1-17-1859/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.juuni 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-1859 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ahhadulla Mamedovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Vaidlustatud kohtulahend

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 3.aprilli 2017 aasta otsus üldmenetluses

Süüdistatav Ahhadulla Mamedov, isikukood 35504160357, elukoht xxx, viibib Tallinna Vanglas, kodakondsus: määratlemata, haridus: 8 klassi, emakeel: aserbaidžaani keel, valdab vene keelt, pensionär, kriminaalkorras karistatud 3 korral,

Süüdistatav Ahhadulla Mamedov

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Ahhadulla Mamedovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Ahhadulla Mamedovit süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 05.05.2004 otsusega 1-582/04 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, käitles taas ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkootilisejoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist või psühhotroopset ainet. Ahhadulla Mamedov ebaseaduslikult omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 09.11.2016, tuvastamata kohast ja tuvastamata isikult edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit. Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Ahhadulla Mamedov toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas Ahhadulla Mamedovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis karistuseks 4 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse kandmise alguseks loeti 09.11.2016. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sama otsusega lahendati konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas süüdistatav Ahhadulla Mamedov, kes taotleb vangistusest tingimisi vabastamist, kuna tahab vanadust veeta pereringis ja ravida oma haiguseid. Tal on probleemid liikumisega ja põeb diabeeti, ka naine vajab hoolitsust. Tunnistab end süüdi.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1- 1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistusest vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kolleegium märgib, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Ahhadulla Mamedovi mõistetud vangistusest vabastamata jätab.

4.2 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Maakohus on õigustatult võtnud arvesse, et süüdistatav Ahhadulla Mamedov on isik keda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Ahhadulla Mamedovi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks Ahhadulla Mamedovit edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Ahhadulla Mamedovi karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt.

4.3 Süüdistatav palub arvestada enda vanust ja asjaolu, et tunnistab end süüdi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-2-98 märkinud üheselt, et süüdlase isik ja tema käitumine pärast kuriteo toimepanemist (nt vanus, puhtsüdamlik kahetsus jne) iseenesest ei anna veel alust isiku tingimisi karistusest vabastamiseks. Sellised andmed ei ole märkimisväärsed erisused, mis tingivad karistusest vabastamise.

4.4 Süüdistatava soovile saada paremat ravi, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Ahhadulla Mamedov soovib saada paremat ravi ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav soovib saada paremat ravi kui seda võimaldab kinnipidamiskoht. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)