1-16-10691/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-6338

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kriminaalasja number 1-15-6338 Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid D.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

D.S . Isikukood: XXX viibib karistuse ;

kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 2. märts ja lõpp 2017

24. mai 2018) Kaitsja

Vandeadvokaat Kalju Kutsar -post (e kalju@valgejauiga.ee) Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg Kaugkohtuistung, 19. detsember 2017

RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.S temale Tartu Maakohtu 28. augusti 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6338 ja mõistetud Tartu Maakohtu 8. märtsi 2017. a määrusega täitmisele pööratud kandmiselt tingimisi enne tähtaega. vangistuse

2. Määrata D.S-ile 6 (kuus) kuud kestev katseaeg. Katseaeg hakkab kulgema alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Allutada D.S

katseajaks

D.S

käitumiskontrollile. Määrata käitumiskontrolliks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. D.S -des 1 Käitumiskontrolli raames kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p –6 toodud kontrollnõudeid. D.S peab:

1) tud alalises elukohas aadressil: ; elama kohtu määra XXX

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-15-6338

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.

2 alusel keelata D.S alkoholi KarS § 75 lg 2 p käitumiskontrolli ajal tarvitamine.

- 4 juhindudes kohustada D.S otsima omale kahe KarS § 75 lg 2 p st nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtma end arv Töötuka ele Eesti ssas. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna D.S-ile kohustus osaleda alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis.

6. Valge & Uiga D.S-ile Määrata Advokaadibüroole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

72 (seitsekümmend kaks) eurot (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja D.S-ilt. Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta täies ulatuses tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast,

15 ( ) mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu D.S tunnistati

28. augusti 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-

6338 (kokkuleppemenetluses) karistusseadustiku (KarS) 213 lg 2 p 1 ning teda süüdi järgi

karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12. veebruari 2014 otsusega nr 1-13-10096 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistuse võrra; liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Mõistetud karistus asendati -te 1 ja 3 alusel KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg üldkasuliku tööga 485 tundi 2 aasta jooksul; lisaks pidi karistatu täitma sel ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. 8. märtsi 2017 määrusega aga pööras Tartu Maakohus ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust, täitmisele. Vangistuse kandmise algust loeti D.S-i tagaotsitavana tabamisest, s.o alates 2. 2017. Vangistus

24. mail 2018. märtsist lõpeb

2. 12. oktoobr 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale il Tartu Vangla dokumendid D.S-i Vangla hinnangul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

on D.S-i puhul uue

2 aasta üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise jooksul 24% ning uue v toimepanemise 35%. Vangla toetab ägivaldse kuriteo tõenäosus kinnipeetava tingimisi enne . tähtaega vabastamist

3. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.S kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguste, omastamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta karistust arvutikelmuse eest. D.S-i teod on valdavalt pandud toime majandusliku kasu saamise ajendil, vägivaldsuse aste on ajaga

1-15-6338

alanenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulikud probleemilahendusoskused, materiaalsed raskused ja alkoholi tarvitamine.

4. Kinnipeetavale ei ole tulenevalt koostatud individuaalset tema lühikesest karistusajast täitmiskava. Alates 2017 suvest on karistatu määratud vangla majandusabitöödele, kus ta . a

töötab kohusetundlikult. Tema sõltuvusprobleemi maandamiseks on ta suunatud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, mis peaks algama 2017 III kvartalis.

5. Kinnipeetav puuduvad distsiplinaarkaristused. al

6. D.S elas enne vangistust oma elukaaslase juures korteris aadressil XXX, kuhu ta asub elama ka vabanemise korral. Isikul on 8. klassi haridus. Tal on aga : ta on kindlad tööoskused töötanud ehitusel, metsatöödel, põllumajanduses, lüpsja ja pottsepana. Tema viimane ametlik töökoht turvatöötaja Ka on D.S töötanud tööle oli XXX.

A. S. OÜ-s, kuhu ta kavatseb asuda ka peale vabanemist. Süüdimõistetu suhtlusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatuid, kuid D.S-i väitel on tema suhted nende inimestega katkenud. Alkoholi tarbides on D.S muutunud ajuti . Tal on esinenud ka . D.S vägivaldseks mitmepäevaseid joomatsükleid

tunnistas, et just tal kadus ajataju) üldkasulik töö jäi tegemata alkoholi tarbimise tõttu ( . Kinnipeetav soovib alkoholist loobuda ning ta tunnistab, et alkoholi tarbimine on kulukas ja see tekitab talle palju probleeme; tunneb huvi ka grupi vastu. on mees aga AA Käitumislaadilt

rahulik ning tavao Kinnipeetav suhtub vanglas ametnikesse lukorras impulsiivsust ei nähtu. neutraalselt ning tema on viisakas. Tulevikus soovib D.S olla seaduskuulekas käitumine ja minna elama maale, et hoida eemale kriminaalkorras karistatud tuttavatest.

7. Kriminaalhooldusametnik

on esitanud sellise arvamuse. Rahvastikuregistri on D.S põhjal

isa U. P, kes elab maakonnas ning abikaasa K. P. XXX. Rahvastikuregistri XXX andmetel D.S lapsi ei ole. Kinnipeetava lähedaseks on elukaaslane M. M., kes enda sõnul toetab karistatut , sh materiaalselt. Vabanedes asub

ennetähtaegsel vabanemisel süüdimõistetu elama

M. juurde viimasele kuuluvasse korterisse. Mehe on M. vabanemisjärgseks töökohaks

A. S.

OÜ, kus kinnipeetav on tööandja sõnul varasemalt töötanud ning tööandja on mehe palkamisest huvitatud, kuna D.S kohusetundlikult. on varasemalt töötas Süüdimõistetut

kriminaalhooldusele allutatud kolmel korral ning k õigil juhtudel on järgnenud erakorraline ettekanne, kuna D.S

ei täitnud kontrollnõudeid.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning prokurör teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa .

Tartu Vangla seisukohaga, et võtta Prokurör nõustus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt peaks vabastama.

9. Kinnipeetav

avaldas kohtuistungil a tahab enne järgmist. T tähtaega vanglast pääseda. Ta ei soovi enam alkoholi tarvitada. Vanglas läbis ta Eluviisitreeningu. Vabaduses soovib ta osaleda AA-tugigrupis. Alates 5. detsembrist on ta avavanglas.

10. Kinnipeetava kaitsja

leidis, et D.S-i peaks vabastama. Kinnipeetav on end vanglas hästi ülal pidanud. Tundub, et ka oma alkoholiprobleemist on D.S aru saanud.

KOHTU SEISUKOHT

1-15-6338

11. Kohus vabastab D.S-i v

angistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust nii.

12. D.S kannab karistust

213 lg 2 p 1

, mis on oma käesolevalt KarS § ja § 199 lg 1 järgi sanktsioonide -st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

kohaselt st ja KarS § 4 lg KarS § 76 lg 1 p 2

võib kohus tingimisi katseajaga enne tähtaega teise astme kuriteo toime pannud inimese vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud temale mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 22 päeva . D.S on

pikkusest vangistusest kandnud enam kui 9 kuud. Seega on kinnipeetav enam ära ära kandnud kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab

4 kuud. Niisiis -s 76 nimetatud on KarS § formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega äidetud. vangistusest vabastamiseks t

13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse s uute kuritegude ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksne oht ( olulised ei ole, sest need . Üldpreventiivsed kaalutlused nt nn ühiskonna õiglustunne)

saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB. 29. Auflage, § 57/10–13).

14. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – – ja vastupidi (Stree/Kinzig

Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch, 29. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,

63. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. D.S on pannud toime varavastaseid kuritegusid ja kehalisi väärkohtlemisi. Need kujutavad endast keskmise raskusega või keskmisest kergemat laadi kuritegusid. Seetõttu ei eelda vabastamine väga suurt edasise seaduskuuleka elu D.S-i

tõenäosust – tõenäosus olla ka väga madal. Kohtu hinnangul on üsna samas aga ei saa see tõenäoline, et D.S vähemalt küllaltki lühikese katseaja jooksul uusi kuritegusid ei soorita.

15. Et D.S muutub retsidiivseks, saab kõigepealt eeldada tema alkoholiprobleemi tõttu. See on tinginud kuritegusid varem ja võib seega seda teha ka edaspidi. Ka ei saa mööda vaadata

1-15-6338

tõsiasjast, et praegune vangistus pole D.S-i jaoks esimene: tekib küsimus, miks peaks praegune vangistus ta õiguskuulekale teele suunama, kui varasemad seda ei suutnud.

16. Siiski esineb mitmeid asjaolusid, mis võimaldavad loota, et D.S edaspidi kuritegusid ei soorita.

17. Kõigepealt on kohtul siiski lootust, et praegune vangistus osutub varasematest viljakamaks. Esimest vangistust kandis praegu 43-aastane D.S alaealisena, mistõttu ei saa see vangistus retsidiivsusriski hinnates sama hästi kui üldse mitte oluline olla. Teine vangistus oli aasta pikkune ja leidis aset 2011. aastal. Niisiis suutis D.S mitu aastat pärast vanglast vabanemist õiguskuulekas olla. Ka on oluline see, et eelmise vangistuse käigus ei pakutud D.S-ile mingeid sotsiaalprogramme – nüüd seda aga tehti. Võib loota, et Eluviisitreeningus õpetatu aitab D.S õiguskuulekas püsida.

18. Tähele tuleb panna ka seda, et D.S ei sattunud praegu vahetult vanglasse mitte kuriteo toime panemise tõttu, vaid seepärast, et ta rikkus kontrollnõudeid. Seega suutis ta kohtuotsuse tegemise ja vanglasse tulemise vahelisel ajal kuritegude toime panemisest hoiduda. Niisiis võib ta seda suuta edaspidigi.

19. Ka saab loota seda, et D.S on oma alkoholiprobleemi tõsidusest aru saanud. Olgu esiteks viidatud veel kord Eluviisitreeningule. Teiseks avaldatakse ka vangla oma iseloomustuses lootust, et kinnipeetav on alkoholiprobleemi tõsidust aduma hakanud. Ka D.S ise kinnitas kohtule, et ta soovib oma alkoholismiga tegeleda. Et see soov on siiras, võib loota muu hulgas tänu sellele, et D.S osales Eluviisitreeningus vabatahtlikult.

20. Retsidiivsusprognoosi püstitades ei ole kindlasti negatiivsed ka tõsiasjad, et D.S on olnud vanglas korralik (hoidunud distsipliinirikkumistest) ja teda ootab vabaduses töökoht.

21. Eelnev vabastab kohus D.S-i

at kokku võttes ennetähtaegselt.

22. KarS § 76 lg 5 ls 1 alusel määrata tuleb D.S-ile

6 kuud kestev katseaeg.

23. KarS § 76 lg 5 ls 2 alusel allutab käitumiskontrollile kohus D.S-i katseajaks .

24. Süüdimõistetule tuleb KarS § 75 lg 2 alusel panna mõned lisakohustused

.

25. D.S lg 2 p-le 2 tuginedes keelata alkoholi tuleb KarS § 75 käitumiskontrolli ajal tarvitamine. See on kinnipeetava tausta silmas pidades iseendastmõistetav.

26. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustab kohus D.S otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. ui karistatu hoiab end igapäevaselt tööga tegevuses, on ka väiksem K tõenäosus sattuda halba seltskonda, kus tarvitatakse alkoholi. Oluline on seegi, et süüdimõistetu regulaarne sissetulek

vähendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

27. D.S tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada osalema alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis.

Täpsema programmi valib välja kriminaalhooldaja.

28. Süüdimõistetu kaitsja Kalju Kutsar esitas kohtule kirjaliku taotluse 72 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja arvab nimetatud tasu menetluskulude hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda,

1-15-6338

kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3 16, kus on analüüsitud -1-1-1-

menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1- D.S-ilt

16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista . KrMS § 423 ja §

417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik