1-17-5340/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-5340

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

01. juuni 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi W.V süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav W.V , IK XXX; sünniaeg: 18. märts 1968. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: lahutatud, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kolm (3) kuud vangistust. W.V

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka W.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31. mai 01. juuni 2017. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud - kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu W.V-le kohtumaja 14. detsembri 2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10283 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o ühe (1) aasta viie (5) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaheksa (8) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada W.V-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada kakskümmend kuus (626) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on W.V kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus W.V-le mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus W.V-le osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammi läbimise korral lugeda üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne (30) tunni ulatuses.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna W.V Tartu esinduse (asukoht: Tiigi 78, Tartu) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha W.V-lt ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud W.V-l osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700039831. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

W.V süüdistatakse selles, et tema 31. mail 2017. a kella 02:06 paiku juhtis Tartus Võru tänaval Rahu ja Aardla tänavate vahelisel teelõigul suunaga Aardla tänava poole mootorsõidukit Audi reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta).

Sellega pani W.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka W.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31. mai 2017. a – 01. juuni 2017. a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust W.V-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14. detsembri 2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10283 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetav vangistus 626 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on W.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata W.V-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 alusel lugeda üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 252.50 eurot sundrahast riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

W.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. W.V menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatav elab sotsiaalkorteris ja tema igakuise kindla sissetuleku moodustab valla poolt makstav toetus 130 eurot, ta teenib aegajalt mõningast lisa juhutöödega ning tema hulgalisi rahalisi kohustusi seoses varasemate õigusrikkumistega leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna ilmselgelt ka vähendatud menetluskulude korraga tasumine käiks isikule üle jõu, siis on põhjendatud määrata menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/