2-15-13634/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-13634

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi Korteriühistu Linda 1 vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

18 913,07 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

If P&C Insurance AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): If P&C Insurance AS (rk: 10100168),

esindaja Marjana Hiie

Vastustaja (kostja): Korteriühistu Linda 1 (rk: 80180424),

esindaja advokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. detsembri 2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada If P&C Insurance AS hagi Korteriühistu Linda 1 vastu osaliselt.

2. Välja mõista Korteriühistult Linda 1 If P&C Insurance AS-i kasuks 4888 eurot kahju

katteks, 1065,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja viivise alates 03.06.2017

kuni kohustuse 4888 eurot kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras, kusjuures väljamõistetav viivis ei tohi ületada kokku 4888 eurot.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 70% If P&C Insurance AS-i kanda

ja 30% Korteriühistu Linda 1 kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 15.09.2015 maakohtule Korteriühistu Linda 1 (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kindlustushüvitise tagasinõude võlg

16 292,44 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1309,09 eurot ja lisanduv

viivis seaduses sätestatud määras selliselt, et sissenõutavaks muutunud viivis ja jooksev viivis

kokku ei ületa põhinõuet.

Hagiavalduse kohaselt toimus 22.08.2013 Narvas Linda 1 asuvas korterelamus OÜ-le Roburink

kuuluvates mitteeluruumides M3 ja M4 kahjujuhtum, kus küttesüsteemi purunemise tagajärjel

tekkinud veelekke tõttu sai kahjustada OÜ Roburink spordiklubi siseviimistlus. Hagejal oli

OÜ-ga Roburink sõlmitud kindlustusleping ning hageja hüvitas kahjujuhtumi tagajärjel

OÜ-le Roburink kahju summas 16 292,44 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-11-22290 kinnitas maakohus 06.06.2013 määrusega korteriühistu nõustumust,

et korterelamus Linda 1 asuvad soojussõlmed moodustavad tervikliku, elamut teenindava ühtse

tehnorajatise ning alates 06.06.2013 haldab kogu tehnorajatist korteriühistu. Hageja leidis, et

kahjujuhtumi tagajärjel tekitatud kahju eest vastutab kostja, kes on rikkunud korteriühistu

majandustegevusest tulenevat kohustust hoida kaasomandi esemeks olev küttesüsteem

kasutuskõlblikus seisundis (korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 2). Kostja ei ole täitnud hageja

nõuet hüvitada hagejale seoses kahjujuhtumiga kantud kulud 16 292,44 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt mitteeluruumides M3 ja M4

keskküttesüsteem puudus. 2004. a alguses ehitas OÜ Roburink kostja nõusolekul ruumidesse

eraldi keskküttesüsteemi, mis ei olnud seotud korterelamu keskküttesüsteemiga. Vastavalt

tsiviilasjas nr 2-11-22290 saavutatud kompromissile hakkas kostja alates 06.06.2013 haldama

ka mitteeluruumide M3 ja M4 küttesüsteemi. Nimetatud küttesüsteem on mitteeluruumide M3

ja M4 reaalosa, mistõttu ei ole kostja kohustatud seda majandama KÜS § 2 lg 1 ja § 151 alusel.

Järelikult ei vastuta kostja KÜS alusel kahju eest, mis tekkis OÜ Roburink küttesüsteemi

seisukorra tõttu.

Hageja ei ole tõendanud objektiivset teokoosseisu. Etteheide, et kostja ei hooldanud

nõuetekohaselt mitteeluruumide M3 ja M4 küttesüsteemi, on alusetu. Kostjal ei olnud alust

eeldada, et 2004. a ehitatud küttesüsteem on avariilises seisundis. Küttesüsteem ei olnud

22.08.2013 sisse lülitatud (ei olnud surve all), ventiilid olid kinni.

AS Vant ekspertarvamuse kohaselt põhjustas 22.08.2013 kahjujuhtumi vana malmradiaatori

lekkimine – radiaator roostetas ja ühes ribas oli suur pragu. Ekspert leidis, et ruumid said

veekahjustusi, kuid märkis, et kuivõrd ruumid on saanud kahjustusi ka varasemates

üleujutustes, ei ole võimalik tuvastada, millised kahjustused tekkisid 22.08.2013 kahjujuhtumi

tagajärjel. OÜ Veering tuvastas 30.05.3014 tehnilise ekspertiisi aktis OÜ Roburink ruumides

asuva küttesüsteemi mittevastavuse projektile: projektis ettenähtud Purmo Compakt

terasradiaatorite asemel on paigaldatud vanad sektsioonmalmradiaatorid.

Hageja ei ole tõendanud kahjujuhtumi toimumise ajal OÜ-ga Roburink kehtiva

kindlustuslepingu olemasolu. Esmalt nõudis OÜ Roburink kahju hüvitamist korteriühistult.

Tõendamata on ka kahju suurus, kuna TÜ Inkeri hinnangus on aluseks võetud uute materjalide

hinnad ja tööde maht on oluliselt suurem kui oleks vajalik 22.08.2013 avarii tagajärgede

likvideerimiseks. Hinnangus ei ole arvestatud, et 2013. a kevadel toimus mitteeluruumide M3

ja M4 kohal asuvas korteris veeleke, mille tulemusel said oluliselt kahjustada OÜ Roburink

ruumide laed, seinad ja põrand. Korteriomanik hüvitas kahju OÜ-le Roburink. Pärast nimetatud

kahjujuhtumit OÜ Roburink ruumides remonti tehtud ei ole. OÜ Roburink ei teinud remonti ka

pärast 22.08.2013 veeavariid, vaid müüs ruumid 2014. a augustis OÜ-le Narva Perearstikeskus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 28. detsembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

katteks 1612,72 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et 22.08.2013 leidis aset kahjujuhtum

Linda 1 korterelamus OÜ-le Roburink kuulunud mitteeluruumides M3 ja M4, veelekke tõttu

sai kahjustusi ruumide viimistlus ning veelekke põhjustas ruumis M4 paiknenud

malmradiaatori purunemine (pragu).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt on nõude üleminek hagejale võimalik juhul, kui

kostja vastutab kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest. Nõude sisulisest üleminekust saab

rääkida vaid ulatuses, milles see kindlustatud isikul või kindlustusvõtjal tekkis.

06.06.2013 kompromissi kinnitamise määrusest tsiviilasjas nr 2-11-22290 tulenevalt

moodustavad Linda 1 korterelamus asuvad soojussõlmed tervikliku elamut teenindava

tehnorajatise ja alates 06.06.2013 haldab kogu tehnorajatist tervikuna kostja. Alates

2004. aastast kuni 06.06.2013 haldas OÜ Roburink paigaldatud küttesüsteemi selle omanik ehk

OÜ Roburink, kellel oli ka süsteemi korrashoiu kohustus.

Vaidlusalune kahjujuhtum leidis aset 22.08.2013. Kohus nõustus kostjaga, et ajavahemikus

06.06.–22.08.2013, s.o suvekuudel, küttesüsteemi ei ekspluateerita, remondi- või hooldustöid

ei tehta, süsteem ei ole surve all. 06.06.2013 kokkuleppe sõlmimisel ei saanud kostja eeldada,

et mitteeluruumide M3 ja M4 küttesüsteem on avariilises seisukorras. Hageja ei ole esitanud

ühtegi argumenti, mida oleks kostja pidanud ajavahemikus 06.06.–22.08.2013 tegema,

hoidmaks ära veeleket, st täitmaks oma hoolsuskohustust kaasomandi eseme korrashoidmisel.

OÜ Veering ekspertiisiaktis on tuvastatud, et mitteeluruumides M3 ja M4 projektiga ettenähtud

Purmo Compakt terasradiaatorite PC21 ja PC22 asemel on paigaldatud vanad

sektsioonmalmradiaatorid H-150. Sellega suurendas OÜ Roburink võimalikke riske ning selle

eest on vastutav OÜ Roburink. Mitte millegagi ei ole tõendatud kostja tegevusetus

tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimisel, mis saaks olla korteriühistu vastutuse aluseks

(KOS § 15 lg-d 5 ja 6). Ainuüksi asjaolu, et radiaatori pragunemise tagajärjel toimus veeleke,

ei anna alust järeldada, et kostja on KOS §-st 15 tulenevaid kohustusi rikkunud.

Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud kehtiva kindlustuslepingu

olemasolu 22.08.2013 kahjujuhtumi toimumise hetkel. Kindlustuspoliis on dokument, mis

kinnitab kindlustuslepingu olemasolu, kuid ei tõenda lepingu kehtivust. Kindlustuspoliisist

nr 3H13020012619 tulenevalt jõustub kindlustusleping esimese kindlustusmakse laekumisest.

Kuni esimese makse laekumiseni on kindlustuspoliis pakkumus lepingu sõlmimiseks (lepingu

üldtingimuste p-d 25–32). Poliisil on märgitud kindlustusperioodiks 26.11.2012–25.11.2013.

Hageja ei ole esitanud OÜ Roburink pöördumist hageja poole kindlustuslepingu sõlmimiseks

ega tõendeid selle kohta, kas ja millal maksis OÜ Roburink kindlustusmakse.

Samas isegi kui hagejal ja OÜ-l Roburink oli 22.08.2013 kehtiv kindlustusleping, ei ole täidetud

kostja suhtes VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldused, kuna kostja ei ole

tehnosüsteemi korrashoiu kohustust rikkunud. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes kostja

kohustuse rikkumine ega selgitanud, mis põhjustas 22.08.2013 lekke. Veelekke põhjust

tõendamata ei ole võimalik hinnata, kas kostja rikkus oma kohustusi. Hageja ei ole esitanud

kahjujuhtumi menetlemise dokumente. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 56 kohaselt peab

kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Kas, mil viisil ja millist informatsiooni

kindlustusvõtja hagejale juhtumi kohta edastas, hageja tõendanud ei ole.

VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel viivitamata kindlaks

tegema kahju suuruse. Kas ja kuidas tegi hageja kindlaks 22.08.2013 kindlustusjuhtumi

asjaolud ning juhtumi tagajärjel põhjustatud kahju ulatuse, ei ole tõendatud. Hageja on hüvitise

maksmisel lähtunud TÜ Inkeri kalkulatsioonist ruumide taastamiseks. Tunnistajate Elena

Bondarenko ja Aleksandrs Artjuhsi ütluste ning OÜ Vant ekspertarvamusega on tõendatud, et

ka 2013. a kevadel toimus OÜ Roburink ruumides uputus, mille käigus sai kahjustada ruumide

siseviimistlus. Kohus nõustus väitega, et TÜ Inkeri kalkulatsioon hõlmab oluliselt suuremas

mahus remonditööde tegemist, kui on eelduslikult vajalik radiaatorist tingitud veelekke kahjude

likvideerimiseks.

Seetõttu

ei

ole

võimalik

22.08.2013

uputuse

kahju

suuruse

kindlaksmääramisel sellele tugineda. Ei ole eluliselt usutav, et veeleke ühest radiaatorist

põhjustab kahjustusi sama ruumi laes ja seintel. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja

E. Bondarenko ütlused, et parkettpõrand oli saalis, mis sai kahjustada esimese (s.o 2013. a

kevade) uputuse tagajärjel, esimese uputuse tagajärjel said kahjustada seinad. Lisaks puudub

kalkulatsioonil koostamise kuupäev. Tunnistaja E. Bondarenko kinnitas, et remonditöid

ruumides M3 ja M4 ei tehtud peale kumbagi uputust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud küttesüsteemi korrashoiu kohustust ega vastuta

22.08.2016 veelekkest põhjustatud kahju eest. Kostja väidetav tegevusetus ei ole põhjustanud

OÜ Roburink ruumide siseviimistlusele kahju tekkimist. Kuna kostja ei vastuta tekkinud kahju

eest OÜ Roburink ees, ei ole ka viimase nõue kostja vastu hagejale üle läinud (VÕS § 492).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. If P&C Insurance AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

28. detsembri 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on hageja ja OÜ Roburink vahel sõlmitud kehtiv kindlustusleping. VÕS § 434 lg 1 järgi on

poliis kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale väljastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Hageja on esitanud kindlustuspoliisi

nr 3H13020012619,

kus

on

kindlustusperioodiks

märgitud

26.11.2012–25.11.2013.

Kindlustuskaitse kehtib kindlustusperioodi jooksul, sh kindlustusperioodi alguse ja esimese

kindlustusmakse laekumise vahelisel ajal, kui kindlustusvõtja on järginud kindlustustingimusi

ja kindlustuspoliisile märgitud eritingimusi. Kindlustusandja vabaneb VÕS § 458 lg 1 alusel

oma kohustusest, kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava

tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja

oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset tasunud. Hageja on 11.11.2013

täitnud oma kahju hüvitamise kohustuse, tasudes OÜ-le Roburink 16 292,44 eurot. Ainuüksi

kahju hüvitamise makse teostamisega on tõendatud, et hagejal oli kindlustuslepingust tulenev

kohustus kahju hüvitada ja hageja ei olnud kohustusest seadusest ega lepingust tulenevatel

alustel vabanenud. Ka Riigikohtu selgituste järgi ei oma asja lahendamisel tähtsust poliisi

punkt, mille kohaselt on leping kehtiv alates makse sooritamisest;

2) on maakohus, arvestades Riigikohtu praktikat (3-2-1-117-14, p 12), kohaldanud vääralt

seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud üldvastutust (KOS § 15) ning

sellest tuleneva kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS § 115). Kostja kohustus tagama kogu

elamu tehnosüsteemi korrashoiu alates 06.06.2013 ning kostja poolt KOS § 15 lg-test 5 ja 6

tuleneva kohustuse täitmiseks ei saa lugeda eeldamist, et küttesüsteem on korras. Kostja pidi

teostama korrasoleku kontrolli ka suvekuudel, eriti olukorras, kus vastav kohustus tekkis kostjal

alles suvekuudel. Ainuüksi asjaolu, et 22.08.2013 toimus veeavarii, tõendab, et kostja on

tehnosüsteemide korrashoiu kohustust rikkunud. KOS §-st 15 tuleneva kohustuse rikkumisest

tuleneva üldvastutuse korral vastutab kostja kohustuse rikkumise faktist tulenevalt tekitatud

kahju eest. Kostjal oli võimalik tõendada, et ta on rikkunud tehnosüsteemide korrashoiu

kohustust VÕS § 103 mõttes vabandatavatel asjaolude. Kostja ei ole seda teinud;

3) vastutab kostja tekitatud kahju eest hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja ei ole

esitatud tõendeid kahjunõude vähendamise ega selle ulatuse kohta. Kohus on märkinud, et

tunnistaja E. Bondarenko ütlused kinnitavad, et parkettpõrand oli saalis, mis sai kahjustada

esimese uputuse tagajärjel. Tunnistaja E. Bondarenko kinnitas, et 2013. a märtsis oli seina peal

vesi, põrandal ei olnud. Olukorras, kus kohus on omistanud tunnistaja ütlustele sisu, mida neis

ei kajastu, ei rajane otsus mitte tõenditel, vaid kohtu subjektiivsel arvamusel.

5. Korteriühistu Linda 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole hageja tõendanud, et hageja ja OÜ Roburink vahel oli kehtiv kindlustusleping.

Kindlustuspoliis nr 3H13020012619 on hageja koostatud dokument, milles on kajastatud

võimaliku kindlustuslepingu tingimused. Kindlustuspoliisi (ja kindlustuse üldtingimuste) järgi

jõustub kindlustusleping esimese kindlustusmakse laekumisest. Hageja ei ole esitanud

OÜ Roburink pöördumist hageja poole lepingu sõlmimiseks ega dokumenti selle kohta, kas ja

millal maksis OÜ Roburink kindlustusmakse. Seega OÜ Roburink nõustumust (aktsepti) ei ole

hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et ta hüvitas OÜ-le Roburink kahju

summas 16 292,44 eurot;

2) ei ole kostja oma kohustust (küttesüsteemi hooldamine) rikkunud ja ei vastuta seetõttu

tekkinud kahju eest. Radiaatori purunemise põhjuseks võis olla inimlik faktor (nt füüsiline löök)

või küttesüsteemi hooldamata jätmine perioodil enne 06.06.2013. Suvekuudel küttesüsteemi ei

ekspluateerita ja küttesüsteem ei olnud surve all. OÜ Roburink ei teavitanud kostjat, et

küttesüsteem on kehvas seisundis. OÜ Roburink oli rikkunud ehitusprojekti nõudeid,

paigaldades uute Purmo Compakt terasradiaatorite asemel vanad sektsioonmalmradiaatorid;

3) ei vasta hageja esitatud kahju suurus faktilistele asjaoludele ja on tõendamata. Tunnistajate

E. Bondarenko ja A. Artjuhsi ütluste ning OÜ Vant ekspertarvamusega on tõendatud, et 2013. a

kevadel toimunud uputuse käigus sai oluliselt kahjustada OÜ Roburink ruumide siseviimistlus

(seinad, laed, põrandad). Sellest tuleneb, et TÜ Inkeri kalkulatsioon hõlmab oluliselt suuremas

mahus töid, kui oleks vajalik 22.08.2013 kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevuse katteks 4888 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

02.06.2017 seisuga 1065,35 eurot ja viivise alates 03.06.2017 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni, kus juures väljamõistetav viivis kokku

ei tohi ületada võlgnevuse suurust.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

7. Asja materjalide kohaselt hüvitas hageja OÜ-le Roburink kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju 16 292,44 eurot. Tuginedes VÕS § 492 lg-le 1 esitas hageja tagasinõude kostja vastu.

Maakohus jättis hagi rahuldamata.

8. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kehtiva kindlustuslepingu olemasolu

kindlustusjuhtumi toimumisel 22.08.2013.

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.

VÕS § 434 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab kindlustusandjale väljastama enda poolt

väljastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis).

Nimetatud sättest järeldub, et kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuspoliisi

pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Riigikohus on 07.11.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-125-

12 asunud seisukohale, et poliisi ei saa käsitleda kindlustusandja pakkumuseks. Sellest

tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kindlustuspoliis perioodiga

26.11.2012 kuni 25.11.2013 käsitletav üksnes pakkumusena lepingu sõlmimiseks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kalkulatsiooni ja kahju hüvitamise makse (I kd, tl 193)

tegemisega OÜ-le Roburink on tõendatud kehtiva kindlustuslepingu olemasolu hageja ja OÜ

Roburink vahel. Asjaolust, et hageja ei ole esitanud tõendeid OÜ Roburink poolt makstud

kindlustusmaksete kohta, ei saa järeldada, et hageja ja OÜ Roburink vahel puuduks kehtiv

kindlustusleping. Kuigi kindlustuslepingu üldsätete kohaselt jõustub leping esimese

kindlustusmakse laekumisel, oli lepingupooltel õigus lepingu tingimusi muuta ning isegi juhul,

kui OÜ Roburink ei oleks maksnud esimest kindlustusmakset, oli lepingupooltel võimalik

teisiti kokku leppida. Seetõttu ei saa ka väita, et hageja on teinud alusetu makse OÜ-le Roburink

ning sellest tulenevalt puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu.

9. Kostja vastuväite kohaselt ei kuulu OÜ Roburink poolt paigaldatud küttesüsteem kaasomandi

eseme hulka ning seetõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu.

Maakohus kostja selle vastuväite kohta selget seisukohta ei avaldanud.

KOS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud

mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 sätestab, et kaasomandi

esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva

seaduse § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku

omandis.

Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-11-22290 06.06.2013 tehtud kompromissi kinnitamise

määruse resolutsiooni p-st 1.3 tulenevalt moodustavad korterelamus Linda 1 soojussõlmed (k.a

OÜ Roborink pool paigaldatud) tervikliku, elamut teenindava tehnorajatise, ning alates

06.06.2013 haldab kogu tehnorajatist tervikuna KÜ Linda 1.

Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13;

27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14) märkinud, et elamu ühiseks kasutamiseks

vajalikud

ühiskommunikatsioonid

(nt

keskküttetorustikud)

kuuluvad

korteriomanike

kaasomandissse, isegi kui nad läbivad mõne korteriomandi reaalosa. Korterelamu

keskküttesüsteem on ühiseks kasutamiseks vajalik ühiskommunikatsioon, milleta elamu

eesmärgipärane kasutamine ei ole võimalik. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka

keskküttesüsteemi kuuluvad mitteeluruumide radiaatorid on korteriomanike kaasomandis.

10. Maakohus märkis, et isegi kui nõustuda sellega, et hagejal oli OÜ-ga Roburink kehtiv

kindlustusleping, tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna täidetud ei ole VÕS § 115 lg-s 1 ettenähtud

kahju hüvitamise nõude eeldused. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht ei ole

põhjendatud.

10.1. Esmalt leidis maakohus, et kostja ei ole kohustust rikkunud ega vastuta kahju tekkimise

eest.

Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud (näiteks 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

13, p 51; 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12), et korteriühistu võib vastutada

KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, kui tema tegevusetus elamu tehnosüsteemide korrasoleku

kontrollimise või parandamata jätmise, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmisel,

põhjustas kahju.

KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi on korteriühistul mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid.

Kaasomanikel on AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese

oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Selline kohustus hõlmab ka

hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh

lekkeid. Korteriühistu olemasolul on selline kohustus üle kantav korteriühistule. Eelnevast

tulenevalt on korteriühistu kohustatud kontrollima elamu tehnosüsteemide korrasolekut ning

rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks.

Puudub vaidlus, et alates 06.06.2013 haldas kostja kogu elamu keskküttesüsteemi.

Ringkonnakohus märgib, et kui kostja võttis enda hallata kogu elamu küttesüsteemi, siis oli tal

kohustus eraldi kontrollida, kas küttesüsteemi osa, mida senini haldas OÜ Roburink, oli

nõutavas korras. Menetluse kestel tugines kostja mh sellele, et OÜ-le Roburink poolt

mitteeluruumides asuva küttesüsteemi rekonstrueerimine ei olnud läbi viidud projekti kohaselt

(terasradiaatorite asemel oli paigaldatud vanad sektsioon radiaatorid). Asjaolu, et OÜ Roburink

korraldas mitteeluruumides asuva küttesüsteemi rekonstrueerimise, oli kostjale varasemalt

teada. Ringkonnakohus leiab, et kogu elamu küttesüsteemi enda hallata võtmisel pidi kostja

üldisest hoolsuskohustusest tulenevalt kontrollima, kas küttesüsteem vastab nõuetele, sh kas

rekonstrueerimistööd on läbi viidud projekti kohaselt. Samuti tulenes kogu küttesüsteemi

haldamise ülevõtmisest see, et kostja kohustuseks oli tagada kohene juurdepääs tehnosüsteemi

ruumidesse, et avarii korral küte/vesi kinni keerata. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja

oleks küsinud OÜ Roburink esindajalt võtmeid mitteeluruumidesse, kus asusid ventiilid, kuigi

teadis, et nimetatud mitteeluruume kasutati harva. Vastuses hagiavaldusele on kostja

kinnitanud, et ta teadis elamu tehnosüsteemi hooldamise kohustusest ning alates korteriühistu

moodustamisest on sellega tegelenud.

Eeltoodu kinnitab, et kostja on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning tema vastutust ei

välista see, et solidaarselt temaga võivad VÕS § 137 lg 1 järgi kahju eest vastutada ka

korteriomanikud.

Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Siinjuures on arusaamatu maakohtu väide, et

uputuse põhjust tõendamata ei ole võimalik hinnata, kas kostja rikkus oma kohustusi.

Ringkonnakohus rõhutab, et poolte esitatud tõenditest nähtuvalt põhjustas uputuse katkine

radiaator ning maakohtu menetluses ei olnud see asjaolu vaidluse all.

KOS § 11 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ei ole kostja tõendanud.

10.2. Maakohus leidis, et hageja ei ole ka kahju tõendanud.

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.

Omandi kahjustamise korral tuleb varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel lähtuda VÕS

§ 132 lg-st 3. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikke kulusid ja võimaliku väärtuse vähenemist. Kulutuste suuruse tõendamine on üldise

tõendamiskoormuse järgi kahjustatud isikul ning kui kahju tekitaja vaidleb kulude suurusele

vastu, peab ta oma vastuväiteid tõendama.

Hageja on OÜ-le Roburink kahjuhüvitise välja maksnud ning kulude suuruse kindlakstegemisel

lähtunud TÜ Inkeri koostatud kalkulatsioonist (I kd, tl 59). Kahjuhüvitise väljamõistmist VÕS

§ 132 lg 3 järgi ei välista see, et asi on veel korda tegemata.

Kostja vastuväite kohaselt ei kajasta TÜ Inkeri kalkulatsioon tegelikku kahju suurust, kuna OÜ

Roburink ruumid said kahjustada ka 2013. a märtsis toimunud uputuse tõttu ning hageja

esitatud kalkulatsioon sisaldab kulutusi, mis olid vajalikud varasema kahjustuse

kordategemiseks.

Maakohus nõustus kostjaga, et TÜ Inkeri kalkulatsioon hõlmab oluliselt suuremal määral

kulutusi, mis olnuks vajalik kahjude likvideerimiseks 22.08.2013 uputuse tagajärjel. Seejuures

on maakohus tuginenud AS Vant arvamusele ning tunnistajate E. Bondarenko ja A. Artjuhsi

ütlustele.

Kostja esitatud AS Vant arvamusest (I kd, tl 48, koostatud 17.12.2013) kohaselt oli üleujutuse

põhjuseks esimese korruse kütteradiaatori lekkimine. Üleujutus oli suur ning selle tulemusel

said kahjustada nii esimese korruse kui keldrikorruse ruumide siseviimistlus. Lisaks nähtub

arvamusest, et mõned osad seintest olid kahjustatud varasema üleujutuse tõttu, kuid varasema

kahjustuse ulatust ei ole võimalik kindlaks teha.

Ringkonnakohus märgib, et E. Bondarenko oli kuni 2015. a juunini korteriühistu juhatuse liige

ning sellest tulenevalt tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Maakohus ei ole sellega

arvestanud ega hinnanud neid kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus märgib, et E.

Bondarenko ütlused ei ole kooskõlas AS Vant arvamusega, kuigi arvamusest nähtuvalt tellis

AS-i Vant arvamust andma E. Bondarenko. Nii nähtub E. Bondarenko ütlustest, et

spordiruumidesse (mis asusid esimesel korrusel) vesi ei läinud. Samas kinnitab AS Vant

arvamus, et uputuse tõttu said kahjustada nii esimese korruse kui keldrikorruse ruumid. Lisaks

nähtub E. Bondarenko ütlustest, et parkett sai kahjustada esimese uputuse ajal. AS Vant

arvamus tõendab aga, et vaid mõned osad seintest olid kahjustatud varasemat uputusest. AS

Vant arvamusega on vastuolus ka see E. Bondarenko väide, mille kohaselt põhjustas uputuse

kellegi poolt lahtitehtud ventiil.

Tunnistaja A. Artjuhsi ütlused kinnitavad vaid uputuse toimumist, kuid mitte kahjustuste

suurust.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on tõendanud vaid varasema uputuse toimumist, kuid

mitte seda, et TÜ Inkeri kalkulatsioonis on kajastatud ka varasema uputuse likvideerimiseks

tehtavad kulutused, siis tuleb lähtuda hageja esitatud kalkulatsioonist ja selles märgitud

kulutuste suurusest (16 292,44 eurot).

10.3. Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos,

kuna kostja poolt hoolsuskohustuse nõutaval viisil täitmisel oleks olnud võimalik kahju ära

hoida.

11. Hageja nõudis kahju hüvitamist summas 16 292,44 eurot (16 483,44-191).

Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Kui kostja on vastavad asjaolud esitanud, võib kohus VÕS § 139 lg-t kohaldada omal algatusel.

Ringkonnakohus leiab, et tekkinud kahju on osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust

(OÜ Roburink) tulenevate asjaoludega ning seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetavat

kahjuhüvitist vähendada.

Asja

materjalidest

nähtuvalt

toimus

kahjujuhtum

OÜ-le

Roburink

kuuluvates

mitteeluruumides. Samuti nähtub asja materjalidest, et OÜ Roburink teostas mitteeluruumides

küttesüsteemi rekonstrueerimistööd, mis olid osaliselt vastuolus projektiga (I kd, tl 50).

Kahjujuhtumi toimumise ajal ei olnud mitteeluruumid OÜ Roburink poolt enam aktiivses

kasutuses.

OÜ Roburink kui mitteeluruumide omanikul ei ole mitte üksnes passiivne kohustus hoiduda

kaasomandieseme kahjustamisest (KOS § 11), vaid see kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust

kontrollida perioodiliselt tehnosüsteemide korrasolekut, et vältida mh lekkeid. Kuna

mitteeluruumide küttesüsteem oli OÜ Roburink poolt rekonstrueeritud, siis oli tal kohustus

teavitada eelkõige korteriühistut küttesüsteemist lähtuvatest ohtudest ning kontrollida piisava

intervalliga küttesüsteemi korrasolekut. Nimetatud kohustuse olulisust suurendab fakt, et

mitteeluruumid ei olnud enam aktiivses kasutuses. Esitatud tõenditest järeldub, et asjakohane

koostöö mitteeluruumide omanikul ja korteriühistul puudus ning seda kinnitab ka see, et

korteriühistul puudus juurdepääs (võtmed) ventiilile, et küttesüsteemis olev vesi kinni keerata.

Ringkonnakohus leiab, et seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada 70%

võrra ning mõista kostjalt välja kahju 30% ulatuses, s.o 4888 eurot (30% 16 292,44-st).

Ringkonnakohus märgib, et selline kahju määr vastab kostja hoolsuskohustus e rikkumise

ulatusele.

12. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tema nõue muutus sissenõutavaks alates 17.09.2014 ning

sellest ajast kuni 02.06.2017 seisuga on viivise suuruseks 1065,35 eurot.

Alates 03.06.2017 on kostja kohustatud tasuma võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.

13. Ringkonnakohus rahuldas hagi 30% ulatuses ning kooskõlas TsMS § 163 lg 1 teise

alternatiiviga jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 70% ulatuses hageja ja 30%

ulatuses kostja kanda.

Riigikohus asus 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et olukorras, kus

ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit sel määral, et muuta tuleb ka menetluskulude

jaotust, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Sel juhul toimub

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4

sätestatud korras.

Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning muutis menetluskulude jaotust,

siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja