4-17-2791/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-2791 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend T.G (isikukood XXX, EV kodakondsus,

elukoht Xxxx, Haapsalu linn Läänemaa, töökoht puudub) väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2017.a otsus väärteoasjas nr 2317,17,002230

Menetlustoiming kaebuse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta T.G

kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,002230 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

T.G esitas 17.05.2017.a e-posti teel Harju Maakohtule kaebuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 05.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,002230. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 201 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1000 eurot. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

2

Kohtumääruse põhjendused

VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast

14.03.2017.a koostatud väärteoprotokollist AB 1242275, on sellel kirjas, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.04.2017.a.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 14.03.2017.a ning

kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri

väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollil olev allkiri ning selgitus protokolliga tutvumise kohta tõendavad, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kaebuse on T.G esitanud Harju Maakohtule 17.05.2017.a, seega peale kaebuse

esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 02.05.2017.a. Kohtule edastatud väärteotoimiku materjalide pinnalt on nähtav, et

kaebuse esitaja on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2317,17,002230 kätte saanud hiljemalt 25.04.2017.a, kuivõrd sellel kuupäeval on ta edastanud Politseija Piirivalveametile elektronkirja selle kohta, et ta on hetkel töötu ning tal ei ole võimalik temale määratud trahve tasuda ning soovib trahvi asendamist üldkasuliku tööga. T.G

poolt menetlejale edastatud kiri ja selles esitatud taotlus karistuse asendamise kohta tõendavad, et ta oli teadlik enda kohta koostatud karistamisotsusest, mis tähendab, et kaebuse

esitaja oli teadlik ka kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise korrast ja tähtajast. Kuna kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 02.05.2017.a, siis maakohtule kaebuse esitamise ajaks on kaebetähtaeg möödunud.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saa kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas

tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas.

3 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning

kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo Kohtunik