2-17-8273/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-17-8273 Tsiviilasi Xxxxavaldus Xxxx (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks

Menetlusosalised Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, e-post xxxx)

Puudutatud isik Xxxx (kustutatud 15.05.2017, registrikood xxxx).

RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada. 2. Algatada Xxxx (kustutatud, registrikood xxxx) likvideerimismenetlus; 3. Määrata Xxxx (kustutatud) likvideerijaks Xxxx (isikukood xxxx); 4. Kohustada likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid, antakse hinnang puudutatud isiku maksevõime kohta ning tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 30.11.2017; 5. Edastada määrus avaldajale ja likvideerija kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebe kord

2-17-8273

2 Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Puudutatud isik kustutati äriregistrist 15.05.2017 äriseadustiku § 60 lõike 3 alusel. Puudutatud isiku endine juhatuse liige Xxxx esitas taotluse likvideerimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Vajadus ettevõtte likvideerimiseks tuleneb asjaolust, et kustutatud ettevõttel on jaotamata vara, milleks on hoonestusõigus tähtajaga 01.01.2020 ja nõuded kolmandate isikute vastu summas 4800 eurot. Xxxxon Xxxx võlausaldaja, kellel on nõue äriühingu vastu summas 4600 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Xxxxon 26.05.2017 avalduses kohut teavitanud nõusolekust puudutatud isiku likvideerijaks nimetamiseks. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata enda, kui puudutatud isiku endise juhatuse liikme ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu

2-17-8273

3 tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang puudutatud isiku maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust.

TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik