1-17-915/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juunil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-915 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne F.U tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.06.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu F.U, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON

J kohus m

uhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, ääras:

J

ätta F.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava

lid F.U tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

F.U tunnistati süüdi KarS § järgi

Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega 199 lg 2 p 9 ja karistati vangistusega 1 aasta.

Karistuse kandmise algus 24.01.2017 24.01.2018. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 24.05.2017.

F.U andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangis

tusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 13 ).

2

Kinnipidamisasutusest F.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Lühiajalise vangistuse tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Käesoleval hetkel on määratud tööle majandustöödel. 5

kehtivat kriminaalkaristust, kuriteo laad muutunud kergemaks viimane kuritegu on –

varavastane. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Vabanemisel soovib elama asuda xxx asuvasse 3-toalisesse, elektroonilise järelevalve jaoks sobivasse, korterisse, mis kuulub talle endale. Korteris elab korteris elukaaslane. Kinnipeetaval xxx. xxx erialal jäid pooleli seoses tööle asumisega. Kinnipeetava enda sõnul on tal olemas xxx tunnistusxxx paberid, xxx load ja xxxpaberid. Enne vangistust töötas sageli mitteametlikult erinevatel juhutöödel eraisikute juures Viimati töötas . Täitise andmetel on võlgnevusi summas 7870 ametlikult 2008 a. xx-s eurot. Puuduvad toimetulekut toetavad suhted oma lähedastega, endine abikaasa pigem vältis temaga suhtlemist. enne Hetkel on uus elukaaslane (samuti töötu), kellega oli hea läbisaamine

vangistust. . Enamik Vangla meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud alkoholisõltuvus kuritegudest toime pandud alkoholijoobes ja alkoholijoobes on ka käitunud vägivaldselt. Uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 69% ja uue

vägival kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Arvestades dse

eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetav F.U vabastamist ennetähtaegselt

elektroonilise valve alla.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuulub kinnipeetava elukaaslane. lähivõrgustikku

Samuti kuuluvad tema lähivõrgustikku täisealine poeg, ema, vend ja õde, kellega

olemasolevatel andmetel on F.U

suhted pigem väheldased. Võimaliku

ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamisega soovib F.U

elama asuda aadressile xxx. Tegu on 3- kuulub F.U-le taolise keskküttega korteriga, mis

. Korteris elab käesoleval ajal F.U , kes on nõus, et F.U elukaaslane

ennetähtaegsel vabanemis asub el (koos elektroonilise valve kohaldamisega) sinna

elama asub. Enamus F.U toimepandud kuritegudest on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandud. Kinnipeetava elukaaslane ei tööta. F.U on avaldanud, et saaks vabanedes tööle asuda sõnul peaks kinnipeetav vabanedes xxx. Sealse juhataja A. N. temaga ühendust võtma ja siis selgub täpsemalt, kas F.U on võimalik sinna tööle

asuda. Isiku mõtlemist ja käitumist vabaduses mõjutas suuresti alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute süütegude

toimepanemist kuritarvitanud alkoholi keelust olenemata. Isik on korduvalt kandnud ja reaalset vangistust ja osalenud sotsiaalprogrammides, kuid ei ole kriminaalhooldaja hinnangul oma käitumist muutnud.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas 24-26) tl ei toeta F.U tingimisi ennetähtaegset

vabastamist.

F.U näol on tegemist isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 15

korda, neist 5 karistust on kehtivad. Vanglas viibib 10. korda. Käesoleval ajal kannab ta

karistust varavastase kuriteo toimepanemise eest. Prokuröri poolt uuritud materjalidest

(iseloomustus ja kriminaalhooldaja arvamus) nähtub, et isik on impulsiivne ning

alkoholisõltlane. Viimane tegur on aga riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemiseks.

Impulsiivsusele viitab korduv väärteokorras karistatus ja süstemaatilised vargused (tuleb

vajadus, siis lihtsalt läheb ja võtab). Samuti saab väita, et isik ei ole teinud järeldusi

varasematest karistustest, kuivõrd iseloomustusest nähtub, et isik ei pea võimatuks, et varastab veelgi kui vaid teaks, et vahele ei jää. Varastab, ehkki teab, et nagunii teatakse, et

tema varastas, kuna turvamehed jälgivad teda ja kirjutavad üles. Ühtlasi ei saa prokuröri

hinnangul F.U vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Isikul puudub töökoht ning samuti saab väita, et tal puudub sotsiaalne tugivõrgustik, kuivõrd elukaaslase olemasolu ei ole hoidnud teda kuritegude toimepanemisest.

3

F.U selgitas kohtuistungil, et egset vabastamist ja seda ta taotleb ennetähta

elektroonilise valve kohaldamisega. Ta plaanib minna alkoholivastasele ravile. Tal on elukaaslane, kes sai tööle Baltijaama turul, mis abban püsiva sissetuleku. Elukoht on olemas.

Tööd ta ei karda. Vanglas ta käib tööl aga sama hästi saaks tööle vabaduses, milleks teda hoida vanglas. Juhul, kui ta ei tule kriminaahooldusega toime, läheb ta ju tagasi vanglasse, see karistus ei kao kuhugi.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalide es ga, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestad prokuröri kirjalikku seisukohta F.U tuleb jätta , leiab, et

vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

F.U tegi enne vangistust erinevaid, mitteametlikke, juhutöid. Isikul on keskharidus.

Enda sõnade kohaselt on tal ka tõstukijuhi tunnistus, keevitaja paberid, vedurijuhi load ja lukksepa paberid.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud viiel korral, peamiselt varguste, aga ka . Teda isikuvastase kuriteo eest (kehaline väärkohtlemine) on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega.

Kinnipeetaval on ksteist kehtiv istust peamiselt alkoholiseaduse rikkumiste eest, ü at väärteokar

kui ka liiklusalaste, ja eritalituse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu valeväljakutse eest kõik ( rahatrahv on tasumata). id

Kinnipeetav on k . Isikul äesoleval hetkel hõivatud kinnipidamisasutuses majapidamistöödega puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused.

Süüdimõistetul puuduvad käesoleval hetkel kehtivad isikut tõendavad dokumendid, kuid

kohus ei arvesta seda aspekti kui absoluutset takistust ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel. Nimelt on vabanemisel võimalik süüdimõistetul oma isikut tõendada ka kinnipidamisõiendiga.

Vabanemise korral soovib -toalisesse korterisse aadressil F.U endale kuuluvasse, 3

xxx. Korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Käesoleval hetkel elab korteris

kinnipeetava elukaaslane, kes on süüdimõistetu korterisse elama asumise ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega nõus. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

4

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elutöökoht ning lähedased. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Kohtu hinnangul annab et tal on näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb vähe 24.01.2018, s.o pisut m aasta pärast. amisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid Kohus leiab, et isiku vabast

on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. nähtub Vangla iseloomustusest , et isik ei olegi muutustele orienteeritud.

N u pingutusi (kindel eluk

ii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet oht ja lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd F.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, alkoholist, tal on diagnoositud sõltuvus näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamise protsent,

mis antud juhul on

üsnagi kõrges määras. Isik on järjepidevalt toime pannud varavastaseid

süütegusid kriminaaltulu teenimise eesmärgil ja ei soovigi asuda legaalset sissetulekut

5 omandama. Kohtule ei teki veendumust, et just nüüd saaks käitumiskontrolli kaudu suunata isikut seadusekuulekale elule, sest selliseid võimalusi oli isikule ka varem ohtralt antud ja ta

jättis need kõik kasutamata. Isiku varasem väljakujunenud käitumine näitab kohtule, et vaatamata heale käitumisele vanglas, ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.U otsusega mõistetud temale Viru Maakohtu 26.01.2017 vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik