2-16-15765/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15765

Tsiviilasi

TB kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadak

tegevuse peale täiteasjas nr 008/2016/1982

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): TB (isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (vastustaja I): MB (isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (vastustaja II): Tallinna kohtutäitur

Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. aprilli 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

jäävad

avaldaja

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

MB (puudutatud isik I, sissenõudja) täitmisavalduse ja ühisvara jagamise lepingu alusel

alustas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (puudutatud isik II, kohtutäitur) 31. augustil 2016 TB

(avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetlusega täiteasjas nr 008/2016/1982.

2 (5)

Kohtutäitur koostas avaldajale tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt täitemenetluse

alustamise tasu on 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 3 024 eurot.

Avaldaja saatis 5. oktoobril 2016 kohtutäiturile kirja, milles palus selgitust kohtutäituri tasu

osas. Avaldaja tõi välja, et ta pole suuteline 3 000 eurot täiturile tasuma ning on ebaõiglane, et

tema kodu pannakse müüki, kui ta võlgnevuse sissenõudjale tasub. Avaldaja viitas sellele, et

täituri tegevus pole vajalik, kuna ta maksab vabatahtlikult hüvitise sissenõudjale.

Kohtutäitur käsitles avaldaja kirja kaebusena ja tagastas selle 11. oktoobril 2016 läbi

vaatamatult, kuna see ei olnud tähtaegne. Täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse ja täitedokumendiga on avaldajale kätte toimetatud 19. septembril 2016. Ühtlasi andis

kohtutäitur teada, et sissenõudja nõusolekul on avaldajal võimalik võlgnevus tasuda hiljemalt

30. novembril 2016. Summa tähtajaks mitte tasumisel alustab kohtutäitur kinnistu müügiga.

Avaldaja esitas 18. oktoobril 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Avaldaja kinnitas, et talle ei ole täitedokumenti 19. septembril 2016 kätte toimetatud. Kohtu-

täituri abi ei saanud märkamatult avaldaja kinnistule siseneda, kuna koera tegevus oleks olnud

selgelt nähtav ja kuuldav. Elutoa aken on ilma kardinata otse õuevärava suunal, kõik on nähtav,

ka värava taga toimuv. Kui avaldaja on kodus, siis on majauks alati lahti. Õhtuti on lisaks kodus

avaldaja elukaaslaane. Seega on võimatu, et elanikud olid kodus ega avanud ust. Postkasti ei

ole midagi pandud kaebuse esitamiseni.

Ühtlasi ei nõustunud avaldaja kohtutäituri tasu suurusega, sest tegeleb ise sissenõudjale hüvitise

maksmise lahendamisega. Tal ei ole võimalik kohtutäiturile 3 000 eurot maksta, sest saab

pangast laenu temalt nõutava hüvitise summas 28 000 eurot. Avaldajal on kaks alaealist last,

kelle eest on vaja hoolitseda.

Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kohtutäitur vaidles samuti kaebusele vastu ja märkis, et jääb selle juurde, et kaebust ei

esitatud tähtaegselt ja see kuulus tagastamisele läbivaatamatult.

Täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitedokumendiga toimetati

avaldajale kätte avaldaja elukohas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 kohaselt.

Postkasti pani kohtutäituri abi-kuller täitmisteate võlgnikule 19. septembril 2016 kell 19.33,

olles eelnevalt samal aadressil käinud ka 15. septembril 2016 kell 10.39. Esimesel korral

(15. septembril 2016) polnud kedagi kodus, aga 19. septembril 2016 olid inimesed kodus, ent

kullerile ust ei avatud. Avaldaja ei ole kohtutäiturile esitanud avaldust tähtaja ennistamise kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 17. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata.

Kohtutäituri õigusabikulud jättis maakohus tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud

avaldaja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.

Avaldajaga suheldes selgitas kohus välja, et avaldaja sooviks on, et kohtutäitur vaataks tema

5. oktoobri 2016 kaebuse uuesti läbi. Seega taandub vaidlus küsimustele, millal kohtutäitur

täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse avaldajale kätte toimetas, samuti kas antud kuupäevast

tulenevalt oli avaldaja esitatud kaebus kohtutäiturile tähtaegne või mitte.

Maakohus tugines täitmisteate kättetoimetamise aktile ja leidis, et aktis toodud asjaoludel on

täitmisteade avaldajale kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 kohaselt postkasti panekuga. Kohus

märkis, et avaldaja elukaaslase väited selle kohta, et 19. septembril 2016 oli õues pime ja temal

ning avaldajal ei oleks jäänud märkamata, et keegi on aia taga, et ta ei märganud koera

haukumist sel õhtul, et verandal ei viibinud ühtegi meest, kullerit tema ja avaldaja sel õhtul

enda aia taga ei märganud, ei lükka ümber kohtutäituri abi kinnitust, et ta käis sel ajal XXX

värava taga, ust ei avatud ja ta jättis täitmisteate postkasti.

3 (5)

Täiendavalt märkis maakohus, et ärakuulamisel 25. jaanuaril 2017 möönis avaldaja, et kuller

võis 19. septembril 2016 tema juures käia täitmisteadet kättetoimetamas. Samuti väitis avaldaja

ärakuulamisel, et postkast on aia küljes, kuid selle lukk on katki. Avaldaja möönab

18. oktoobri 2016 e-kirjas täiturile, et üsna tihti ei vaata keegi postkasti mitu nädalat. Kohus

järeldas, et see võib olla tõenäoliselt põhjus, miks avaldaja täitmisteadet postkastist reaalselt ei

leidnud – avaldaja ei kontrollinud postkasti sisu. Maakohus jõudis järeldusele, et avaldaja

väited, et ta kullerit ei kohanud ja kirja postkastist ei leidnud, ei põhista, et täituri abi ei oleks

enda poolt väidetud ajal värava taga käinud ja täitmisteadet postkasti jätnud.

Kuna avaldaja sai täitmisteate kätte 19. septembril 2016, tulnuks kaebus täituri tegevusele

esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 alusel hiljemalt 29. septembril 2016.

Avaldaja esitas kaebuse täiturile aga alles 5. oktoobril 2016 ega ole taotlenud tähtaja

ennistamist. Eeltoodust tulenevale leidis kohtutäitur õigesti, et avaldaja kaebus on esitatud

hilinenult ja tagastas selle.

Maakohus ei tuvastanud kohtutäituri tegevuses kuni kaebuse esitamiseni oktoobris 2016 ühtki

minetust ega rikkumist.

Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 ning § 175 lg 31 alusel. Kuna

kulunimekirju ei esitatud, siis puudus vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 23. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub

määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada tema kaebus.

Avaldaja jääb selle juurde, et tema sai täitedokumendid kätte 3. oktoobril 2016 ja seega esitas

kaebuse kohtutäiturile tähtaegselt. Maakohus on põhjendamatult lähtunud kohtutäituri

selgitustest ega arvestanud avaldaja väidetega. Kohtutäituri abi esitatud asjaolud ei vasta

tegelikkusele. Maakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks kohtutäituri abi üle

kuulama. Ka täitmisteate kättetoimetamise akt ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna seal ei

ole märgitud, mis aadressile täitedokumendid toimetati (nõutud väljale ei ole aadressi märgitud).

Avaldaja leiab, et talle tuleks ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, et taastuks algne olukord

ning ta saaks esitada vabatahtliku täitmisaja pikendamise ja keelumärke mahavõtmise avalduse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et täitmisteate kättetoimetamise kuupäeva kindlaks-

tegemisel tuleb lähtuda tema kinnitusest, mille kohaselt sai ta täitmisteate kätte

3. oktoobril 2016.

Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause

järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.

4 (5)

Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle

kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Sellest nähtub, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku

jõudmist saajani.

TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta,

kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult

ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn

kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata

dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus

nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu

15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12).

Maakohus tuvastas toimikus oleva täitmisteate kättetoimetamise akti järgi õigesti, et

täitemenetluse dokumendid on avaldajale edastatud Tallinnas XXX aadressil, kusjuures

kättetoimetamiskatsed toimusid 15. septembril 2016 kell 10.39 ja 19. septembril 2016

kell 19.33 ning dokumendid on jäetud postkasti, vastava akti on allkirjastanud kohtutäituri abi

(I kd tl 129). Viidatud aktist nähtub, et avaldaja aadressil tehti kaks kättetoimetamise katset ja

kummalgi korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse

ebaõnnestumisel 19. septembril 2016 jäetud avaldaja postkasti. Nende asjaolude tuvastamiseks

ei olnud vaja kohtutäituri abi üle kuulata.

Avaldaja nimetas aadressi ise nii kohtutäiturile kui ka kohtule ega väitnud, et seal ei ole tema

elukoht. Seega vastab kättetoimetamine TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle

anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja

saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina

vaidluse alla seadnud, nagu ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et avaldajale toimetati täitmisteade kätte

19. septembril 2016 ja kaebuse esitamise tähtaeg möödus 29. septembril 2016. Avaldaja esitas

kaebuse kohtutäiturile alles 5. oktoobril 2016, st peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Täitmisteate kättetoimetamise akti päises nähtub avaldaja nimi ja aadress. Puudub vaidlus, et

avaldaja elukoht on Tallinnas XXX. Seega ei ole põhjendatud avaldaja väide, et täitmisteate

kättetoimetamise akti ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna seal on kirjas, mis aadressile

täitedokumendid toimetati.

Kohtutäituri nõutud tasu on õiguspärane. Kuna avaldaja vabatahtlikult nõuet ei tasunud, on

kohtutäituril õigus lisaks täitemenetluse alustamise tasule ka põhitasule vastavalt kohtutäituri

seaduses (KTS) ettenähtud määras. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on nõude summalt

25 501 – 38 400 eurot kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui

3 355 eurot. Sissenõude sisu on ühisvara jagamise hüvitis 28 000 eurot, seega märkis

kohtutäitur õigesti põhitasu suuruseks 2 520 eurot, millele lisandub KTS § 32 lg alusel

käibemaks 20%, kokku 3 024 eurot.

Avaldaja soov vabatahtliku täitmisaja pikendamiseks pole kooskõlas TMS § 25 lg-ga 1,

mille kohaselt ei või täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ja

pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata vabatahtliku täitmise

tähtaja pikema kui 30 päeva. Sissenõudja teatas 8. oktoobri 2016 e-kirjas, et ta on nõus võla

tasumisega ootama 30. novembrini 2016 (I kd tl 154). Avaldaja esitatud väidetest nähtuvalt ei

ole ta täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. Uue vabatahtliku täitmise tähtaja

määramine oleks vastuolus TMS § 25 lg 1 mõttega ja täitemenetluse eesmärgiga.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja taotlus täitmisaja pikendamiseks on vastuolus

põhimõttega, et ühisvara jagamisel omandiõiguse kaotav pool peab saama kohese hüvitise.

5 (5)

Seoses avaldaja väidete ja taotlustega keelumärke osas selgitab ringkonnakohus, et TMS

§ 218 lg-st 1 tulenevalt saab avaldaja esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas,

mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri otsustuse tegemisel. Kohtutäiturile 5. oktoobril 2016

esitatud kaebuses ei ole avaldaja keelumärke sissekandmist vaidlustanud. Kuivõrd avaldaja ei

ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast, ei saa kohus võtta seisukohta keelumärke kustutamist käsitlevate väidete

osas.

Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus andmata hinnangu muudele määruskaebuses ja

täiendavalt 18. mail 2017 esitatud väidetele, millele avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud

kaebuses tuginenud.

Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata,

jäävad määruskaebusega seonduvad kulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude

jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud

õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 3¹). Seega kohtutäituril puuduvad menetluskulud,

mida rahaliselt kindlaks määrata.

Toimikust ei nähtu sissenõudja kulusid määruskaebusmenetluses ega toiminguid, mis võiksid

anda alust nõuda kulude hüvitamist. Seetõttu tuleb kulude kindlaksmääramise osas sedastada,

et hüvitatavad kulud puuduvad.

TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm