1-17-2106/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-2106

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2106 Kohtukoosseis

Eesistuja , liikmed Pavel Gontšarov Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kriminaalasi V.B

’i süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. 2017. a otsus enetluses märtsi lühim Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Brigitta Mõttus a kaitsja vandeadvokaat

Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav V.B,

isikukood XXX, elukoht X , Eesti Vabariigi XX

kodakondsus, X , emakeel eesti keel, X XX XX,

kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2016-06.05.2016; varasemalt kohtulikult karistamata Kaitsja Vandeadvokaat

Brigitta Mõttus Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 22. märtsi V.B ’i suhtes jätta muutmata ja 2017. a kohtuotsus

süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Määrata vokaadibüroole Mõttus Ad

(reg. number 14122416) seoses vandeadvokaat Brigitta

Mõttus’e ’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks poolt V.B tasuks 80 (kaheksa

kümmend) eurot.

Välja mõista ’ kümmend) eurot määratud V.B ilt Eesti Vabariigi kasuks 80 (kaheksa kaitsjale vandeadvokaat Brigitta M makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses õttus’ele riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

2(5) Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300).

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. V.B on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 05.05.2016. a. kella

21:40 ajal juhtis Tallinnas Lükati tee ja Vesiveski tn ristmikul mootorsõidukit Yamaha YZF-R1

registreerimismärgiga , olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,40 mg/l) ning sõitis teelt XX XX

välja, rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1

/alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega V.B pani toime mootor

sõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 22. 2017.a. otsusega tunnistati märtsi V.B süüdi KarS § 424 järgi ja

mõisteti temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti V.B poolt kandmisele kuuluvaks

karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti

mõistetud vangistus (5 kuud ja 10 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et V.B ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

Määrati, et KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse V.B-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2017. a. ning KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (05.05.2016-06.05.2016) karistusaja hulka.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati V.B suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. V.B-lt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 196.80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

2.1. Maakohus leidis, et vaatamata asjaolule, et V.B end süüdi ei tunnistanud ning seletas, et tarvitas alkoholi pärast teelt välja sõitmist, on tema süü talle inkrimineeritud kuriteos on täielikult

tõendamist leidnud ning kaitseverisoon on ümber lükatud eelkõige tunnistaja ütlustega. TV

Tunnistaja seletas, et kui mootorratas teelt välja sõitis, jäi tunnistaja oma autoga seisma ja läks koheselt mootorratta juhi juurde. Juht oli alkoholijoobes, kuna tunda oli alkoholi lõhna. Tunnistaja nägi juhi taskus 0,5 liitrist pudelit. Juht ei tarvitanud kuni politsei tulekuni alkoholi. Üksinda oli ta vaid sel ajal kui tunni

staja politseile vastu kõndis, s.o u 10 sekundit.

3(5)

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas

, kes vaidlustab süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus kohtuotsuse täies ulatuses. Apellant on seisukohal, et kohus on valesti hinnanud asjas esitatud tõendeid, mis on viinud ekslikult

süüdistatava süüdimõistmiseni. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja leiab, et antud menetluses pole tuvastatud, et isik oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ajal. Vastavad otsesed tõendid antud kriminaalmenetluses puuduvad.

Süüdistatav ei ole eitanud, et ta tarvitas alkoholi pärast õnnetuse toimumist, ajal kui ta ei olnud enam liikluses osaline ega juhtinud mootorsõidukit. Vastav isiku tegevus aga ei kvalifitseeru KarS §

424 järgi. Asjaolu, et temal tuvastati joobeseisund (seda üle poole tunni pärast õnnetusjuhtumit)

ning samuti indikaatorvahendi näitu, süüdistatav ei vaidlusta ega pole ka menetluse jooksul eelnevalt vaidlustanud.

Süüdistatav vaidlustab selle, et ta on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud ning et see on kohtu hinnangul menetluses leidnud tõendamist. Maakohus on küll leidnud, et pole eluliselt usutav, et isik ennast pärast õnnetust purju joob, kuid ometi seda on mitmete inimestega praktikas eluliselt juhtunud ning loomulikult oli see süüdistatava poolt äärmiselt rumal tegu, kuid see polnud tegu, mille eest saaks isikut kriminaalkorras karistada. Süüdistatav andis ütlusi, et ta oli šokis, tal oli äärmiselt kahju oma mootorrattast ning kuna tal olid juhuslikult kaks 0,5l pudelit taskus, siis ta ka nendest alkoholi tarbis. Kaitsja seisukohast on vastav kohtu hinnang subjektiivne, et isik kes on õnnetusest šokis tegutseks päris valimatult, ehk siis tarbiks alkoholi ilmselt ka teiste isikute juuresolekul. Vastav seisukoht on oletuslik.

Kaitsja ei nõustu ka vastava kohtu seisukohaga, et süüdistatava ütlused on tunnistaja ütlustega vastuolus. Tunnistaja

TV on andnud ütlusi, et nägi õnnetust pealt ja viibis kuni politsei saabumiseni

süüdistatava juures. Ta on arvanud, et süüdistatav ei saanud midagi tarbida, kuna tema oli isiku juures. Seega pole ütlustes vastuolu, kuna tunnistaja on arvanud, et süüdistatav ei saanud midagi tarbida, ta

pole väitnud täie kindlusega, et süüdistatav seda ei teinud ning süüdistatav on andnud ütlusi, et tunnistaja ei saanudki näha, kui ta alkoholi tarbis, sest isik käis vahepeal eemal.

Tõepoolest, antud asjas on tõendatud, et tunnistaja on helistanud politseisse, on läinud politseile vastu, tema tähelepanu oli nendel aegadel hajutatud. Samuti viibisid sündmuskohal vaid süüdistatav

ja tunnistaja, seega keegi muu kohapeal ei olnud ning ei saa anda hinnangut ega oletada, kuidas tunnistaja võis antud olukorda näha, kui kaua ta täpsemalt süüdistatavast eemal oli, kui kaugel ta süüdistatavast oli, kas isik tõepoolest jälgis pingsalt iga süüdistatava liigutust kuni politsei tulekuni. Kaitsja hinnangul on just vastav asjaolu vähe usutav, et tunnistaja kogu poole tunni, isegi rohkema aja vältel süüdistavat oleks jälginud.

Kaitsja soovib ka rõhutada, et mitte keegi, ei süüdistatav ega kaitsja pole kordagi öelnud, et

tunnistaja võiks valetada, kuna ta ongi ju öelnud, et tema arvates ei saanud süüdistatav alkoholi pärast õnnetust tarbida ja tunnistaja võis tõepoolest vastavalt arvata, mis ei pruugi olla aga see, mis reaalsuses toimus tema eest varjatult.

Antud menetluses tõenduslik alkomeetri näit ei saa tõendada asjaolu, et isik juhtis mootorsõidukit

joobeseisundis, tõendatud on sellega vaid see fakt, et isik oli pärast poolt tundi õnnetuse toimumisest joobeseisundis.

Antud asjas on kahed ütlused vastakuti, ühed on süüdistatava omad, kes kinnitab, et ta tarvitas alkoholi pärast õnnetust, teisel pool on tunnistaja ütlused, kes on arvanud, et isik oli joobes ka juba

4(5) juhtimise ajal ning on arvanud, et süüdistatav ei saanud pärast õnnetust midagi tarbida, kuna tema

oli isiku juures. Tunnistaja ei ole aga spetsialist, ta ei saa anda hinnangut, kas keegi on joobeseisundis või mitte, samuti pole ta kindlalt väitnud, et süüdistatava poolt alkoholi tarbimine pärast õnnetust oli välistatud. Pealegi ei saa tunnistaja ütlusi eelistada süüdistatava omadele.

Kaitsja on seisukohal, et ei ole tõendatud V.B ’i poolt temale inkrimineeritud teo toimepanemine ja ta palub tühistada Harju KarS § 424 järgi õigeks Maakohtu otsus ning V.B mõista.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

5. Kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt vastata kaitsja apellatsioonis toodud seisukohale, et

maakohtu udele. otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaol

Kohtukolleegium kordab kohtupraktikas kinnistunud kaitsja sellise väitega ei nõustu ning

seisukohta, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises

kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant nende järeldustega nõustub või mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11, p 15; 3- 1-1-13-12, p. 12). Praeguses kohtuasjas pole maa - ja resolutiivosa vahel sellised kohtu otsuse põhi vastuolud tuvastatavad.

6. Kohtukolleegium märgib, et esitatud apellatsioonis ei vaidlustata tõendusliku alkomeetriga

fikseeritud mõõtetulemust, milleks on V.B ’il tuvastatud 1,40 mg/l alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus ehk süüdista

taval esinenud alkoholijoobe.

Kaitsja peaargumendiks on asjaolu, et mootorratta juht V.B tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust ning ei juhtinud mootorrattast alkoholijoobes. Kaitsja ei sea kahtluse alla tunnistaja

TV tunnistaja ei viibinud kogu aeg V.B ütluste usaldusväärsust, kuid juhib tähelepanu, et

juures peale viimase

teelt välja sõitmist. Kaitsja leiab, et tunnistaja üksnes arvab, et V.B ei

tarvitanud alkoholi politsei saabumiseni, vaid oli juba eelnevalt alkoholijoobes, seega tunnistaja ütlused ei lükka ümber süüdistatava versiooni

sellest, et ta ei juhtinud mootorratast alkoholijoobes

ning hakkas alkoholi tarvitama alles p . tunnistaja ärast liiklusõnnetust Kaitsja samuti märgib, et ütlusi ei saa eelistada süüdistatava omadele. Kohtukolleegium kaitsja selliste argumentidega ei nõustu ning sedastab, et kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et sh kannatanu

süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, või

tunnistaja ütlustele. Sellisel juhul tuleb aga kohtutel eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust kindlustamaks KrMS § s 61 sätestatud tõendamise üldnõuete täitmine. Tõendades - kriminaalasja tehiolusid tunnistaja ja kannatanu ütlustega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust ütluste andja usaldusväärsusest. (vt nt 3-1-1-109-10; 3-1-1-87-11).

Väärib märkimist, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav ise taotlenud ning kaitsja toetanud

süüdistatava taotlust lühimenetluse kohaldamiseks. Kohtuistungil jäid süüdistatav ning kaitsja esitatud taotluse juurde. Süüdistatav seletas kohtule, et ta saab aru, et lühimenetluses arutatakse asja

kriminaaltoimiku pinnalt kannatanuid, tunnistajaid väljakutsumata ja üle kuulamata ning karistust vähendatakse 1/3 võrra (T lk 48 pöördel). Kohtukolleegiumi veendumusel on süüdistatav ja kaitsja

jätnud ennast teadlikult ilma võimalusest ristküsitlusel maakohtus esitada tunnistajale täiendavaid

küsimusi V.B-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta.

5(5)

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on asunud tunnistaja

õigele seisukohale, kui pidas TV

kohtuistungil avaldatud ütlusi usaldusväärseks ning piisavaks tõendiks lükkamaks ümber süüdistatava kaitseversiooni sellest, et ta hakkas alkoholi tarvitama peale teelt välja sõitmist ning ei juhtinud mootorrattast alkoholijoobes. Maakohus õigesti ei arvestanud süüdistatava ütlustega, kuna need on vastuolus ülejäänud kriminaalasjas uuritud tõendikogumiga. Nähtuvalt tunnistaja ütlustest ta, et nägi teel liikumas mootorrattast Yamaha TV seletas reg nr XX XX, mis vingerdas ja mõnesaja meetri pärast sõitis sõiduteelt välja kraavi. Tunnistaja arvab, et juht s tis kraavi, kuna oli joobes. Sellest, et juht oli joobes sai tunnistaja ka aru, kui ta aitas mootorratta õi püsti tagasi ning tundis alkoholilõhna. Sel põhjusel võttis ta juhilt ka mootorratta võtmed, kuna juht

tahtis edasi sõita. Tunnistaja ise helistas politseisse, kuna sai aru, et juht on joobes. (…) Kuna

tunnistaja koheselt peale liiklusõnnetust läks juhi juurde ja oli tema juures kuni politsei saabumiseni, siis sel ajavahemikul juht mitte midagi ei joonud ega tarvitanud. (T lk 23).

Kohtukolleegium märgib, et ülekuulamise protokollis tunnistaja rõhutab kategooriliselt, et (T lk 23).

Tunnistaja kahtlus, et juht on alkoholijoobes on leidnud kinnitamist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille õigsust kaitsja ei vaidlusta.

Kohtukolleegium on seisukohal, et eelnimetatud tõendikogumi põhjal maakohus tuli õigesti

ainuvõimalikule seisukohale, et süüdistatava V.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning nimetatud tõendi kõrval ei oma tähtust asjaolu, et V.B

te

oli teoreetiline võimalus 10 sekundi jooksul, kui tunnistaja teda ei jälginud mingi kogus alkoholi ära tarvitada.

Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et liiklusõnnetuse tagajärjel politsei sündmuskohale saabumisega samaaegselt alkoholi tarbima hakkamine ei ole eluliselt usutav. Igale inimesele on teada asjaolu, et alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida ei tohi. Liiklusõnnetusse sattunud kaine inimese puhul ei ole eluliselt usutav, et ta seaks tahtlikult kahtluse alla oma õiguse

mootorsõidukit juhtida ning tarvitaks alkoholi enne politsei saabumist justnimelt nende loetud sekundite jooksul kui kedagi vaatamas ei olnud. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu ringkonnakohus kaitsja apellatsioonis toodud argumentidega ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

7. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. V.B’i kaitsja

vandeadvokaat taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise Brigitta Mõttus eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist summas 80,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et

kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on

määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse V.B ’i suhtes muutmata, seega jäävad

menetluskulud süüdistatava enda kanda.

8. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § apellatsioonis nimetatud rikkumist ega 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p , § 344 2 -345 lg 1, 2 jätab V.B’i ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.03.2017.a. otsuse suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.