2-16-14501/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06. juuni 2017

Tsiviilasi (number ja avaldus)

Hagihind

nr 2-16-14501

R.N.i hagi M.N. vastu elatise nõudes

2115 (235x9) eurot

Kohtunik

Silvi Maiste

Hagejad

alaealine R.N. (isikukood XXX; aadress XXX)

Hageja seaduslik esindja

D.V. (isikukood XXX, aadress XXX; e-post: XXX)

Kostja

Kostja lepinguline esindaja

M.N. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post: XXX)

vandeadvokaadiabi Lily Sandel (Sikuti Advokaadibüroo; e-

post: lily.sandel@sikutiab.ee)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista M.N.lt (N. ) R.N.i (N. ) kasuks elatis 235 eurot (kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 06.06.2017 kuni R.N.i

täisealiseks saamiseni (16.05.2026).

Välja mõista M.N.lt (N. ) R.N.i (N. ) kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 26.09.2016 -

05.06.2017 summas 1895 eurot.

Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele

D.V.i arveldusarvele (arveldusarve nr XXX XXX: R.N.);

Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse

täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära poolele osale.

Jätta rahuldamata ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi nõue

Hageja on 26. september 2016 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas

alates 22.09.2015.

Kostja vastus

Kostja kohtule esitatud vastuses hagile ei nõustu hagiga. Kostja vaidleb hageja hagiavaldusele

vastu ja väidab, et ta ei ole oma võimeline maksma elatist miinimumsummas. Kostja väidab, et

on võimeline maksma hagejale elatis 170 eurot kuus kuna tal on veel üks alaealine laps ning

tema väljaminekud on nii suured, et vabaks kasutamiseks jääb hagejale 340,72 eurot.

Kohtu põhjendused

1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p

1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

2. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal

võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise

kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda

puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises,

tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette

elatist makstes.

3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav

vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista

ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100

lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse

vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid

tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt

Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

5. Kostja on oma sissetulekuna avaldanud töötasu keskmiselt 1000 eurot kuus (tl 59-66).

6. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lapsevanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda

tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või

leidma uue tasuvama töökoha (vt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

118-12, p 15).

7. Antud juhul on kostja viidanud veel ühele seaduslikule lapsele (L. N. , isikukood XXX),

kellega peab elatise väljamõistmisel arvestama ning kostja viitab ka oma väljaminekutele,

mis on keskmiselt 659,28 eurot kuus (tl 57).

8. Hageja ei ole aga väljatoonud ühtegi põhjust, mis piiraks tema sissetuleku hankimise

võimalusi või miks ei peaks ta saama tema käsutada olevaid vahendeid kasutada enda ja laste

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

9. Kostja sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus. Kuna elatist peab maksa kõigile lastele

ühetaoliselt, peab elatise väljamõistmisel arvestama kõigi alaealiste lastega. Kostjal on kaks

alaealist last, seega tuleks kostja sissetulek jagada kolmeks (2 last + kostja) 1000/3=333,33

eurot. Seega on kostja võimeline oma sissetuleku järgi maksma mõlemale lapsele elatist

miinimummääras, mis 2017. aastal on 235 eurot kuus ühe lapse kohta.

10. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks ja kostjalt

tuleb välja mõista elatis 235 eurot kuus alates 06.06.2017.

11. Ajavahemiku 26.09.2016 – 05.06.2017 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni)

tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 1895 eurot (september 2016

35,83 eurot, oktoober-detsember 2016 3x215=645 eurot, jaanuar-mai 2017 5x235=1175

eurot, juuni 2017 39,17 eurot).

12. Õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul

enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks (p 11). Kuna

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja

mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (p 13). PKS § 108 mõtteks on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud

isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu

arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (p 12). Elatist

tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi

tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes

tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (p 14).

(Riigikohtu 04. detsember 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13).

13. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist tuleb jätta rahuldamata kuna

hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist ning samuti ei hageja põhjendanud, miks ta ei

pöördunud elatise nõudega varem kohtusse.

14. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik