3-16-1198/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1198

Otsuse kuupäev

1. juuni 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

e kaebus Viru Vangla 26.02.2016.a käskkirja nr

6-4/163-KP ja 11.05.2016.a vaideotsuse nr 6-12/69-4

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus võtta asja

juurde kohtuasja 4-16-531 dokumendid.

2. Rahuldada kaebus. Tühistada Viru Vangla

26.02.2016.a käskkiri nr 6-4/163-KP ja 11.05.2016.a

vaideotsus nr 6-12/69-4.

3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

4. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja

riigilõiv 15 eurot. Jätta menetluskulud muus osas välja

mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 03.07.2017. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla pikendas 26.02.2016.a käskkirjaga nr 6-4/163-KP (tl 12-13, edaspidi

vaidlustatud käskkiri) kinnipeetav e suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist ning kohaldas alates 27.02.2016.a järgmisi abinõusid:

- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine,

- vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine,

- üldkasutatava spordiväljaku ja spordisaali kasutamise keelamine,

- käeraudade pealepanemine läbi kambri toiduluugi enne seda, kui vanglaametnik siseneb

kambrisse.

2. esitas punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide. Viru Vangla jättis 11.05.2016.a

vaideotsusega nr 6-12/69-4 (tl 19, edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata.

3. esitas 07.07.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

muuhulgas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kohtuasja number on

3-16-1398. Tartu Halduskohus jättis 06.10.2016.a kaebuse rahuldamata. Tartu

Ringkonnakohus tühistas 09.02.2017.a eeltoodud otsuse ja tegi uue otsuse, 05.05.2017.a

määrusega parandas kohus otsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsuse. Ringkonnakohus tuvastas

otsuse resolutsiooni punktis 2 Viru Vangla 26.02.2016.a käskkirja nr 6-4/163-KP

õigusvastasuse. Ringkonnakohtu otsus jõustus 10.04.2017 ning vea parandamise määrus

25.05.2017.

4. esitas 10.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3, tõlge tl 5-6), mille

kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamise ning vaidlustatud

käskkirjaga ja selle tõlkimisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõuetes. See on kaebus, mida kohus menetleb praeguses kohtuasjas. 20.12.2016.a jättis kohus

kaebuse hüvitamisnõuete osas läbi vaatamata.

Kaebaja tugines kaebuses muuhulgas sellele, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati

alusetult ning vaidlustatud käskkirjaga rikuti kaebaja õigusi, sh põhjustati talle kannatusi ja

alandati tema väärikust. Kaebajal puudus võimalus teha kehalisi harjutusi, osaleda kursustel ja

sotsiaalprogrammides, kasutada arvutit. Kaebaja nimetas täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist läbivalt karistuse kohaldamiseks.

5. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 43-44, 70-71) jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja leidis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud. Kaebaja

õigusi küll piiratakse, kuid selleks on olemas piisav alus ning vanglaametnike ja teiste

kinnipeetavate põhiseaduslikud õigused, sh õigus elu ja tervise kaitsele, tuleb lugeda

kaalukamaks kaebaja õigustest. Vaideotsuse iseseisvat vaidlustamist ei ole kaebaja

põhjendanud.

Vastustaja ei nõustunud sellega, et kohtuasjas 3-16-1398 kindlaks tehtud vaidlustatud

käskkirja õigusvastasus on praeguses kohtuasjas siduva tähendusega. Seadusest ei tulene, et

kohus oleks teises kohtuasjas vältimatult seotud jõustunud tuvastamiskaebuse lahendiga.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse

aluseks olevatel asjaoludel.

Kohus on praeguse asja lahendamisel seotud kohtuasjas 3-16-1398 kindlaks tehtud asjaoluga,

et vaidlustatud käskkiri oli õigusvastane. Tegemist oli vaidlusega samade poolte vahel. Kohus

tegi otsuse resolutsioonis kindlaks, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ning see otsustus

on pooltele kohustuslik. Kohus ei saa praeguses kohtuasjas asuda teistsugusele seisukohale.

Kohus selgitab vastustajale, et tema viidatud HKMS § 177 lg 2 käsitleb olukorda, kus

kohtuotsus on kohustuslik kolmandatele isikutele. Selle olukorraga praegu tegemist ei ole -

kaebaja ja vastustaja olid kohtuasja 3-16-1398 pooled. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus

kohus tugineks varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaoludele.

Vaidlustatud käskkirja õigusvastasus on kindlaks tehtud otsuse resolutsioonis.

7. Kuna kohus ei käsitle praeguses kohtuasjas küsimust, kas vaidlustatud käskkiri oli

õiguspärane, siis ei puutu asjasse vastustaja esitatud tõendid, millega vastustaja põhjendab

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (tl 72-90). Kohus ei käsitle neid tõendeid ning ei

rahulda vastustaja taotlust võtta asja juurde kohtuasja 4-16-531 dokumendid.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 alusel on haldusakti tühistamise nõude

rahuldamise eelduseks see, et haldusakt rikub kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole selles, et punktis

1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab kinnipeetava õigusi.

Täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärasel kohaldamisel on see lubatud. Praegusel juhul

kohaldati neid abinõusid õigusvastaselt, seega on tegemist kaebaja õiguste rikkumisega.

RVastS § 3 lg 2 ja 3 sätestavad, millal jäetakse haldusakt kehtetuks tunnistamata. Neid alused

praegusel juhul ei esine, sh ei ole kaebaja õigusi taastatud vaidlustatud käskkirja muutmisega

ning käskkirja ei tunnistatud õigusvastaseks menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu.

Kokkuvõttes tuleb kohtul vaidlustatud käskkiri tühistada.

9. Kuna kohtuliku kontrolli tulemusena selgus, et vaidlustatud käskkiri oli õigusvastane ja

rikkus kaebaja õigusi, siis tühistab kohus ka vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie

rahuldamata. Kohus nõustub küll vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud iseseisvaid

põhjendusi vaideotsuse tühistamise nõudele, kuid olukorras, kus vaidemenetluses rahuldamata

jäänud nõue kohtus rahuldatakse, saab kohus kaebaja soovil õigusselguse huvides tühistada ka

vaideotsuse. Seega rahuldab kohus kaebuse tervikuna.

Menetluskulud

10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

põhjal jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

11. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud,

Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud

riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena.

Kohus vabastas 13.09.2016.a kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, sel hetkel sisaldas

kaebus ka hüvitamisnõuet. Hüvitamisnõude jättis kohus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1

ja § 121 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 3 näeb ette, et sel juhul riigilõiv tagastatakse.

Kokkuvõttes vabastati kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Kohus mõistab selle

summa välja vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks.

12. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohus jätab muud

menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik