1-16-2200/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2200 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäev 01.06.2017 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Mari-Liis ORU

19.05.2017 erakorraline ettekanne V.B-le

Viru Maakohtu 27.04.2016

otsusega

mõistetud

ristuse

täitmisele ka pööramiseks Süüdimõistetu V.B sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Kriminaalhooldusametnik

Kaja KRIVAN

Viru

Vangla

Jõhvi

esinduse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametni RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Mari-Liis ORU

19.05.2017 erakorraline ettekanne V.B-le

Viru Maakohtu 27.04.2016

otsusega

mõistetud

karistuse

täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata V.B-le Viru

Maakohtu 27.04.2016 otsusega mõistetud

ärakandmata karistus 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täitmisele.

Saata V.B karistust kandma vanglasse. V.B karistuse kandmise algus

on alates tema poolt karistuse kandmisele

2 asumisest.

Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

V.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.04.2016 otsusega KarS §424 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud 27 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata kui süüdimõistetu täidab

talle 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Lisakaristusena võeti V.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud. Kohtuotsus jõustus 13.05.2016.

14.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Mari-Liis Org Viru Maakohtule erakorralise ettekande selle kohta, et V.B rikkus temale katseajaks

KarS §75 lg.2 p.2 alusel ettenähtud kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Seoses

eeltooduga tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V.B-le Viru Maakohtu 27.04.2016 otsusega katseajaks kohustus l

määratud täiendav – äbida sotsiaalprogramm xxx Viru Maakohtu 19.09.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametnik Mari-Liis

Oru erakorraline ettekanne ja V.B-le määrati katseajaks täiendav kohustus läbida . Kohtumäärus jõustus 14.10.2016. xxx

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Mari-

Liis Org esitas 19.05.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles teeb

ettepaneku V.B-le Viru Maakohtu 27.04.2016 otsusega mõistetud

karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. 11.05.2017 kontrolliti V.B elukohas aadressil xxx u poolt süüdimõistet

lisakohustuse täitmist. Kuna välisuks oli lukus, võttis kriminaalhooldusametnik süüdimõistetuga ühendust telefoni teel. V.B väitis, et ta ei ole kodus

ning keeldus ütlemast, millise aadressil ta viibib. Kriminaalhooldusametnikul

õnnestus tänu ühele majaelanikule välisuksest sisse pääseda ja koputada

süüdimõistetu välisuksele, mille viimane ka avas. V.B oli

silmnähtavalt joobes, tal oli taaruv kõnnak, suust tuli alkoholilõhna ja korterist

kostus vali muusika. V.B keeldus allumast alkoholi tarvitamise kontrollile ning käitus agressiivselt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid.

15.05.2017 antud kirjalikus selgituses seletas süüdimõistetu, et ta ei lubanud

kontrolli koju, kuna oli üksinda. Oli tarvitanud u 150 grammi konjakit koos külalisega. On teadlik kohustusest. Leiab, et alkoholivastase ravi läbimine ei ole vajalik. 20.05.2016 toimunud esmakohtumisel selgitati V.B-le kohtuotsuse sisu,

võimalikke tagajärgi, mis võivad kaasneda kohtuotsuse mittetäitmisel, selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuse täitmise

3

tähendus ja rikkumistega kaasneda võivad tagajärjed. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas V.B allkirjaga

Kriminaalhooldusametnik märgib, et h läbis ooldusalune sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening perioodil 08.11.2016 20.12.2016. Selle

– st hoolimata jätkas

süüdimõistetu alkoholi kuritarvitamist katseajal. Kriminaalhooldusametnik viis läbi

vestluse alkoholivastase ravi läbimise võimalustest ja vajadustest. Süüdimõistetu sõnul pole ta ravi nõus läbima, kuna on seisukohal, et tal puudub probleem seoses

alkoholi tarvitamisega. Seega järeldab kriminaalhooldusametnik, et isik pole varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab alkoholi kuritarvitamist katseajal. Nii ei ole tema allutamine käitumiskontrollile tulemuslik, mistõttu teeb

kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Maakohtu istung

Kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan orralises ettekandes jäi maakohtu istungil erak

toodud taotluse ja põhjenduste juurde. Kriminaalhooldusametnik seletas, et mitteallumine kontrollile tähendas käesoleval juhul seda, et süüdimõistetu keeldus puhumast indikaatorvahendisse alkoholijoobe kontrolliks.

Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et on süüdi. V.B Kriminaalhooldusametnikku ei tahtnud ta korterisse sisse lasta, kuna tal oli külas

naisterahvas. Ta oli alkoholi tarvitanud. Samuti kinnitas süüdimõistetu, et ebatsensuurseid väljendeid ta ei kasutanud.

Maakohtu määruse põhjendused

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab Karistusseadustiku §74 lg.4,

§75 lg.3, §76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste - määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või

karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.3 alusel lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on kuulub rahuldamisele. põhjendatud ja

V.B-le selgitati 20.05.2016 kriminaalhoolduse õigusi ja kohustusi ning millised on rikkumistega kaasneda võivad tagajärjed. Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad, mida isik kinnitas oma allkirjaga.

4

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus teistkordselt katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. endatud

Rikkumine on tõ asja materjalides oleva kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu selgitustega. Isik tunnistab oma süüd.

Maakohus andis süüdimõistetule võimaluse oma rikkumistest järelduste tegemiseks ja

eluviisi parandamiseks ning suunas ta

pärast esimese rikkumise ilmnemist ja erakorralise ettekande esitamist sotsiaalprogrammi xxx dukalt, Isik läbis programmi e kuid jätkas endiselt keelust hoolimata alkoholi tarvitamist.

Kõik see näitab, et ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse V.B

tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades V.B käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita

kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna

V.B suhtub negatiivselt kohtu

poolt määratud karistusse. Kohus märgib, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille kestel on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab

oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust kandma.

Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et käesolevas kohtumääruses toodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine ning erakorralises ettekandes esitatud

taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust

vabaduses, kuid ta ei ole seda usaldust õigustanud ja on järjepidevalt rikkunud

katseaja nõudeid. Maakohus ei pea võimalikuks taaskord anda süüdimõistetule võimalust jääda karistust kandma vab tuleb ära kanda adusse. V.B talle Viru Maakohtu 27.04.2016 2 kuud 27

otsusega mõistetud reaalne karistus –

päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §383, §384, §386, 387, §427 ja §432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik