2-16-16581/46 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-16581

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2017.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16581 Tsiviilasi E. P. hagi OÜ Saarde Kommunaal vastu 6120 euro kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. P., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx, xxxxx xxxxxx; e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: Piret Blankin, Advokaadibüroo DERLING; asukoht: Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e-post: piret.blankin@derling.ee Hageja lepinguline esindaja: E. P. Kostja: OÜ Saarde Kommunaal, registrikood 10357565; asukoht: Nõmme tn 22, 86304 Kilingi-Nõmme; e-post: kommunaal@saarde.ee Kostja lepinguline esindaja Monika Meerents, OÜ Munga Õigusbüroo, asukoht Aia 8, 80010 Pärnu, tel 443 0530, epost: monika@munga.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E. P. ja OÜ Saarde Kommunaal vahel 02.06.2017.a kohtuistungil esitatud kompromiss alljärgnevalt: 1.1 kostja tasub hagejale kompromiss summana 4490 eurot ja menetluskulud summas 150 eurot; 1.2 kostja tasub hagejale 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest hageja E. P. arveldusarvele Swedbankis nr EExxx. 2. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3. Hageja kinnitab, et tal puuduvad mistahes täiendavad 03.06.2016.a poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded kostja vastu. 4. Pärnu Maakohtul tagastada hagejatele ½ riigilõivust, s.o 237,50 eurot E. P. arveldusarvele nr EExxx. 5. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

2-16-16581

2

6. Edastada määrus menetlusosalistele ja täitmiseks Pärnu Maakohtule ½ riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Määruses nimetamata menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Asjaolud, menetluse käik E. P. esitas 03.11.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille 04.11.2016.a. võttis kohus asja menetlusse ja alustas eelmenetlust. 30.01.2017.a. toimunud eelistungil on kohus määranud täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite esitamise tähtajaks 13.02.2017.a. Vastuväiteid teise poole seisukohtade, taotluste suhtes võis esitada kuni 20.02.2017.a, mis oli ka eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks. 13.02.2017.a. esitas hageja taotluse, millega hageja taotleb kohtult ekspertiisi määramist, eesmärgiga tõendada sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu ja ulatust temale juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleandmise ajal. Kohus 08.03.2017.a määrusega rahuldas hageja taotluse sõiduki tehnilise seisukorra osas kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspert R.P. esitas 05.05.2017.a kohtule eksperthinnangu. Pärnu Maakohtus 02.06.2017.a toimunud kohtuistungil pooled esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Pooled sõlmivad kompromisslepingu alljärgnevas sõnastuses: 1. Kostja tasub hagejale kompromiss summana 4490 eurot ja menetluskulud summas 150 eurot. 2. Kostja tasub hagejale 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest hageja E. P. arveldusarvele Swedbankis nr EExxx. 3. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. 4. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 6. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 644 lg 1 alusel. 7. Hageja kinnitab, et tal puuduvad mistahes täiendavad 03.06.2016.a poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded kostja vastu. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud

2-16-16581

3

kompromiss on esitatud kohtule poolte poolt allkirjastatult 02.06.2017.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid eelistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning on kohtule avaldatud kompromissiga nõus. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 150 euro ulatuses menetluskulusid. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-16581 kokku riigilõivu 475 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt E. P.ile kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 237,50 eurot tema poolt märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik