1-08-4439/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20 mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja nr

1-08-4439

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets Tõlk Svetlana Hamaza

Prokuröri abi

Ave Arnim

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu B.V (isikukood: XXX; viibib Viru Vanglas) Kaitsja

Artur Umuršadjants

RESOLUTSIOON

Jätta B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Välja mõista B.V-lt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest.

Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017

SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „B.V, 1-08-4439, menetluskulud”.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 11.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega KarS § 331 järgi

ja karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju

Maakohtu 19.12.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva vangistust, mõisteti liitkaristuseks 2 aasta 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 26.09.2006 ja lõpp 22.05.2010.

Kinnipidamisasutuses B.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub

, et vangistuse kandmise ajal on teda 9 korda karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel

2 asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Enne vangistust õppis käsitöömeistri eriala kuid õpingud jäid pooleli vangistuse tõttu. Viru Vanglas ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Avaldas

soovi osaleda sotsiaalprogrammides ja omandada keevitaja eriala. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. B.V on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku mitte vabastada B.V tingimisi enne tähtaega vastavalt KarS §76 sätetele, kuna uue

kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Isikul puudub kindel töökoht peale vabanemist. Vangistuse ajal isikul on tuvastatud narkojoove, vanglas ta on karistatud vastavalt KarS § 331

alusel. Praeguse vangistuse ajal ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Eelmise katseaja jooksul on sooritanud uue kuriteo.

Ei saa jätta ka tähelepanuta, et B.V suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 9

distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud.

B.V taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega

Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused B.V vabastamiseks on olemas. ks.

Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht ja lähedase toetus. Samuti on

oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik B.V suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega

Prokurör

leidis, et B.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole

põhjendatud ta on korduvalt karistatud, kannab vangistust 1 astme kuriteo eest, ka ei ole ta vangistuses käitunud õiguskuulekalt, kinnipeetaval oli 9 distsiplinaarkaristust, vanglas ta on karistatud vastavalt KarS § 331 alusel.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud B.V, tema kaitsja ja

prokuröri arvamuse, leiab, et B.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik B.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et B.V varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

B.V on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras ,vanglas ta on karistatud vastavalt

KarS § 331 alusel, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. B.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning kandes vangistust kinnipidamiskohas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist.

3

Peale seda arvestab kohust, et kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarbimisega

ning tal võib esineda tagasilanguse perioode, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et B.V puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

Arvestades B.V poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu

hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik

/allkiri/

J. Sakkart

Ärakiri õige

Kantselei juhataja

Õ. Bamberg

Kohtumäärus jõustus

02. juunil 2009.a.

Kantselei juhataja

Õ. Bamberg