3. Tsiviilhagi otsustamine

Olustvere Teenindusja Maamajanduskool on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 13200 krooni. Kuna L.F tasus 7.11.2008. a määruse alusel kannatanule oma osa tekitatud kahjust, so 4400 krooni, siis tuleb ülejäänud osa kahjust, so

8800 krooni, U.K-lt ja V.V-lt solidaarselt VÕS § 1043 alusel välja mõista. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 266 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.K , L.F-i ja

V.V karistamise kokkuleppemenetluses. U.K, L.F-i ja V.V karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava V.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on

kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

5 Süüdistatava L.F-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava U.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 90 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) V.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101.85 (991.20 + 110.65) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks;

2) L.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101.85 (991.20 + 110.65) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 3) U.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1101.85 (991.20 + 110.65) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik