1-07-5486/171 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 01.06.2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-07-5486 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Enn Pustak

Eduard Bulattšik (määratud korras)

Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.E

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

S.E, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 04.11.2006 ja lõpp 04.11.2018.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.04.2017; 23.05.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega S.E vangistusest tingimisi vabastamata.

S.E-lt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu jätta KrMS §

180 lg 3 alusel riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi Advokaadibüroo test OÜ

Bulattšik äibema dvokaadi Eduard Bulattšiku kasuks 160,80 eurot (sh k ks 20%) vandea

poolt süüdimõistetu S.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile,

S.E-le ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esita 11.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E s vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. S.E Maakohtu 19.01.2010 otsusega p 5 on süüdi tunnistatud Viru KarS § 114 järgi ja karistuseks mõistis kohus KarS § 68 lg 1 talle 12 aasta vangistust. alusel arvas kohus

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 04.11.2006.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung 28.04.2017

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib kaitsja osavõttu kohtuistungist ning ta taotleb riigi õigusabi kulude tasumisest vabastamist.

Kohtuistung 23.05.2017

S.E taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et pärast pikka vangistust teeb ta kõik endast oleneva, et vanglasse mitte tagasi sattuda. Endisi tuttavaid, kellega suhelda, ei ole ja suhtlema hakkab ainult vajalike ametnikega. Lisas, et toetavat lähivõrgustikku ei vaja, kriminaalhooldusel pole varem olnud. Kinnitas, et alkohol pole probleem ning elama hakkab pensionist, mis on piisav, et toime tulla.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule k irjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta

ennetähtaegset Prokurör märgib,

et isikut on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib viiendat korda, seega ei ole

S.E puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Samuti on kinnipeetaval 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab asjaolule, et kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ega nendega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole seega üles näidanud tõsist tahet sead ähelepanuta jätta toimepandud usekuulekaks eluks. Samuti ei saa t

kuriteo raskust (inimese tapmine, millega kaasnes röövimine). Prokurör juhib tähelepanu ka isiku kõrgohtlikkusele, tema kalduvusele käituda impulsiivselt ja agressiivselt ning alkoholi kuritarvitamisele, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina.

Kaitsja oli seisukohal, et e vanglas ei pruugi olla reegliks ja on karistuse lõpuni ärakandmin

näiteid, kus sama paragrahvi järgi süüdi mõistetud isik on varem vangistusest ennetähtaega vabastatud. Kaitsja selgitas, et kinnipeetava kogu elu on raske olnud ja täna 49-aastasena ei ole tal elukohta, ei ole töökohta, vanemad on surnud, lähedastega suhted katkenud, sõpru pole. Kaitsja hinnangul on vangla iseloomustuses toodud andmed vastuolulised ning ei vasta tõele, näiteks jääb selgusetuks, mitu kehtivat distiplinaarkaristust isikul on. Kaitsja kinnitusel hakkab

S.E täitma kriminaalhoolduse nõudeid, kuna isik on väljendanud tahet vanglasse rohkem mitte sattuda. Kaitsja palus kohtul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada ning lisas, et teinekord kasvatab hea otsus inimesele tiivad.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjali kinnipeetava ning de ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine.

Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. S.E käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 05.04.2017 seisuga 7 kehtiv

at

distsiplinaarkaristust. S.E Vangla iseloomustuses on märgitud, et näol on

tegemist süstemaatilise korrarikkujaga kogu tema vangistuse jooksul. Tema rikkumised on seotud korraldustele mitteallumisega, vanglaametnike solvamisega ja nende suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamisega, isik eirab vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõudeid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul tingimus täitmata Kui süüdimõistetu ka vanglas range on see .

järelevalve tingimustes jätkab süstemaatiliste õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus duses saab olema seaduskuulekas. Korduvad arvata, et tema käitumine vaba

korrarikkumised viitavad kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetaval puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks S.E on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik viiendat korda.

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna varasemad kuriteod olid enamasti varavastased, kuid käesolev on isikuvastane. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Narva

Sotsiaaltöökeskus ei garanteeri S.E-le elamispinda ning tal ei ole võimalik pärast vabanemist sinna elama asuda, kuna keskuse poolt osutatava teenuse eesmärgiks on iseseisvalt mittetoimetulevate eakate ja puuetega isikute alaline hooldmine. Kinnipeetaval on küll võimalus kasutada Narva kodutute öömaja teenust, kuid see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Kohus märgib, et isikul ei olnud kindlat elukohta juba enne viimast vangistust ning ta ööbis juhuslike tuttavate juures.

Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud ka ametlikult töötamise harjumus . Isikul puudub ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust usliku toimetuleku oskus saanud raha sõpradelt ja tema majand on puudulik. kes saaks isikut vabanemisel materiaalselt toetada, ei ole. Lähedasi,

Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik

, tema

vanemad on surnud ning . Tema suhtlusringkonna õe ja onudega on suhted katkenud moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud ning . sõpru tal ei ole

Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas erinevatel ajaperioodidel osalenud majandustöödel, alates 15.03.2017 töötab kambrikaaslase hooldajana ja on osalenud riigikeele

A1, A2 ning B1 taseme kursustel. Ka läbis S.E vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid programmi läbiviija hinnangul isik ei teadvusta ega tunnista probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Kuna kinnipeetav alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, siis puudub tal motivatsioon probleemiga tegelemiseks ta alk , samas võib oholijoobes olles käituda

agressiivselt. Kohtu hinnangul saab alkoholi probleemi mittetunnistamist ja seetõttu selle tarvitamise

mepanemise riskifaktoriks. võimalikku jätkamist pidada uue kuriteo toi

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 50

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 42%. Oht seisneb selles, et alkoholijoobe seisundis, majandusliku kasu saamise või probleemide lahendamise eesmärgil võib kasutada vägivalda, võib solvata, laimata ja ähvardada ametnikke. Vangla iseloomustuse kohaselt on S.E sügavalt välja kujunenud kriminaalsed sotsiaalsed oskused, mistõttu ta ei suuda ega ole motiveeritud oma riskivat ja hoolimatut elustiili muutma. Impulsiivselt võib isik käituda ainuüksi olukorras, kus ta saab vanglaametnikult korraldusi. Kinnipee

taval on põhjendamatult ülikõrge enesehinnang ja ta süüdistab oma probleemides teisi võ aatust, sageli tõlgendab tei i s ste tegusid valesti. Isik ei tunneta ennast ühiskonna liikmena ja arvab, et igaüks on ainult iseenda eest väljas. Motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, hoiakutest ja elustiilist, ei ole näha, tema soovid ja eesmärgid on ebamäärased. S.E kuritegelik käitumine on muutusteta 1984. aastast ning ta on korduvalt väljendanud oma väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid, mis muuhulgas väljenduvad tööst keeldumises, korraldustele mitteallumises ja ametnike solvamises.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et S.E ei ole vangistuses ka läbi taasühiskonnastavate tegevuste asunud muutma oma käitumist ning mõtlemist nin seetõttu on g kaheldav tema puhul käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmine vabaduses. Kohus ei pea S.E-le mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuritegude vägivaldsus, rohked vangladistsipliini rikkumised ja riskitegurina varasem alkoholi kuritarvitamine.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

Kohus peab põhjendatuks jätta käesolevas asjas kaitsjatasu riigi kanda, kuna isik jätkab karistuse kandmist vanglas ning täitementluse registri andmetel on S.E seisuga 31.05.2017 tasumata nõudeid koos täituritasude ja muude täitekuludega kokku summas 4198,47 eurot.

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 1. juuni 2017 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu S.E määruskaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu 12.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta süüdimõistetu S.E määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

01.06.2017 kohtumäärus 1 5486 jõustus

12. septembril 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega.

Lea Herne referent