3-16-2142/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2142

Haldusasi

AS Nava kaebus Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a

korralduse nr 1-9.HD/57 p 5.1 täielikuks ning p-de 1 ja 4

osaliseks

tühistamiseks

ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20. oktoobri 2016. a otsuse nr 217-

16/177417 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Nava apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - AS Nava

Vastustaja - Eesti Maaülikool

Kolmas isik - OÜ Remexim

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Nava apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2016. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus ning tühistada Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a otsuse nr 1-

9.HD/57 p 1 ja 4 osas, milles kvalifitseeriti OÜ Remexim ja tunnistati tema pakkumus

vastavaks. Tühistada sama otsuse p 5.1, millega tunnistati edukaks OÜ Remexim

pakkumus. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 20. oktoobri 2016. a otsus nr 217-

16/177417.

3. Mõista Eesti Maaülikoolilt AS Nava kasuks välja menetluskulu 5 353,33 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. juuni

2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Maaülikool korraldas riigihanke statsionaarse horisontaalse hüdrauliliselt juhitava

lintsaekaatri ostmiseks. Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a korraldusega nr 1-9.HD/57

kvalifitseeriti AS Nava ja OÜ Remexim (p 1), tunnistati nende pakkumised vastavaks (p 4) ja

tunnistati seejärel edukaks OÜ Remexim pakkumus (p 5.1).

2. Pärast seda, kui AS Nava poolt riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustus 20.

oktoobri 2016. a otsusega rahuldamata jäeti, esitas AS Nava kaebuse halduskohtule, milles

palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ning Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a otsuse

eeltoodud punktid. Kaebuse kohaselt on OÜ Remexim esitanud valeandmeid hanketeate

tingimuse osas, mille järgi peab pakkujal olema kogemus puidutöötlemisseadmete müügi

valdkonnas viimase kolme aasta jooksul ja vähemalt 50 tuhande euro ulatuses (hanketeate osa

III, p 2.3.1). OÜ Remexim poolt väidetu, et ta on müünud Eriteh Service OÜ-le formaatsae

59 400 euro eest, ei vasta tõele. See ei kajastu OÜ Remexim majandusaasta aruannetes.

3. Halduskohtu 12. detsembri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et

vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ei saa kontrollida kolmanda isiku ja tema

lepingupartneri majandusaasta aruannete järgi, sest järgima pidi hanketeates sätestatut. Seetõttu

puudus hankijal õigus hinnata hankemenetluses mitteosalevate isikute majandusaasta aruandeid

ning samuti ka OÜ Remexim majandusaasta aruannet. Vaidlusaluse müügilepingu täitmine on

tõendatud 8. augusti 2014. a arve/saatelehega nr 1223. Seega ei ole OÜ Remexim valeandmeid

esitanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. AS Nava apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Halduskohus jättis tähelepanuta OÜ Remexim ja Eriteh Service OÜ majandusaasta

aruanded, mis tõendavad OÜ Remexim poolt valeandmete esitamist. Kuskilt ei tulene, et

tõendina ei saa riigihankeasjas hinnata majandusaastate aruandeid.

4.2. OÜ Remexim 2014. a majandusaasta aruande kasumiaruande järgi oli osaühingu müügitulu

703 451 eurot ning see on saadud mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüügist. Kui OÜ

Remexim oleks tõepoolest müünud Eriteh Service OÜ-le formaatsae (käibemaksuta maksumus

59 400 eurot), siis kajastuks see müügitulu ka OÜ Remexim majandusaasta aruandes. Kuna

formaatsaag ei ole mootorsõiduk ega selle lisaseade, siis ei saa sellest saadud müügitulu

sisalduda ka nimetatud tegevusalast saadud müügitulus. Muudel tegevusaladel OÜ-l Remexim

müügitulu puudus.

4.3. Kui Eriteh Service OÜ oleks formaatsae ostnud, siis kajastuks selle väärtus 59 400 eurot

majandusaasta aruandes bilansi real „materiaalne põhivara“. Eriteh Service OÜ materiaalne

põhivara oli 2014. a majandusaasta aruandes vaid 261 eurot. Samuti nähtub Eriteh Service OÜ

majandusaasta aruandest, et 2014. aastal ei ole ta üldse põhivara soetanud. Kui saag oleks

ostetud müügiks, siis peaks selle ost kajastuma real „kaubad, toore, materjal ja teenused“, kuid

sellel realt on väljaloetav soetamine vaid 38 230 euro eest. Formaatsae ostmise välistab ka see, et

müügitulu oli Eriteh Service OÜ-l vaid 44 990 euro eest.

4.4. OÜ Remexim omab Eriteh Service OÜ-s osalust 66,67% ulatuses. Sae ostmine pidanuks

kajastuma seega real „seotud osapooled“, kuid ei kajastu ka seal.

4.5. Eriteh Service OÜ tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Selleks tegevuseks

pole vaja formaatsaagi.

4.6. OÜ Remexim ja Eriteh Service OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on S. Batulin. OÜ Remexim

pole selgitanud, miks on vastuolud väidetava müügilepingu ja majandusaasta aruannete vahel.

Ainus selgitus on, et OÜ Remexim ei omanud vajalikku müügikogemust ja andmed esitati

lootuses, et neid pole võimalik kontrollida, kuid samas jäeti tähelepanuta, et varem esitatud

majandusaasta aruanded välistavad selliste tehingute toimumise.

5. Eesti Maaülikooli vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

5.1. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et majandusaasta aruanded ei saa kuidagi tõendada

pakkuja kvalifikatsiooni mittevastavust, kuna sellist nõuet pole esitatud hanketeates. Hanketeates

sätestatud tingimusi ei saa hakata hilisemas menetluse faasis laiendama.

5.2. Riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg-s 1 on sätestatud ammendav loetelu pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse kontrollimiseks. Praeguses riigihankes oli nõutud RHS § 41 lg 1 p 2 alusel

täidetud müügilepingute nimekirja.

5.3. Absurdne on väide, justkui oleks halduskohtul võimalik asuda seaduses sätestatud nõudeid

kaebaja taotlusel laiendama, st hinnates tõenditena dokumente, millega arvestamist seadus ette ei

näe.

5.4. Asjaolu, et müügilepingute pooltel oli sama juhatuse liige, ei oma tähtsust, kuna sellised

tehingud pole keelatud.

5.5. Valeandmete esitamine pole tõendatud ja vastustaja ei saanud OÜ-d Remexim

hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 6 alusel kõrvaldada.

6. Kolmanda isiku OÜ Remexim vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

OÜ Remexim ei ole valeandmeid esitanud. Vaidlusalune formaatsae ostu-müügileping on

täidetud ja saag Eriteh Service OÜ-le üle antud.

7. Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsusega rahuldati AS Nava apellatsioonkaebus ning

leiti, et asjas ei ole tuvastatud see, et OÜ Remexim oleks tõepoolest Eriteh Service OÜ-le

formaatsae müünud. Tehingu toimumise seadis kahtluse alla eeskätt see, et tehingu ei kajastanud

ühelgi moel kummagi tehingupoole majandusaasta aruandes ning mõlema äriühingu ainsaks

juhatuse liikmeks on üks ja seesama füüsiline isik. Ringkonnakohtu otsusega tühistati Eesti

Maaülikooli otsus osas, milles OÜ Remexim kvalifitseeriti ja tunnistati tema pakkumus

vastavaks ning edukaks. Otsuses leiti, et hankemenetlusega jätkamisel on Eesti Maaülikoolil

võimalik võtta uus seisukoht, kas OÜ Remexim vastab kvalifitseerimistingimustele.

8. Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osaliselt ning saadeti asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuses leiti kokkuvõtlikult seda, et ringkonnakohus

oleks pidanud ise tuvastama, kas vaidlusalune tehing on tegelikult toimunud või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

8. Tulenevalt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsuses toodud juhistest tuleb asjas tuvastada üksnes

see, kas OÜ Remexim ja Eriteh Service OÜ vahel väidetavalt 7. mail 2014 sõlmitud ja augustis

2014 täidetud 59 400 euro suurune tehing on tõepoolest aset leidnud või mitte. Seetõttu ei korda

ringkonnakohus asjas varem esitatud seisukohti ega põhjendusi.

9. Tehingu tegeliku toimumise kontrollimiseks esitas ringkonnakohus päringud Maksu- ja

Tolliametile ning mõlemale tehingupoolele, st OÜ-le Remexim ning Eriteh Service OÜ-le.

Maksu- ja Tolliamet esitas ringkonnakohtule väljavõtted OÜ Remexim ja Eriteh Service OÜ

käibedeklaratsioonidest 2014. a augustis. Eriteh Service OÜ käibedeklaratsioonis oleks pidanud

kajastuma seoses väidetava formaatsae ostmisega sisendkäibemaksu mahaarvamine.

Käibedeklaratsioonist ei nähtu aga sellise suurusega sisendkäibemaksu mahaarvamist, mis oleks

kooskõlas väidetava formaatsae müügihinnaga (59 400 eurot, vt tl 80, kd II). OÜ Remexim käive

sellel perioodil oli küll suurem, 90 842,24 eurot (tl 81, kd II), kuid asjaolu, et tehing ei kajastu

väidetava ostja, Eriteh Service OÜ käibedeklaratsioonis, näitab piisavalt, et väidetud tehingut

tegelikult ei toimunud. Ehkki sisendkäibemaksu mahaarvamine on tõepoolest isiku õigus, nagu

on osutanud vastustaja esindaja, ei ole usutav, et äriühing jätab sellise võimaluse kasutamata. Kui

sisendkäibemaks oleks maha arvatud hilisemal perioodil, oleks S. Batulin, kes on nii OÜ

Remexim kui OÜ Eriteh Service seaduslik esindaja, sellele kindlasti viidanud.

10. Samuti esitas ringkonnakohus päringu S. Batulinile, kes on nii OÜ Remexim kui Eriteh

Service OÜ juhatuse liige. Temalt paluti esitada OÜ Remexim pangakonto väljavõte, millelt

nähtuks formaatsae ostuhinna tasumine Eriteh Service OÜ poolt formaatsae eest. Samuti paluti

esitada dokumendid, mis tõendaksid, et OÜ Remexim oli ise eelnevalt selle formaatsae ostnud.

Vastuseks viimati nimetatud dokumentide nõudele teatas S. Batulin e-posti teel, et seoses

kommertssaladusega ei saa ta tarnija nime ja andmeid avaldada. Lisaks edastas ta samas e-kirjas

ka digiallkirjastatud faili, kuid see ei olnud avatav. Ringkonnakohus teavitas sellest S. Batulinit

ning palus edastada fail uuesti (tl 83, kd II), kuid S. Batulin sellele ei vastanud.

11. Seega sisuliselt ei kinnita ükski uutest tõenditest seda, et vaidlusalune tehing oleks toimunud.

Eriti oluliseks peab ringkonnakohus seda, et S. Batulin jättis võimaluse kahtluste kõrvaldamiseks

sisuliselt kasutamata. Viide kommertssaladusele on käesoleva vaidluse puhul ilmselgelt

asjakohatu, kuna arvestades seda, kes on asjas menetlusosalisteks (Eesti Maaülikool ning kaks

äriühingut, kellest mõlema juhatuse liige on S. Batulin), ei saanud formaatsae algse tarnija nime

teatamine kuidagi kellegi ärihuve kahjustada. Lisaks olnuks tal võimalik taotleda istungi

kinniseks kuulutamist ning ärisaladuse suhtes ebasoovitava isiku menetlustoimingutelt

eemaldamist vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 79. Selle asemel S.

Batulin sisuliselt lihtsalt keeldus vajalikku info väljastamisest. See kinnitab ringkonnakohtu

hinnangul, et vajalikke dokumente formaatsae soetamise kohta OÜ-l Remexim lihtsalt pole.

Ka ei esitanud S. Batulin OÜ Remexim pangakonto väljavõtet, millest nähtuks formaatsae

ostuhinna tasumist Eriteh Service OÜ poolt. Ta esitas üksnes faili, mis ei olnud arvutis avatav

ning ringkonnakohtu nõudele esitada fail uuesti avataval kujul ta ei reageerinud.

12. Seega kinnitavad uued tõendid ja S. Batulini käitumine kohtumenetluses lisaks varem teada

olnud asjaoludele (et tehinguid ei olnud kajastatud kummagi tehingupoole majandusaasta

aruannetes) selgelt seda, et tehinguid ei ole tegelikult toimunud. Ükski arvestatav tõend seda ei

kinnita. Ainsana tehingu toimumist näitavad dokumendid (OÜ Remexim kinnitus, müügileping

ning arve-saateleht) võib seetõttu kõrvale jätta, ning asuda seisukohale, et väidetavat formaatsae

müümist OÜ Remexim poolt ei ole aset leidnud. Nende dokumentide kõrvalejätmisel peab

ringkonnakohus oluliseks seda, et mõlemat lepingupoolt esitas üks ja seesama füüsiline isik S.

Batulin, mistõttu ei olnud selliste dokumentide loomine keeruline.

13. Seega ei olnud OÜ Remexim pakkumuse kvalifitseerimine, vastavaks ja võitjaks

tunnistamine riigihankemenetluses õiguspärane. Kaebus tuleb rahuldada ning Eesti Maaülikooli

otsus vastavas osas tühistada. Samuti tuleb tühistada vaidlustuskomisjoni otsus.

14. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal õigus menetluskulude väljamõistmisele. Kaebaja

on esitanud taotluse 5 353,33 euro väljamõistmiseks, mis sisaldab endas nii riigilõive kui

õigusabikulusid läbi erinevate kohtuastmete (tl 89p-90). See menetluskulu tuleb Eesti

Maaülikoolilt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene