2-17-6869/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2017.a kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6869

Tsiviilasi

Xxxxpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Lepinguline esindaja: Mart Kuusk (e-post info@volaabi.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (Bürooteenused ja

Õigusabi OÜ, asukoht Kotzebue 9, Tallinn 10401, telefon

6270 444, 5054013, e-post peeter.sepper@haldur.eu)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxxavaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) pankrot 31. mail

2017.a kell 15.00.

3. Nimetada Xxxxpankrotihalduriks Peeter Sepper (Bürooteenused ja Õigusabi OÜ,

asukoht Kotzebue 9, Tallinn 10401, telefon 6270 444, 5054013, e-post

peeter.sepper@haldur.eu).

4. Määrata Xxxx võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. juuni 2017.a algusega

kell 13.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Keelata Xxxx ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

7. Saata

määruse

ärakiri

Xxxx,

pankrotihaldurile,

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata Xxxx ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 643,20 eurot (sh

käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitiseks 115,20 eurot (sh käibemaks), kokku

758,40 eurot (sh käibemaks).

10. Menetluskulud jätta Xxxx kanda.

11. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood

12416958) arvelduskontole nr EE462200221056801647.

12. Ajutise halduri tasu summas 166,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste

hüvitis 115,20 eurot (sh käibemaks) välja mõista Xxxx ja kanda see Bürooteenused

ja

Õigusabi

OÜ

(registrikood

12416958)

arvelduskontole

nr

EE462200221056801647.

13. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Xxxxesitas 02.05.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt

maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik äriplaani ebaõnnestumist ning piisavate

rahaliste sissetulekute puudumist. Avalduse kohaselt on Xxxx sissetulekuks 600 eurot (bruto),

mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita ei ole võimalik. Avaldajale kuulub osalus

ettevõttes XxxxOÜ (xxxx), mis on arestitud käimasolevate täitemenetluste raames. Kinnisvara

ja muu registrisse kuuluv vara puudub. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 14 832,60

eurot. Xxxx on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

25.05.2017 esitas Peeter Sepper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 14 832,60 eurot

ning vara kohustuste täitmiseks võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 600 eurot

(bruto) ning muuks varaks on võlgniku tarbeesemed. Ajutine haldur on seisukohal, et

pankrotivara pankrotiseaduse mõttes võlgnikul puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja

tervendamiseks. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel

andmetel puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur võetud laene ja XxxxOÜ (xxxx)

majandustegevuse käivitamise ebaõnnestumist. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse

kulusid. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5

mõttes. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse,

siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata Xxxx

pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxxpankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

14 832,60 eurot ning vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 600 eurot (bruto) ning

muu vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita pankrotimenetlus raames, puudub.

Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tuvastatud, et

võlgnikul endal puudub piisav vara kohustuste täitmiseks ning pankrotimenetluse kulude

katmiseks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas 15.05.2017 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule

ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata

jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus

Xxxxpankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara

tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Kooskõlas PankrS § 39 lg 1 edastab kohus määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale,

kuivõrd võlgnikule kuulu osalus XxxxOÜ-s (xxxx).

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja

kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise

avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja

hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise

halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski

võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes

olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka

juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 25.05.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 6,7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 536 eurot, millele lisandub käibemaks

107,20 eurot ning vajalike kulutuste suuruseks 96 eurot, millele lisandub käibemaks 19,20

eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958)

arvelduskontole nr EE462200221056801647. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri

tasu välja riigi vahenditest.

Ajutise halduri tasu summas 166,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise 115,20

eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult (PankrS § 150 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik