2-16-12559/49 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

Otsuse tegemise aeg ja koht

Viljandi kohtumaja 05. juuni 2017

Tsiviilasja number ja hagi ese

Hagihind

nr 2-16-12559

Lembit Lumi hagi Malle Jaanisoo vastu võlgnevuse nõudes

40 244,81 eurot

Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

Lembit Lumi (isikukood xxx, aadress xxx)

Hageja esindaja riigi õigusabi

korras

vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo; e-post:

mart.sikut@sikutiab.ee)

vandeadviokaadi abi Lily Sandel (Sikuti Advokaadibüroo; e-

post: lily.sandel@sikutiab.ee)

Kostja

Malle Jaanisoo (isikukood xxx, aadress xxx )

Kostja esindaja riigi õigusabi

korras

vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai

Kõiv, e-post: nikolai@matti.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lembit Lumi hagi Malle Jaanisoo vastu 40 244,81 euro ( põhinõue 40 000 eurot ja

viivis 244.81 eurot ) nõudes rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ja jätta need hageja kanda.

3. Määrata kostja riigi õigusabi tasu suuruseks 528 eurot; riigi õigusabi taotletav tasu 528 (sh

käibemaks 88 eurot) eurot maksta vandeadvokaat Nikolai Kõivule;

4. Välja mõista Lembit Lumelt (Lumi) riigituludesse kostja riigi õigusabi tasu summas 528

eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena so 44 eurot kord kuus

vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole;

5. Välja mõista Lembit Lumelt (Lumi) riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele

kuulunud riigilõiv summas 1000 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete

osamaksetena so 83,33 eurot kord kuus kuni summa täieliku tasumiseni vastavalt otsuse

lisas olevale makseinfole;

6. Hagejale anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

31.03.2016 kohtumääruse alusel, seega tuleb hageja riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda.

7. Määrata hageja esindaja vandeadvokaadi Mart Sikuti riigi õigusabi tasu suuruseks 192

eurot; riigi õigusabi taotletav tasu 192 eurot maksta vandeadvokaat Mart Sikutile;

8. Määrata hageja asendusesindaja vandeadvokaadi abi Lily Sandeli riigi õigusabi tasu

suuruseks 192 eurot; riigi õigusabi taotletav tasu 192 eurot maksta vandeadvokaadi abile

Lily Sandelile;

9. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, Eesti Advokatuurile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

10. Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hagiavaldus

Hageja ja Kostja vahel on 21.03.2012 sõlmitud tähtajatu suuline laenuleping, mille alusel

andis Hageja kostjale samal päeval laenuks 40000 eurot ja tegi seda vastava ülekandega

Hageja SWEDBANK AS arvelduskontolt Kostja arvelduskontole. Laenu andmise põhjuseks

oli asjaolu, et Kostja saaks soetada korteriomandi.

02.05.2016 teatas Hageja esindaja Kostjat kirjaliku teatisega, et juhindudes VÕS § 389 lg-st 1

ütleb laenusaajaga sõlmitud suulise laenulepingu üles. Seejuures palub võetud laen tagastada

kahe kuu möödudes käesoleva avalduse esitamisest ehk hiljemalt 20.07.2016 Sikuti

Advokaadibüroo OÜ deposiitkontole. Kõnealune teatis esitati Kostjale tähitud kirjaga, millele

ka Kostja vastas lühidalt teatades vaid, et neil omavahel puudub kirjalik laenuleping. Oma

kohustust Kostja Hageja ees siiani täitnud ei ole.

Arvestades, et võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, rakendab võlausaldaja asja

kohtuliku menetlus käigus sätestatud õiguskaitsevahendit ning nõuab võlgnikult ka

viivitusintresse.

Lisaks põhinõudele palub hageja arvestada väljamõistetavalt summalt viivist alates kohustuse

täitmise sissenõutavaks muutumisest VÕS § 94 lg 1 alusel, s.o. alates 21.07.2016. Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimise baasintressimäär on alates 01.07.2016 0,00% , millele

lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt 8% aastas. Seega on intresside arvutuse aluseks 8,00%

tasumata summalt aastas, mis seisuga 11.08.2016 moodustab 192,35 eurot. Päeva intressi

määraks on 8,74 eurot.

Hageja palub mõistja kostjalt hageja kasuks välja 40 000 eurot + viiviseintressid seisuga

17.08.2016 summas 244,81 eurot ning alates 12.08.2016 igapäevaselt kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindlas summas arvestusega 0,022% päevas ning edasi seaduses (VÕS § 113 lg-s

1) sätestatud määras kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulu panna täies

ulatuses kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb hagile kui põhjendamatule ning tõendamata hagile vastu.

Ekslik on hageja väide, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.03.2012.a. suuline laenuleping.

Hageja pole kostjaga mitte kunagi sõlminud laenulepingut. Kostja tunnistab, et hageja kandis

21.03.2012.a. kostja arvelduskontole 40 000 eurot, kuid tegemist ei ole laenuga, pigem on

2

tegemist kinkega kui laenuga. Pangaülekandest nähtub, et tegemist on raha ülekandega.

Millega tegemist oli, seda panga ülekandest ei nähtu.

Kostja tunnistab, et hageja ja kostja elasid vahelduvate vaheaegadega koos alates 2008.

aastast. Kui hageja hakkas liialt tarvitama alkoholi, läksid pooled lahku, mõne aja pärast kui

hageja käitumine paranes, jätkasid nad kooselu. Kooselu jätkus ka 2012.aastal.

2012.a alguses tegi hageja kostjale ettepaneku, et ta kannab 40 000 eurot kostja

arvelduskontole, mille arvel kostja võib soetada endale korteri. Kostja pangakaart jääb

edaspidi hageja kätte ja hageja kasutab kostja pangakaardil olevaid rahalisi vahendeid

edaspidi ise vastavalt vajadusele. Kostja nõustus hageja ettepanekuga, et hageja kannab

kostja arvele 40 000 eurot, mille arvel kostja ostab korteri. Peale korteriomandi ostmist, jääb

pangakaart hageja kätte, kuna nad elavad koos ja hageja nõustus kasutama ülejäänud raha

kooselu vajadusteks.

22.03.2012.a. ostis kostja endale korteriomandi, mille eest ta tasus tema arvele kantud raha

arvel 18 800 eurot. Seda korteriomandi soetamist käsitlesid hageja ja kostja hagejapoolse

kingitusena kostjale. Hageja ja kostja kasutasid korterit ühiselt elamiseks. Kostja pangakaart

jäi hageja valdusse ja kasutusse. Hageja tasus pangakaardil olevate rahaliste vahendite arvel

kõik arved. Ta ostis hageja nimele 24.05.2012.a sõiduauto, mida kasutas isiklikult hageja

( kostjal puudub juhtimisõigus ja ta sõiduautot isiklikult kasutanud ei ole). Pangakonto

väljatrükist nähtub, et antud arvelduskonto rahaliste vahendite arvel on tasutud bensiiniarved,

ostetud mööblit, mis hageja on tunnistanud isiklikuks omandiks, ostetud kalastustarbeid,

tasutud hageja hambaravi kulud OÜ-s Dentes A&E jne.

Hageja on korduvalt kiitnud kostja sõbrannadele, et ta on kinkinud kostjale korteri. Nii

näiteks kiitis hageja kostja sõbrannale E. K.(K.), kes käis hagejal ja kostjal külas, kui ta tegi

Viljandi Vallavalitsuses koristustöid, et hageja kinkis kostjale korteri.

Samuti on hageja tunnistanud ka P. K., kes käis sageli neil külas, et hageja kinkis kostjale

korteri.

Hageja ja kostja kooselu lõppes 22.11.2015.a., kuna hageja liigtarvitas alkoholi, ta tarvitas

korduvalt psüühilist ja füüsilist vägivalda kostja suhtes. 22.11.2015.a.tungis hageja kostjale

kallale pannes tema suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Hageja suhtes algatati

kriminaalmenetlus KarS-i § 120 ja KarS-i § 121 lg 2p 2 tunnustel (kriminaalasja nr.

15284000545). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.02.2016.a. määrusega lõpetati

kriminaalmenetlus osaliselt KarS-i § 120 tunnustel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

12.07.2016.a. määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr. 15284000545 avaliku huvi

puudumise motiivil KrMS-i § 202 lg.2p.3 lg.7, § 206 alusel ja määrati hagejale 40 tundi

üldkasulikku tööd.

Peale hagejapoolset kallaletungi kostjale on hageja kostja juurest lahkunud. Ta on võtnud

kaasa ka kostja arveldusarvele kantud rahaliste vahendite arvel soetatud mööbli,

kalastustarbed ja muu vara, mida ta peab enda isiklikuks omandiks. Soetatud sõiduauto läks

sundvõõrandamisele kooselu kestel tekkinud võlgade katteks.

Kostja leiab, et tegemist ei ole laenulepinguga. Hageja ei ole kostjale mitte kunagi laenu

andnud, seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostjale jääb arusaamatuks hagi lisas

viiviseraportis märgitud viivisemäär 8%, mis ei tulene VÕS-i § 113 lg.1.

Hageja seisukoht kostja vastuväidete kohta

Mööbel on ostetud kostja poolt ja kostja korterisse. Ka juhul kui nõustuda, et pangakaart osa

ajast hageja valduses oli, siis ei ole tema sellega bensiiniarvete eest tasunud, tegemist on

3

väikeste summadega, mis tähendab, et tegemist võis olla ka tanklas tehtud muude ostudega

või võis kostja maksta oma poja kütusearveid.

Kostja pangakontole kantud raha arvelt osteti ka sõiduauto, väärtuses 9000 eurot. Kostja on

vastuses märkinud, et sõiduki omanikuks registreeriti kostja kuid sõiduk jäi hageja kasutusse

põhjusel, et kostjal puudub juhtimisõigus. Hageja nõustub, et sõidukit kasutas hageja, kuid

omand oli jätkuvalt kostjal. Ka anti sõiduk kostja poolt võetud laenu tagatiseks (tegemist oli

kostja poolt Mogost võetud laenuga), mis tähendab, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et

hageja lühikese ajavahemiku jooksul sõidukit kasutas, vaid siiski omandiõiguse kuuluvus

kostjale ning et sõiduk anti kostja poolt võetud laenu tagatiseks (millega kostja vabanes laenu

tagasimaksmise kohustusest).

Alusetust rikastumisest tulenev nõue

Hageja soovib hagiavalduses esitatud nõuet täiendada alternatiivse nõudega, milleks on VÕS

§-st 1028 tulenev alusetu rikastumise nõue.

Kui kohus leiab, et tõendatud ei ole laenulepingu sõlmimine, siis on hageja seisukohal, et

tegemist oleks kostjapoolse alusetu rikastumisega, kuivõrd ka kinkelepingu sõlmimine on

kostja poolt täielikult tõendamata ning hageja seda ei tunnista.

Alusetu rikastumise esmaseks eelduseks on, et teisele isikule on midagi üle antud. Käesoleval

juhul on hagiavalduses esitatud pangakonto väljavõttega tõendatud, et hageja on teinud kostja

pangakontole ülekande 40 000 euro ulatuses, mille arvelt ostis kostja korteri, sõiduauto,

mööblit ning tasus muude igapäevaste kulutuste eest (sh kommunaalteenuste arved jm). Seega

on pangakonto väljavõttega tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud 40 000 eurot.

Hageja on seisukohal, et puuduvad VÕS § 1028 lg-st 2 tulenevad alusetu rikastumise nõuet

välistavad asjaolud.

Eeltoodust tulenevalt, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel puudub

laenulepingust tulenev võlasuhe, siis on rahasumma kantud kostja pangakontole alusetult, mis

tähendab, et hagejal on kostja suhtes alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 lg 1

alusel.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus summas

40 000 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 244,81 eurot;

alternatiivselt, mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetu rikastumise võlasuhtest tulenev

nõue summas 40 000 eurot;

Kostja täiendavad seisukohad

Kostja on seisukohal, et ka hageja alternatiivväide on väär, kuna kinge välistab alusetu

rikastumise võimaluse. Aluseta rikastumisega on tegemist siis, kui üks isiku omandab ilma

õigusliku aluseta teisele isikule kuuluvat vara või selle omandamise alus on hiljem ära

langenud. Antud juhul omandas kostja hagejale kuuluvat vara ( raha) õiguslikul alusel, so.

kinke teel. Kinkest ei ole taganetud. Seega ei saa olla tegemist alusetu rikastumisega. Hageja

avaldas soovi kinkida kostjale raha, mille arvel kostja võiks endale soetada korteriomandi.

Hageja kandis vabatahtlikult kostja arveldusarvele raha, mille arvel kostja soetas endale

korteriomandi. Suure osa kostja arveldusarvele ülekantud rahast kasutas hageja ise oma

isiklikeks vajadusteks.

Kohtuistung 17.05.2017

Hageja esindaja: nõue on laenulepingust. Hageja andis kostjale 2012 aastal 40 000 € laenu,

mille kandis kostja arvelduarvele (kt lk 3). Kuna tegemist oli suulise laenulepinguga, siis ei

ole meil lepingut esitada. Hagiavaldust on täiendatud alternatiivise nõudega, see seisneb

alusetu rikasutmise nõudes. Raha on üle kantud ja palume tagastada selle VÕS § 1028 alusel.

10. november 2016 oleme esitanud alternatiiv nõude (kt lk 72).

4

Kostja esindaja vaidleb hagile vastu, leiab, et tegemist ei ole laenulepinguga, vaid kinkega.

Kostja tunnistab, et hageja kandis tema arvele 40 000 eurot ja tegemist ei olnud laenu, vaid

kinkega. Hageja soovis anda raha üle kostjale ja kostja võis raha kasutada oma äranägemise

järgi. Käisid ja valisid koos korteri välja ja kostja ostis korteri hinnaga 18 800€. Kostja

pangakaart jäi hageja kätte ja hageja kasutas pangakaardil olevat raha oma äranägemise järgi.

Ostis kostja nimele auto ja kalastustarbed, mitmesugust mööblit jne. Peale seda, kui hageja ja

kostja suhted jahenesid, on leidnud tõendamist, et hageja pani toime kuriteo, mis lõpetati

oportuniteediga. Kui leitakse, et on alusetu rikastumisega tegu, siis on nõue aegunud. Raha

kanti üle märtsis 2012 ja hagi esitati 17. august 2016 seega on möödas enam, kui 3 aastat.

Kostja esindaja tõenditeks on kostja vande all ärakuulmise ja tunnistajate ütlused. Pangakonto

väljatrükis nähtub, et hageja käis hambaravil. Kontoväljavõte 24 oktoobri lisa nr 1 ( kt lk 53-

62). Esimesel leheküljel alt 4 rida on näha, et on tasutud Dentes hambaravi OÜ-le. Arvelt on

tasutud, aga hambaravi tasus hageja. Lisa nr 2 Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

(kt 63-64) ja lisa nr 3 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (kt lk 65-66). Muid kirjalike

tõendeid ei ole.

Hageja Lembit Lumi andis vande all ütlusi, et 21. märtsil 2012 aastal sõlmitud leping oli neil

omavaheline kokkulepe. Oma vanemate poolt ja tema poolt ehitatud maja ta müüs maha ja

sealt tekkis raha. Müüs maha, et osta korter ja oma asjadega välja tulla. Malle oli selline tore

ja hea inimene, kes teda aitas. Ta usaldas teda ja neil oli kokkulepe, et see korter läheb Malle

nimele ja ta saab seal surmani elada. No ja, et tema mataks ta maha kah. Malle pidi nagu

tema eest hoolt kandma. See oli ka, et kolm aastat, et äkki maja kohta esitatakse pretensioone.

Kui kolm aastat on möödas, kirjutatakse see korter tema nimele. Kes maja ostja oli, võib kolm

aastat pretensioone esitada, nii räägiti teda lihtsalt ära. Kirjalikku lepingut polnud, suusõnaline

oli. Ta ei eeldanud, et raha antakse talle tagasi, eeldas, et korter tuleb kolme aasta möödudes

tema nimele ja muud asjad ka, auto jne. Talle tehti selgeks, et on ohtlik, sest maja ei olnud

kõige paremas korras. Kõiki puuduseid ta äkki ostjale ei märkinud. Ostja oleks võinud hakata

nõudma varjatud puuduseid kolme aasta jooksul. Kui tal midagi vara ei ole, siis nagu pole ka

midagi temalt nõuda. Kinkelepingut neil ei olnud, siis ta oleks võinud ju ülekandele kingitus

kirjutada. Kirjutas lihtsalt ülekanne. Oleks ta teadnud, oleks sinna kirjutanud laen. Oli

laenuleping. Malle võttis Mogost laenu ja auto läks tagatiseks. Laenu tagasi maksmisega oli

raskusi ja see auto läks tagasi. Tema kasutas autot, tal olid load ja Mallel ei olnud. Oma

otstarbeks kasutas autot kalal käikude jaoks. Et talle tagatakse eluaegne elamine antud

korteris, neil oli suusõnaline leping.

Malle Jaanisoo võimaldas teil korteris elada kuni 2015 aasta 22. novembrini. Neil oli väikene

konflikt. Kuna tal oli tõsiseid probleeme no, kuidas öelda, mõistus tuli pähe. Peale seda kuu

aja pärast haiglast tulles käisi notari juures, et teha ümbervormistamise tehing. Sealt tuli välja,

et korterile on seatud 35 000 hüpoteek Malle Jaansoo poolt. Siis läksidki suhted väga

halvaks. Tal ei ole kirjalikke ega suuliseid tõendeid laenulepingu kohta. Ta ei ole kellelegi

tunnistanud, et kinkis Mallele korteri. Ta on kalamees, varustuse ostis ise oma rahade eest,

aga kummipaadi asja ta ei mäleta. Auto oli ostetud mõlema huvides. Kas ta käsitles seda raha,

kui kooselu kestel olevat raha, ta ei oska vastata. Nad elasid koos, aga ikka katsusid igaüks

oma rahadega hakkama saada. Osaliselt sai ostetud mööbel sellest rahast, mis talle peale 40

000 kätte jäi. Enamus sai ostetud tema raha eest. Ta kandis 40 000€ üle Mallele, et tema

oskab rahaga paremini majandada. Auto maksis neil 9000€. Ta arvas, et võib-olla saab

kooselu ja Malle matab ta maha. Ta kandis 40 000€ üle, põhiliselt ikka selleks, et osta auto ja

korter. Ühiselt ei olnud plaani. Kui korter sai ostetud, elas ta oma üürikorteris. Raha oli

mõeldud auto ja korteri ostmiseks. Tehti talle selgeks, et las olla Malle nimel. Tosmann rääkis,

et nii on kõige õigem. Ta kujutas ette, et kui 3 aastat täis saab, saab korteri ja auto oma nimele

5

tagasi. Selleks ajaks enam autot ei olnud. Kuid ta tahtis, et korter tema nimele tuleks.

Ülejäänud raha eest sai korteris remont tehtud ja mööblit ostetud. Nii ta ära kulus, kui raha on,

siis kulub, kui ei ole, siis ei kulu.

Kostja Malle Jaanisoo andis vande all ütlusi, et ta elas hagejaga koos 2008 aastast.

Kõigepealt elasid hageja vanemate kodus Peetrimõisas, siis oli seal selline aeg, et Lembit ei

joonud üldse. Hiljem elas üürikorteris, sest Lembit jõi palju. Korteri ostu mõte tuli 2012

aastal, kui Lembitul suri ema. Ta oli siis juba teises korteris, aga Lembit käis ikka tema

juures. Kui Lembit vajas abi, ta alati aitas teda ja ta küsis ka ise abi. Lembit rääkis ta ära,

lubas end parandada jne. Nii ta läkski. Mõte osta Lembituga korter tekkis, kuna Lembit tegi

selle ettepaneku, et kingib korteri, kui hakkame uuesti koos elama. Lembit enda nimele ise ei

ostnud, tahtis talle kingituse teha. Raha kandis tema arvele. Kui Lembit kinkis raha, oli korter

välja valitud koos Lembituga. Nad pidid selles korteris elama koos. Ta kandis notari

deposiitkontole 18 800€ . Kaardi ülejäänud rahaga sai Lembit oma kätte. Ülejäänud raha

kasutati vastavalt Lembitu soovile, aga miks tema nimele auto osteti, ei saanud aru. Kui oleks

olnud laen, ei oleks ta iial ostnud autot omale. Tal ju pole juhilube. Lembit käis hambaravis

2016 aastal 2 korda ja tasus tema panagakaardiga. Neil oli ühine kooselu ja majapidamine.

Mis ajani Lembit võis antud korteris elada, neil ei olnud kokkulepet. Oleksid tänase päevani

koos elanud, aga Lembit tuli talle öösel kallale. Ta ei suutnud nii enam jätkata. Lembit ei ole

kunagi avaldanud, et laenab raha ja tema peab tagasi maksma. Kokkulepet, et ta annab või

kirjutab korteri 3 aasta möödudes Lembitu nimele tagasi, ei ole olnud. Lembit raha

ülekandmistel märkis lihtsalt ülekanne. Märge on küll ülekanne, aga kasutasid raha ühiselt.

Lembit on öelnud tema sõbrannadele, et kinkis korteri. Seda neile, kes tal külas käisid. Raha

kandis kinkena ühiseks tarbeks. Lembit ju ostis kalastustarbeid ja auto. Tema neid ei kasuta.

Raha kinkis korteri ostmiseks talle ja ülejäänud raha jäi ühiseks kasutamiseks. Autot

kasutasid ühiselt, tal ei ole autojuhe lube. Auto läks võlgade katteks. Koos käisid Tartus

firmas, kuskohast laen sai võetud. Laenuga maksid olemasolevaid laene ja elamiseks. Tema

oli osalise tööajaga tööl ja Lembit ei käinud tööl. Sellist asja pole olnud, et 3 aasta möödudes

pidi korteri minema hageja nimele vormistama. Pangakaart oli tema nimel, aga Lembitu käes.

Kaardil muud raha kui üldse oli, siis minimaalselt. Ta kasutas ka pangakaarti, kui Lembit

soovis, et ta poodi läheb. Võib ka nii öelda, et kaarti kasutasid ühiselt. Auto läks võlgade

katteks, osaliselt maksis sellest Lembitu SMS laene ja intresse maksab tema tänaseni.

Laen võeti Mogost, laenu võttis ametlikult tema, sest auto oli tema nimel. Mogo annabki

laenu auto järgi. Kui auto ostsid, Lembit valis auto välja ja ARK-s tuli välja, et auto läheb

tema nimele. Nad elasid koos ja see pidi olema koos. Elaksid ka tänaseni koos, kui Lembit

poleks talle öösel kallale tulnud.

Tunnistaja I. K. kohtuistungil antud ütluste järgi teab ta Mallele korteri ostmisest, tuli jutuks,

et korter on kingina saadud. Seda rääkis Malle.

Tunnistaja P. K. kohtuistungil antud ütluste järgi Malle ja Lembit ostsid korteri koos ja

Lembit kinkis selle Mallele. Lembit kandis raha Mallele üle kinkena, Lembit ise ka ütles, et

korter jääb Malle nimele. Lembit tunnistas, et korter on kingitusena. Laenulepingust ta ei ole

kuulnud, aga on olnud viina jaoks raha laenamise jutt. Lahkumineku põhjuseks oli Lembitu

poolne vägivald. Kui Lembit ütles, et kinkis korteri, oli ta kaine. Kas see võis olla öeldud, et

näidata end paremana, ta ei usu, Lembit on tegelikult lihtne inimene.

Kohtu põhjendused

1. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja kandis 21.03.2012 kostja pangaarvele

40 000 eurot.

6

2. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas antud raha ülekandmise näol oli tegemist

laenulepinguga või mitte. Kostja väidab, et tegu ei olnud laenulepinguga, vaid pigem

kinkega.

3. Hageja väidab alternatiivselt, et kui kohus leiab, et tegu ei olnud suulise laenulepinguga,

siis on tegemist alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 alusel.

4. Kohus leiab, et poolte vaheline vaidlus tuleb lahendada VÕS sätete alusel, mis sätestavad

laenulepingut, kinkelepingut ja alusetut rikastumist.

I

5. Hagiavalduse järgi oli hageja nõude aluseks laenuleping. Hiljem esitas hageja

alternatiivnõude, et kui kohus leiab, et tegemist ei ole laenulepinguga, on nõude aluseks

alusetu rikastumine.

6. VÕS § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

7. Hageja väidab, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegu suulise laenulepinguga.

02.05.2016 teatas hageja esindaja kostjat kirjalikult teatisega, et juhindudes VÕS § 389 lg-

st 1 ütleb laenusaajaga sõlmitud suulise laenulepingu üles. Seejuures palub võetud laen

tagastada kahe kuu möödudes alates avalduse esitamisest ehk hiljemalt 20.07.2016 Sikuti

Advokaadibüroo OÜ deposiitkontole (tl 1).

8. Kostja vaidleb hageja väitele vastu ja ütleb, et poolte vahel ei ole suulist laenulepingut.

Kostja tunnistab, et hageja kandis 21.03.2012 kostja arveldusarvele 40 000 eurot, kuid

tegemist ei ole laenuga, pigem on tegemist kinkega kui laenuga. Pangaülekandest nähtub,

et tegemist on raha ülekandega. Millega tegemist oli, seda pangaülekandest ei nähtu (tl

50).

9. Üle kantud raha eest osteti kostja nimele 22.03.2012 korteriomand, mille maksumus oli

18 800 eurot. Hageja ja kostja elasid antud korteris ühiselt. Kostja pangakaart ülejäänud

summaga jäi hageja valdusesse ja kasutusse (tl 50).

10. Hageja ja kostja kooselu lõppes 22.11.2015, millal hageja tungis kostjale kallale, pannes

tema suhtes toime kehalise väärkohtlemise (tl 51). Hageja suhtes algatati

kriminaalmenetlus.

11. Hageja esmane nõue kostja vastu oli laenulepingu alusel.

12. Vaidlust ei ole selles, et hageja kandis kostja arvele 40 000 eurot, pangaülekandel on

märge ülekanne.

13. Kohtuistungil andis hageja vande all ütlusi, et ta müüs maha oma vanemate maja. Korteri

ostsid kostja nimele, sest see oli ka, et kolm aastat maja müümisest võidakse esitada

pretensioone. Kui tal midagi vara ei ole, siis nagu pole ka midagi temalt nõuda. Kui kolm

aastat on möödas, kirjutatakse see korter tema nimele. Malle võttis Mogost laenu ja auto

läks tagatiseks. Laenu tagasi maksmisega oli raskusi ja see auto läks tagasi. Tema kasutas

autot, tal olid load ja Mallel ei olnud. Oma otstarbeks kasutas autot kalal käikude jaoks. Et

talle tagatakse eluaegne elamine antud korteris, neil oli suusõnaline leping. Malle

Jaanisoo võimaldas teil korteris elada kuni 2015 aasta 22. novembrini. Neil oli väikene

konflikt. Siis läksidki suhted väga halvaks. Tal ei ole kirjalikke ega suuliseid tõendeid

laenulepingu kohta. Ta ei ole kellelegi tunnistanud, et kinkis Mallele korteri. Ta on

kalamees, varustuse ostis ise oma rahade eest, aga kummipaadi asja ta ei mäleta. Auto oli

ostetud mõlema huvides. Kas ta käsitles seda raha, kui kooselu kestel olevat raha, ta ei

oska vastata. Ta kandis 40 000€ üle Mallele, et tema oskab rahaga paremini majandada.

Auto maksis 9000€. Ta kandis 40 000€ üle, põhiliselt ikka selleks, et osta auto ja korter.

Ta kujutas ette, et kui 3 aastat täis saab, saab korteri ja auto oma nimele tagasi. Selleks

ajaks enam autot ei olnud. Kuid ta tahtis, et korter tema nimele tuleks. Ülejäänud raha

7

eest sai korteris remont tehtud ja mööblit ostetud. Nii ta ära kulus, kui raha on, siis kulub,

kui ei ole, siis ei kulu.

14. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et tegemist oli laenulepinguga. Menetlusaluste vande all

antud ütlustest nähtub, et kumbki pool ei ole raha ülekandmisel võtnud seda kui

laenulepingut.

II

15. Hageja on esitanud alternatiivnõude, et kui kohus leiab, et tegu ei olnud suulise

laenulepinguga, siis on tegemist alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 alusel.

16. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma

teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg1 kohaselt kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjale ülekantud rahast osteti korter 18800 eurot, auto

9000 eurot. See nähtub ka Malle Janisoo pangakonto väljavõttest (tl 53). Kostja väitel jäi

pangakaart hageja kätte ja seda raha kasutas hageja kalastustarvete ostmiseks ja raha

kasutati ka ühiselt. Nimetatud pangakonto väljavõttest (tl 53-62) nähtub, et peale

21.03.2012 on ostetud kalastustarbeid, bensiini, ehitustarbeid (Bauhof, Decora, Espak),

mööblit, autokaupu, toidukaupu, makstud hambaravi eest. Kohus leiab, et poolte vande all

antud ütlustega ja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ülekantud raha eest ostis

hageja endale näit. kalastustarbeid ja raha kasutati ühiseks otstarbeks.

18. Ülekantud raha eest osteti auto, mida poolte ütluste järgi kasutati ühiselt, kuna kostjal

juhilubasid ei ole, samuti kasutas hageja autot kalal käimiseks. Kostja vande all antud

ütluste järgi võeti Mogost auto tagatisel laenu, et ära maksta hageja võlad. Kuid laenu ei

suudetud tagasi maksta ja auto võeti ära laenu katteks juba nende kooselu ajal. Hageja ei

vaidlustanud neid ütlusi ega ole neid ka ümber lükanud.

19. Alusetu rikastumine tekib olukorras, kus isik on omandanud midagi teiselt isikult ilma

õigusliku aluseta. Soorituse näol on tegemist tahtliku teise isiku rikastamisele suunatud

teoga, mille eesmärk on soorituse tegija poolt teatava kohustuse täimine soorituse saaja

suhtes. Soorituse tagajärjeks oma soorituse saaja alusetu rikastumine juhul, kui kohustust,

mida soorituse kaudu täita sooviti, ei eksisteeri.

20. VÕS § 1028 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu

üleandmisega täita oma kohustuse saaja ees, st. kui üleantu kujutas endast sooritust

olemasoleva või tuleva kohustuse täitmise eesmärgil. Seetõttu on oluline üleandjapoolne

tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks. Sooritus peab olema toimunud ilma

õigusliku aluseta st kohustust, mida üleandja soovis täita ei ole olemas, kohustust ei teki

või kohustus langeb pärast selle täitmist ära.

21. Hageja andis vande all ütlusi, et ta kandis 40 000€ üle Mallele, et tema oskab rahaga

paremini majandada, raha kandis üle põhiliselt ikka selleks, et osta auto ja korter. Poolte

ütluste järgi nii korter kui auto osteti ühiseks kasutamiseks, kuid kostja nimele.

22. Kohus leiab, et kui pooled on kasutanud hageja poolt kostjale ülekantud raha ühiselt,

osaliselt ka hageja oma tarbeks, ei saa ülekantud raha tagasi nõuda kostjalt alusetu

rikastumise sätete alusel.

23. Kohus leiab, et ülekantud 40 000 eurost on korteri ostust ülejäänud summa pooled ühiselt

ära kasutanud ja seda ei ole tagasi nõuda kostjalt alust.

III

24. Vaidlust ei ole selles, et korter maksis 18 800 eurot ja see osteti kostja nimele.

25. Kostja on seisukohal, et pigem on tegemist kinkega. Kostja tunnistab, et hageja ja kostja

elasid vahelduvate vaheaegadega koos alates 2008. aastast. Kui hageja hakkas liialt

8

tarvitama alkoholi, läksid pooled lahku, mõne aja pärast kui hageja käitumine paranes,

jätkasid nad kooselu. Kooselu jätkus ka 2012.aastal. 2012.a alguses tegi hageja kostjale

ettepaneku, et ta kannab 40 000 eurot kostja arvelduskontole, mille arvel kostja võib

soetada endale korteri. Kostja nõustus hageja ettepanekuga, et hageja kannab kostja arvele

40 000 eurot, mille arvel kostja ostab korteri. Peale korteriomandi ostmist, jääb

pangakaart hageja kätte, kuna nad elavad koos ja hageja nõustus kasutama ülejäänud raha

kooselu vajadusteks.

26. Kostja väitel 22.03.2012.a. ostis kostja endale korteriomandi, mille eest ta tasus tema

arvele kantud raha arvel 18 800 eurot. Seda korteriomandi soetamist käsitlesid hageja ja

kostja hagejapoolse kingitusena kostjale. Hageja ja kostja kasutasid korterit ühiselt

elamiseks.

27. Hageja ja kostja kooselu lõppes 22.11.2015.a., kuna hageja liigtarvitas alkoholi, ta tarvitas

korduvalt psüühilist ja füüsilist vägivalda kostja suhtes. 22.11.2015.a. tungis hageja

kostjale kallale pannes tema suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Hageja suhtes algatati

kriminaalmenetlus KarS-i § 120 ja KarS-i § 121 lg 2p 2 tunnustel (kriminaalasja nr.

15284000545). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.02.2016.a. määrusega lõpetati

kriminaalmenetlus osaliselt KarS-i § 120 tunnustel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

12.07.2016.a. määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr. 15284000545 avaliku huvi

puudumise motiivil KrMS-i § 202 lg.2p.3 lg.7, § 206 alusel ja määrati hagejale 40 tundi

üldkasulikku tööd.

28. Peale hagejapoolset kallaletungi kostjale on hageja kostja juurest lahkunud. Ta on võtnud

kaasa ka kostja arveldusarvele kantud rahaliste vahendite arvel soetatud mööbli,

kalastustarbed ja muu vara, mida ta peab enda isiklikuks omandiks. Soetatud sõiduauto

läks sundvõõrandamisele kooselu kestel tekkinud võlgade katteks. Hageja ütluste järgi

Malle Jaanisoo võimaldas tal korteris elada kuni 2015 aasta 22. novembrini. Neil oli

väikene konflikt.

29. Hageja kinkelepingu olemasolu ei tunnista.

30. Hageja esindaja arvates ei tõenda see, et hageja on kolmandale isikule rääkinud, et korteri

on kinkinud, kinkelepingu sõlmimist. See võib olla lihtsalt enese paremaks tegemine

kellegi ees.

31. Kostja andis vande all ütlusi, et mõte osta Lembituga korter tekkis, kuna Lembit tegi selle

ettepaneku, et kingib korteri, kui hakkame uuesti koos elama. Lembit enda nimele ise ei

ostnud, tahtis talle kingituse teha. Raha kandis tema arvele. Kui Lembit kinkis raha, oli

korter välja valitud koos Lembituga. Nad pidid selles korteris elama koos. Mis ajani

Lembit võis antud korteris elada, neil ei olnud kokkulepet. Oleksid tänase päevani koos

elanud, aga Lembit tuli talle öösel kallale. Ta ei suutnud nii enam jätkata. Kokkulepet, et

ta annab või kirjutab korteri 3 aasta möödudes Lembitu nimele tagasi, ei ole olnud.

Lembit on öelnud tema sõbrannadele, et kinkis korteri. Raha kinkis korteri ostmiseks talle

ja ülejäänud raha jäi ühiseks kasutamiseks.

32. Tunnistaja P. K. ütluste järgi Lembit ise ka ütles, et korter jääb Malle nimele. Lembit

tunnistas, et korter on kingitusena. Lahkumineku põhjuseks oli Lembitu poolne vägivald.

Kui Lembit ütles, et kinkis korteri, oli ta kaine. Kas see võis olla öeldud, et näidata end

paremana, ta ei usu, Lembit on tegelikult lihtne inimene.

33. VÕS § 259 lg 1 järgi kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule

(kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku

kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil

kingisaajat rikastama. § 261 lg 2 järgi kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse

kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõuet ei ole

järgitud.

9

34. Kohus leiab, et hinnates kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, on tõendatud, et hageja

korteri ostuks üle kantud raha 18 800 eurot on kinge. Kostja ütluste järgi hageja kinkis

talle raha, et kostja saab osta korteri, kus nad hakkavad koos elama. Tunnistaja P.K. i

ütluste järgi Lembit tunnistas, et korter on kingitusena. Hageja andis ütlusi, et ta kandis 40

000€ üle põhiliselt ikka selleks, et osta auto ja korter. Et talle tagatakse eluaegne

elamine antud korteris, neil oli suusõnaline leping. Ta kujutas ette, et kui 3 aastat täis saab,

saab korteri ja auto oma nimele tagasi.

35. Kohus leiab, et hageja ütlused tema tahte kohta on vastuolulised. Hagiavalduse järgi

hageja ja kostja vahel on 21.03.2012 sõlmitud tähtajatu suuline laenuleping, mille alusel

andis hageja kostjale samal päeval laenuks 40 000 eurot ja tegi seda vastava ülekandega

hageja Swedbank AS arvelduskontolt kostja arvelduskontole. Laenu andmise põhjuseks

oli asjaolu, et kostja saaks soetada korteriomandi. Hageja Lembit Lumi andis vande all

ütlusi, et neil omavaheline kokkulepe, et see korter läheb Malle nimele ja tema saab seal

surmani elada. See oli ka, et kolm aastat, et äkki maja kohta esitatakse pretensioone. Kui

kolm aastat on möödas, kirjutatakse see korter tema nimele. Ta ei eeldanud, et raha

antakse talle tagasi, eeldas, et korter tuleb kolme aasta möödudes tema nimele ja muud

asjad ka, auto jne. Kinkelepingut neil ei olnud.

36. Kohus leiab, et hageja esindaja väide, et see kinkimise tunnistamine võib olla lihtsalt

enese paremaks tegemine kellegi ees, ei ole põhjendatud.

37. VÕS § 268 lg 2 kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud

eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267

punktides 1–3 ettenähtud juhtudel: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või

tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust, 2) kinkija ei ole lepingu täitmise

puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult

ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku

raha, 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

38. Hageja esitas 25.04.2017 kohtule avalduse hagi täiendamiseks alternatiivse alusega. Juhul

kui kohus asub seisukohale, et on kinkeleping ( millega hageja ei nõustu), ütleb hageja

kohtule esitatud avaldusega kinkelepingu üles VÕS § 268 lg 1 ja § 267 lg 2 alusel

põhjusel, et hageja ei ole võimeline ennast mõistlikult ülal pidama (tl 93) Kostja palus

hagiavalduse täiendus jätta rahuldamata (tl 97-98).

39. Kohus jättis 03. mai 2017 määrusega hageja taotluse hagi muutmiseks rahuldamata (tl

99).

40. Kohus märgib, et hageja on ennast ise asetanud tahtlikult olukorda, kus ta pidi välja

kolima korterist, mis osteti kostja nimele ja kus ta lootis elada surmani. Kostja ütluste

järgi oleksid nad tänase päevani koos elanud, kui hageja ei oleks talle kallale tunginud,

mistõttu hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus.

Menetluskulud

41. Vastavalt TsMS § 438 lg le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude

jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

42. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta

hageja kanda.

10

43. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.10.2016 määrusega anti Malle Jaanisoole

menetlusabina riigi õigusabi.

44. TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab

tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega

kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla

pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

45. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks põhjendamatult suured.

46. Malle Jaanisoo esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud 16.05.2017 ja

17.05.2017 kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramise taotluse (tl 117-125), mille kohaselt on advokaadi poolt osutatud

teenust 11 tundi, 528 (koos käibemaksuga) euro ulatuses. Hageja ei ole kohtu määratud

tähtajaks esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude kohta. Kohus leiab, et esitatud

taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed. Riigi õigusabi tasu on 528 eurot, mis tuleb

maksta vandeadvokaat Nikolai Kõivule.

47. Välja mõista Lembit Lumelt (Lumi) riigituludesse kostja riigi õigusabi tasu summas 528

eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena so 44 eurot kord kuus

vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole;

48. Lembit Lumi vabastati menetlusabi korras 25.08.2016 hagiavalduse esitamisel riigilõivu

tasumisest.

49. Välja mõista Lembit Lumelt (Lumi) riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele

kuulunud riigilõiv summas 1000 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete

osamaksetena so 83,33 eurot kord kuus kuni summa täieliku tasumiseni vastavalt otsuse

lisas olevale makseinfole;

50. Hagejale anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

31.03.2016 kohtumääruse alusel, seega tuleb hageja riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda.

51. Määrata hageja esindaja vandeadvokaadi Mart Sikuti riigi õigusabi tasu suuruseks 192

eurot; riigi õigusabi taotletav tasu 192 eurot maksta vandeadvokaat Mart Sikutile;

52. Määrata hageja asendusesindaja vandeadvokaadi abi Lily Sandeli riigi õigusabi tasu

suuruseks 192 eurot; riigi õigusabi taotletav tasu 192 eurot maksta vandeadvokaadi abile

Lily Sandelile;

53. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

54. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik

11