DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-10895/13

1-08-10895/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2009-04-29

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-08-10895 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-10895 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi Boris Rjabinini, Jüri Gussevi ja Aleksander Kudrjavtsevi süüdistus KarS § 361 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Ma...

1-08-10895

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-10895 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi Boris Rjabinini, Jüri Gussevi ja Aleksander Kudrjavtsevi süüdistus KarS § 361 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 9. detsembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu Prokurör Anu Toluk Süüdistatav Boris Rjabinin

elukoht: XXX XX-XX , isikukood: 34806272729, töökoht: OÜ XXX

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vladimir Vaštšjonok Süüdistatav Jüri Gussev

elukoht: XXX XX-XX , isikukood: 37306172235, töökoht: FIE Jüri Gussev

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Süüdistatav Aleksander Kudrjavtsev

elukoht: XXX XX-XX , isikukood: 36004182221, töökoht: FIE

Aleksander Kudrjavtsev

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vladimir Vaštšjonok RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 4 p 2 tühistada Viru Maakohtu 9. detsembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10895 Boriss Rjabinini, Jüri Gussevi ja Aleksandr Kudrjavtsevi õigeks mõistmises täies ulatuses.

Süüdi mõista Boriss Rjabinin KarS § 361 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära summas 7000 krooni. Süüdi mõista Jüri Gussev KarS § 361 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 120 päevamäära summas 6000 krooni. Süüdi mõista Aleksandr Kudrjavtsev KarS § 361 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 120 päevamäära summas 6000 krooni.

KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi 84 909 krooni 90 senti suuruses summas. Välja mõista Boriss Rjabininilt, Jüri Gussevilt ja Aleksandr Kudrjavtsevilt Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks solidaarselt 84 909 krooni 90 senti kuriteoga tekitatud kahju katteks.

KrMs § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavatelt menetluskulud riigi tuludesse järgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista Boriss Rjabininilt sundraha 6525 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel 29 krooni 56 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust toimiku tegemise kulu.

Boriss Rjabininil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Boriss Rjabinini kriminaalasjas nr 1-08-10895 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jüri Gussevilt kaitsja tasu advokaat Eduard Bulattšiku poolt Viru Maakohtus osutatud õigusabi eest 2389 krooni 50 senti. Välja mõista Jüri Gussevilt kaitsja tasu advokaat Eduard Bulattšiku poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 4673 krooni 34 senti. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista Jüri Gussevilt sundraha 6525 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel 29 krooni 56 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust toimiku tegemise kulu. Jüri Gussevil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jüri Gussevi kriminaalasjas nr 1-08-10895 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista Aleksandr Kudrjavtsevilt sundraha 6525 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel 29 krooni 56 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust toimiku tegemise kulu. Aleksandr Kudrjavtsevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Kudrjavtsevi kriminaalasjas nr 1-08- 10895 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30. aprillist 2009.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 20. maist 2009.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 21. maist 2009.

Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 9. detsembri 2008 otsusega mõisteti Boris Rjabinin, Jüri Gussev ja Aleksander Kudrjavtsev KarS § 361 lg 1 järgi õigeks. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi 84 909.90 krooni jättis kohus KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus arutas B. Rjabininile, J. Gussevile ja A. Kudrjavtsevile KarS § 361 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et 16. septembril 2006 kella 20.20 paiku Ida-Virumaal Lohusuu vallas Lohusuu alevikus Avijõel asuvasse paadisadamasse randus Peipsi järvelt kalalaev GMA – 121 registreerimisnumbriga XXX (kuulub OÜ-le XXX , registrikoodiga XXXXX ), mille kapteniks oli B. Rjabinin (isikukood: 34806272729), kaluriteks J. Gussev ja A. Kudrjavtsev, kes ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni oma saabumisest sadamasse ja püütud kala kogusest, millega rikkusid “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda“, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003 määrusega nr 104 (kalapüügiseaduse § 18 lg 1, 5, 6 ja 8 alusel).

Vastavalt “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra“ § 142 lg 1 p 1, 2, 3, 4 kaluri kalapüügiloa alusel põhjanoodapüügi kohta Peipsi järvel tuleb edastada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse saabumist järgmised andmed: loa number, mille alusel püük toimus ja kaluri nimi; sadam, kuhu laev saabub; sadamasse saabumise aeg; pardal olevad kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega. Vastavalt nimetatud korra § 142 lg 2 edastatakse teade Keskkonnainspektsioonile kirjalikult faksi numbril või elektronposti aadressil. Vastavalt nimetatud korra § 142 lg 3 kui teadet ei ole võimalik kirjalikult edastada, teatatakse nimetatud andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil. Kalalaeva GMA – 121 lossimise käigus tuvastati, et kalalaev, teostades Peipsi järvel kalapüüki mutnikuga (põhjanoodaga), püüdis Peipsi järvest 4565 mõõdulist koha ja 1471 alamõõdulist koha. Vastavalt “Kalapüügieeskirja“ § 44 lg 1 p 7 (uus kalapüügieeskiri jõustus 23. septembril 2006 (RT I 2006, 40, 308), mille kohaselt on nüüd § 44 lg 1 p 4) on lubatud Peipsi järvel kalapüügiga teostada alamõõdulise koha kaaspüüki kuni 15% arvuliselt kohasaagist. Teostatud arvutuste järgi oleks kalalaev GMA – 121 tohtinud teostada 6036 koha kaaspüügiga arvuliselt – 905 alammõõdulist koha. Seega püüti enam 1471-905=786 alammõõdulist koha. Kalalaeva GMA – 121 meeskond rikkus kalapüügiseaduse § 20 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Tulenevalt keskkonnaministri 14. juuli 2006 määruse nr 53 (Ajutised püügikitsendused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel II poolaastal 2006) § 1 oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 1. septembrist 31. oktoobrini 2006 keelatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 24 cm. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995 määruse nr 275 looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade järgi on ühe alamõõdulise koha hüvitamise määr 150 krooni, seega tekitati ebaseadusliku kalapüügiga looduslikule taimestikule ja loomastikule kahju alljärgnevalt: kokku püüti 6036 koha, millest olid alamõõdulisi 1471. Püütud 6036 kohast 15% on 905 koha. Seega oli püütud lubatust rohkem 1471-905=566 alamõõdulist koha. Ebaseaduslikult püütud alamõõduliste kohadega tekitati kahju 566*150=84 900 krooni.

Süüdistatavad ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tõendatud, et süüdistatavad ei edastanud enne sadamasse saabumist Keskkonnainspektsioonile andmeid, mis on kehtestatud VV 31. märtsi 2003 määruse nr 104 § 142 lg 1 p 1, 2, 3, 4. Nimetatud rikkumisel on kalapüügiseaduse § 234 ettenähtud väärteo tunnused. Kuna puudub põhjuslik seos kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise ja olulise kahju vahel, siis nimetatud teol puuduvad KarS § 361 lg 1 kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

Süüdistatavate B. Rjabinini ja A. Kudrjavtsevi ütluste kohaselt ei olnud alamõõdulisi kohasid üle 15% kogusaagist, sest Keskkonnainspektsiooni töötajad ei lugenud ära kogu püütud koha, üks trümmitäis koha jäi trümmist välja toomata. Süüdistatav J. Gussev andis vastuolulisi ütlusi, väites esialgu, et nad laadisid laeva tühjaks ja kogu kala viidi kokkuostupunkti, hiljem, kaassüüdistatavate pahameeleavalduste järel, rääkis, et teine trümm jäi tühjendamata. Kohus luges usaldusväärseteks tunnistajate V.V. , I.M. , T.R. ja G.K. ütlused, sest neid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et kogu süüdistatavate püütud kala viidi vastuvõtupunkti ja loeti üle. Kokku oli koha 6036 tükki. Koha kogust kinnitab ka 17. septembri 2006 protokoll.

Tunnistaja I.M. ütluste kohaselt toimus kohade mõõtmine kolmel laual: mõõdulindiga tehti laudade peale 23,5 cm kaugusele kaks märki, kalad pandi märgi peale. Need, mis olid suuremad kui 23,5 cm, läksid mõõduliste kalade kasti, mis alla selle – alamõõduliste kasti. Kala lugesid tema, V.V. ja T.R. . Kalade lugemise ajal oli vastuvõtupunktis ka B. Rjabinin – teda ei takistatud jälgimast, kuid kogu aja ta juures ei olnud. Tunnistaja T.R. e ütluste kohaselt mõõtsid kala tema, I.M. ja V.V. . Kaks inimest mõõtsid kindlasti. Kõik mõõtsid iga kala mõõdulindiga. Tunnistaja V.V. kinnitas, et kalu mõõdeti sel moel, et kalakasti peale tehti 23,5 cm vahega kriipsud ja iga kala pandi selle mõõdu peale. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt „kasutades mõõdulinti, jagatakse püütud saak alamõõdulisteks (alla 24 cm) ja mõõdulisteks (24 cm ja üle 24 cm). Kalu mõõdetakse ninaotsast sabaotsani“. Fototabelitel ei ole näha kala mõõtmist ei laudadel, kastidel ega mõõdulindi (-lintidega). Kaasavõetud kala ei ole tunnistatud asitõendiks ega vaadeldud mõõtkava kasutades. Kuna tunnistajate ütlused kalade mõõtmise viisi kohta on vastuolulised ja üksteist välistavad, leidis kohus, et tõendamist ei ole leidnud alamõõduliseks tunnistatud kalade mõõtmine ja iga isendi pikkuse tuvastamine alla 24 cm. Teisi tõendeid toimikus ei ole ja käesolevaks ajaks on alamõõdulisteks tunnistatud kalade hävitamise tõttu kadunud võimalus nende mõõtmiseks. Seega puudub võimalus tuvastada, milline arv koha ei vastanud Keskkonnaministri 14. juuli 2006 määruse nr 53 § 1 kehtestatud alammäärale 24 cm. Kuna alamõõdulise koha arv ei ole tõendatud, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kas süüdistatavad rikkusid VV 9. mai 2003 määrusega nr 144 kehtestatud Kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4, mille kohaselt oli Peipsi järvel põhjanoodapüügil lubatud alamõõdulise koha kaaspüük kuni 15% arvuliselt kohasaagist. Samuti ei ole võimalik tuvastada olulise kahju tekkimist, mis KarSRS § 8 p 1 kohaselt, arvutades 2006. a kehtinud palga alammäärast 3000 krooni kuus, pidi ületama 30 000 krooni.

Kuna KarS § 361 lg 1 kuriteo objektiivne koosseis ei ole tõendamist leidnud, tuleb süüdistatavad KarS § 361 lg 1 järgi õigeks mõista lähtudes KrMS § 199 lg 1 p 1 kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista B. Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ning rahuldada Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi summas 84 909.90 krooni.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et tunnistajate ütlused kalade mõõtmise viisi kohta on vastuolulised ja üksteist välistavad ning seega ei ole leidnud tõendamist alamõõdulisteks tunnistatud kalade mõõtmine ja iga isendi pikkuse tuvastamine alla 24 cm. Kalade mõõtmine toimus sündmuskoha vaatluse käigus ja toimingu kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Läbiviidud mõõtmine vastab Keskkonnainspektsioonis kasutatavale mõõtemetoodikale kalajärelvalves teostatavate mõõtmiste osas, mis on kehtestatud Keskkonnainspektsiooni peadirektori 29. aprilli 2005 käskkirjaga nr 1-3/22. Tunnistajate I.M. , T.R. e ja V.V. ütlustes vastuolud puuduvad. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kogu kalalaeval olnud kala on ülemõõdetud ja loendatud ning mõõtmistulemused kantud sündmuskoha vaatlusprotokolli. Vastavalt mõõtmismetoodika nõuetele peab kala mõõtmisel kasutama siledat ja kõva pinda. Sileda ja kõva pinna saamiseks kasutati kalakasti. Mõõtmisel on oluline jälgida, et kala ninamiku tipp ja mõõtelindi 0 punkt ühtiksid. Selle saavutamiseks asetatakse joonlaua või mõõdulindi 0 punkt vastu täisnurkse eseme serva (kas laua või kasti serva). See tagab, et kala ninamiku tipp oleks täpselt mõõdulindi 0 punktis. Samuti tehakse võimalusel mõõtealusele alamõõdu kohta

märked. Mõõtmistel on valdav osa kaladest selgelt pikkemad kui alamõõt. Samuti esineb isendeid, mis jäävad selgelt lühemaks kui alamõõt. Isendite puhul, mis jäävad alamõõdu piirile, järgitakse täpselt mõõdulindi mõõteskaalat ja kehtestatud mõõteviga. Vastavalt mõõtemetoodikale tuleb arvestada mõõteviga 0,5 cm. I.M. , T.R. e ja V.V. ütluste järgi ka seda nõuet järgiti ning kalad jagati mõõdulisteks ja alammõõdulisteks 24 cm asemel 23,5 cm juures. Kuna tegemist oli 6036 kohaga, siis iga kala mõõtmise fikseerimine fototabelis ei ole reaalselt võimalik. Kala on kiiresti riknev toiduaine. Kalade ülelugemine ja mõõtmine võttis aega 5 tundi. September on soe aeg. Keskkonnainspektsioon tegi kõik selleks, et teostada menetlustoimingud vähima võimaliku ajaga, mistõttu said kalurid seaduslikult püütud saagiosa realiseeritud. Kalalaeva meeskond on nii eeluurimise käigus kui ka kohtus ütlusi korduvalt muutnud. Tunnistajad seevastu on kinnitanud eeluurimisel antud ütlusi, mistõttu alust tunnistajate ütlustes kahelda ei ole. Alamõõdulise kala kogust tõendab ka Keskkonnainspektsiooni koostatud Selguseta kuuluvusega loodussaaduse või selle hankimise vahendi või riista äravõtmise protokoll nr 5453 ning Kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse alusel koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Mõlema menetlusdokumentiga on kalalaeva kapten B. Rjabinin tutvunud, mida ta kinnitas ka oma allkirjaga. Vastuväiteid koostatud menetlusdokumentidele esitatud ei ole.

Samuti ei teavitanud kalalaeva kapten B. Rjabinin Keskkonnainspektsiooni kalalaeva saabumisest sadamasse ja püütud kala kogusest vastavalt Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korrale, millega on rikkunud VV 31. märtsi 2003 määruse nr 104 § 12 lg 1 ja § 142. VV 31. märtsi 2003 määruse nr 104 § 26 lg 4 järgi hilisemal ajal märke tegemine rannapüügipäeviku lehele ei muuda ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju olematuks. Antud säte on kehtestatud Kalalaeva kalapüügiloa alusel kalalaeva kalapüügipäeviku kohta. Kalalaeva kalapüügiluba ja kalalaeva kalapüügipäevik annab õiguse kalapüügiks kalapüügiseaduse § 131 lg 1 järgi merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal. Kuna püük toimus Peipsi järvel kaluri kalapüügiloa ja rannapüügipäeviku alusel, siis kalapüügiseadus ei näe ette võimalust kaaspüügi protsendi ületamiseks. Rannapüügipäeviku leht (tlk 27) on kriminaalasjas oluliseks tõendiks. Nimelt on kapten märkinud rannapüügipäeviku lehele 16 kuupäeva reale, et saagis esineb alamõõdulist koha kuni 40%. Lubatud oli aga kaaspüük mitte rohkem kui 15%. See kinnitab, et kalalaeva meeskond on ka ise aktsepteerinud kaaspüügi protsendi ületamist. Kuna kalalaeva meeskond on aastaid tegelenud kalapüügiga ja Keskkonnainspektsiooni korduvatel kontrollimistel ei ole rikkumisi nende poolt hinnatud kalasaagi kohta tuvastatud, siis ka nende endi poolt rannapüügipäeviku lehele kantud märked kinnitavad, et kaaspüügi protsenti ületati.

Kalapüügiseaduse § 202 p 6 järgi loetakse kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks tegevuseks, kui püütakse kala keeluajal või keelatud kohas või rikkudes kaaspüügile kehtestatud nõudeid. Kalapüügiseaduse § 202 p 7 järgi loetakse kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks tegevuseks alamõõdulise kala püüki, kui sellega rikutakse alamõõdule kehtestatud nõudeid. Kalapüügiseaduse § 202 p 8 järgi loetakse kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks tegevuseks, kui andmete esitamise korraga nõutud andmed on võltsitud, andmeid nõutud tähtajaks ei esitata või esitatakse valeandmeid. Seega kalalaeva meeskond, püüdes lubatust suuremas koguses alamõõdulist koha ning jättes Keskkonnainspektsiooni teavitamata kalalaeva saabumise ajast sadamasse, on oma tegevusega oluliselt häirinud kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist.

Lisaks eeltoodule on Keskkonnainspektsioon ka ebaseaduslikult püütud alamõõdulise kala kõrvaldamisega teinud kulutuse, AS Uikala Prügila esitatud arve alusel summas 9.91 krooni, mille kohta esitab apellant nõude kuriteo toimepanijate vastu menetluskulude katteks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi Keskkonnainspektsiooni esindaja apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus Viru Maakohtu otsuse tühistada ning süüdistatavad süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 järgi. Prokurör toetas kannatanu esitatud apellatsiooni, paludes süüdistatavad süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista neile karistused määras, mida ta taotles Viru Maakohtus. Süüdistatavad ja nende kaitsjad vaidlesid apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palusid nad jätta muutmata.

Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, kannatanu, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu. Kohtualused tuleb KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning neid tuleb karistada.

Tunnistaja, Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor T.R. ütluste kohaselt kontrollisid nad 16. septembril 2006 kalastamiseeskirjadest kinnipidamist Peipsi järvel. Kontrolliti ka kalalaeva GMA-121. Nimetatud laeva puhul avastati ka rida rikkumisi, mis eelkõige puudutasid alamõõdulise kala püüki. Tunnistaja ütluste kohaselt alustati alamõõdulise kala kontrollimist sellest, et pärast laeva randumist paluti meeskonnal kaile tõsta kaks kasti kalaga, milleks oli koha. Seejärel loeti nendes kastides olevad kalad üle ja kuna leiti, et üleloetud kala hulgas oli alamõõdulist koha üle lubatud protsendi, siis otsustati üle kontrollida kogu püütud kala. Selleks tõsteti kalad kaile, tühjendati kahte konteinerisse ning viidi kala vastuvõtupunkti. Tunnistaja väidete kohaselt tühjendati mõlemad laeval olevad trümmid kalast ning laevale kala ei jäänud. Vastuvõtupunktis loeti püütud koha üle ning mõõtmise tulemusena eraldati alamõõduline kala. Mõõduline kala anti hiljem kalurite nimel üle vastuvõtupunkti. Kala pikkus määrati seejuures mõõdulindiga. Kala asetati tasasele pinnale milleks oli kalakast ja siis mõõdeti selle pikkus suust kuni sabani. Tunnistaja ütluste kohaselt stoperdas ta mõõdulindi ning mõõtmiseks asetas kala mõõdulindile. Kogu üleloetud kala, nii mõõduline kui ka alamõõduline, kaaluti ka üle. Tunnistaja väidete kohaselt oli selle mõõtmise juures meeskonnaliikmetest vist ka kapten. Mingeid pretensioone neile sündmuskohal ega ka hiljem kala mõõtmise tulemuste või koguse kohta ei esitatud.

Tunnistaja V.V. ütluste kohaselt olid nad Keskkonnainspektsiooni inspektoritega 16. septembril 2006 reidil ning kontrollisid kalastuseeskirjadest kinnipidamist kalurite poolt. Reidi käigus tuvastati vaid üks rikkumine Lohusuu sadamas. Rikkumiseks oli alamõõdulise koha püük. Esmalt tehti kontrollmõõtmine kahest kastist ja kui selgus, et alamõõdulise koha protsent on liialt suur, siis loeti üle kogu kala. Selleks tõsteti kogu püütud ja laeval olev kala konteinerisse ja viidi vastuvõtupunkti, kus see hiljem üle loeti. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kogu laev tehti seal olevast kalast tühjaks ja kogu koha loeti ja mõõdeti ka üle. Kala mõõtmine toimus tunnistaja ütluste kohaselt taoliselt, et kasti peale märgiti ära 23,5 cm pikkune vahemik ja siis asetati kala sellele. Kala, millise pikkus oli alla 23,5 cm on vastavalt eeskirjadele alamõõduline, mis üle selle, aga mõõduline kala. Kala mõõtmise ja ülelugemise juures viibisid tunnistaja ütluste kohaselt Peipsi Trade töötaja ja ka laeva kapten. Kala ülelugemise ja kaalumise kohta ei olnud laeva meeskonna poolt mingeid vastuväiteid. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta kuidas inspektor I.M. andis korralduse kogu laevas oleva

kala vastuvõtupunkti tuua. Tema ise ei kontrollinud, kas kogu kala laevalt ka maha laaditi, kuid inspektor G.K. vist kontrollis seda.

Tunnistaja G.K.

ütluste kohaselt toimus 16. septembril 2006 Peipsi järvel Keskkonnainspektsiooni reid, mille käigus kontrolliti mutnikuga püügi eeskirjadest kinnipidamist. Sel päeval avastati üks rikkumine ja seda laeval, mis randus Lohusuu sadamas. Rikkumine seisnes selles, et oli püütud vastavaid piirnorme ületades alamõõdulist koha. Kuna oli püütud üle lubatud normide alamõõdulist koha, siis tühjendati kogu laev seal asuvast kalast ning see mõõdeti ja kaaluti hiljem üle. Laeva lossimist kalast teostasid kaks laeval olnud kalurit. Kala tõsteti esmalt kastidega kaile, seejärel tühjendati suuremasse konteinerisse ning viidi hiljem kala vastuvõtupunkti, kus see üle loeti. Tunnistaja ütluste kohaselt kontrollis tema kala lossimist ja jälgis, et laevalt lossitaks kogu seal olev kala. Tunnistaja väidete kohaselt tühjendati laev kogu seal olnud kalast ning selles veendus ta kailt laeva trümmi vaadates. Tema kala mõõtmisega otseselt ei tegelenud, vaid luges kala tükiliselt üle.

Tunnistaja I.M. ütluste kohaselt kontrollis ta 16. septembril 2006 Lohusuu sadamas sinna saabuvaid kalalaevu. Viibides sadamas selgus, et üks laev ei olnud vastavalt eeskirjadele teavitanud enda saabumisest sadamasse ja seetõttu otsustasid nad ka seda laeva kontrollida. I.M. ütluste kohaselt kontrollis ta pärast laeva maabumist laeva püügipäevikut ja sinna oli tehtud kolm kannet, millest nähtus, et oli püütud koha kolmel korral ning püügikoguseks oli igal korral märgitud 200 kg koha. Tunnistaja ütluste kohaselt loeti laevas olnud koha tükihaaval üle ja need mõõdeti. Tema koostas sündmuskoha vaatlusprotokolli, kuhu ta pani kirja kõik toimingud, mis laevalt lossitud kalaga teostati. Kala mõõtsid ja lugesid V.V. , T.R. ja tema ise. Tunnistaja kinnitas, et kogu laeval olev kala tõsteti välja, see mõõdeti ja loeti üle. Kala ülelugemise juures viibis ka laeva kapten, aga kas ta oli juures kogu aeg, seda tunnistaja kinnitada ei osanud. Tunnistaja selgituste kohaselt toimus kalade mõõtmine mõõdulindiga, kuid seda tehti taoliselt, et kalakasti peale tehti märgid ja selle alusel siis mõõdeti. Alamõõduline koha eraldati mõõdulisest kalast. Esmalt sorteeriti kala mõõdu järgi ja hiljem loeti kala tüki kaupa üle. Alamõõdulise kala kohta koostati ka vastav akt ja tunnistaja andis selle akti laeva kaptenile B. Rjabininile üle. Mingeid pretensioone kapten talle akti üleandmisel ega ka hilisemalt ei esitanud.

Süüdistatav B. Rjabinini ütluste kohaselt teostasid nad 16. septembril 2006 Peipsi järvel mutnikuga koha püüki. Viimase püügi juures sattus noota ülemäära alamõõdulist koha. Kuna oli palju alamõõdulist kala, siis nad lõpetasid kalapüügi nimetatud kohas nagu eeskiri ette näeb ning otsustasid sadamasse sõita. B. Rjabini ütluste kohaselt viskasid nad elusoleva alamõõdulise koha vette tagasi, kuid vigastatud ja muljuda saanud kala jäi pardale. Ta teab, et ta oleks sellest pidanud informeerima Keskkonnainspektsiooni, kuid telefon oli rikkis ning ta ei saanud helistada. Kui nad sadamasse jõudsid, oli neil vastas inspektor I.M. ja veel kaks inspektorit. Anti korraldus laevas olev kala kaldale tõsta ning I.M. ütles, et nad loevad ise kalad üle. Kalurid A. Kudrjavtsev ja J. Gussev laadisid kalad esmalt kastidesse ja tõstsid kaile, seejärel aga pandi kala konteinerisse ja viidi kala vastuvõtupunkti. Vastuvõtupunktis asusidki inspektorid kala sorteerima ja mõõtma. Ta ise oli selle tegevuse juures, kuid ei viibinud kala ülelugemise juures pidevalt. Keegi ei keelanud tal kala ülelugemise juures viibimast. B. Rjabinini ütluste kohaselt tühjendati kalast ainult laeva üks trümmidest ning teist trümmi ei tühjendatud. Teises trümmis, mida ei tühjendatud, oli sorteeritud ja mõõduline koha ja selle kala andsid nad vastuvõtupunkti üle siis, kui inspektorid olid juba lahkunud. Pärast kala ülelugemist ja mõõtmist andis I.M. talle mingi akti koopia ja tema kirjutas sellele ka alla. Akt

oli eesti keeles, mida ta ei valda ja mida ta seetõttu ka läbi ei lugenud. I.M. ütles, et see akt on vaid statistika jaoks inspektsiooni siseseks kasutamiseks.

J. Gussevi ütluste kohaselt olid nad 16. septembril 2006 kalapüügil Peipsi järvel. Püütust kalast enamus oli koha. Püütud koha hulgas oli ka alamõõdulist kala, mida tuli välja iga loovusega. Alamõõdulised kohad, mis olid veel elus, viskasid järve tagasi, ülejäänud jäi laeva trümmi. Tema oli isikuks, kes täitis kalapüügipäevikut. Tema poolt on päevikus eest keeles tehtud sissekanded. Kui nad sadamasse jõudsid olid neil vastas Keskkonnainspektsiooni inspektorid. Nad käskisid kala laevalt ma laadida ja tema koos A. Kudrjavtseviga tegidki seda. Maha laadimise juures oli üks inspektoritest, kuid seda mitte kogu aeg. Tunnistaja ütluste kohaselt laadisid nad esmalt tühjaks ühe trümmi ja seejärel ka teise. Teise trümmi tühjendamine toimus siis, kui inspektorid olid juba lahkunud. Teises trümmis, mis tühjendati hiljem, oli juba sorteeritud koha.

Kudrjavtsevi ütluste kohaselt püüdsid nad 16. septembril 2006 Peipsi järvel kala. Tema oli kalapüügil alles teist korda. Mitu korda sellel päeval kala noodaga püüti ta ei mäleta. Süüdistatava ütluste kohaselt sattus iga loovusega noota ka alamõõdulist koha. Sadamasse jõudes andis kapten käsu kala maha laadida. Keskkonnainspektsiooni töötajaid tema üldse ei näinud. Esmalt laadisid nad tühjaks esimese trümmi, siis läksid koos J. Gusseviga koju sööma. Mõne tunni pärast tulid tagasi ja laadisid tühjaks ka teise trümmi. Seda, et neile koostati mingi protokoll, sai ta teada alles järgmisel hommikul.

Rjabininit, J. Gussevit ja A. Kudrjavtsevit süüdistatakse KarS § 361 lg 1 sätete rikkumises, s.o kalapüügi nõuete rikkumises. Kuivõrd tegemist on blanketse õigusnormiga, siis tulenevalt erinormidest süüdistatakse B. Rjabininit, J. Gussevit ja A. Kudrjavtsevit konkreetselt Vabariigi Valitsuse 31. märts 2003 määrusega nr 104 kehtestatud „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 142 lg 1 p 1,2,3,4 ja 142 lg 2,3 ning Kalapüügieeskirjade § 44 lg 1 p 7 ning Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 ja Keskkonnaministri 14. juuli 2006 määruse nr 53 rikkumises.

„Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra“ § 142 lg 1 kohaselt tuleb kaluri kalapüügiloa alusel põhjanoodapüügi kohta Peipsi järvel edastada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse saabumist loa number, mille alusel püük toimus ja kaluri nimi; sadam, kuhu laev saabub; sadamasse saabumise aeg ja laeva pardal olevad kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega. Nimetatud paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt edastatakse teade Keskkonnainspektsioonile kirjalikult faksi numbril või elektronposti aadressil. Juhul kui teadet ei ole võimalik kirjalikult edastada, teatatakse käesolevas määruses nimetatud andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil. „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra“ §-s 142 lg 1 p 1,2,3,4 toodud lõplikust andmete loetelust, millised andmed tuleb Keskkonnainspektsioonile esitada, nähtub, et laeva meeskonnal on kohustus 1 tund enne randumist teatada Keskkonnainspektsioonile kala püügiga seonduvad üldandmed. Konkretiseeritud on vaid püütud kala kogus, milline tuleb määratleda 100 kg täpsusega. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatud paragrahvis toodust teha järelduse, et laeva meeskonnal ei ole kohustust teavitada Keskkonnainspektsiooni alamõõdulise kala olemasolust ega ka selle kogustest. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kalalaeva GMA-121 meeskonna poolt Keskkonnainspektsioonile laeva randumisest mitteteatamise ja kalapüügi nõete rikkumisega looduskeskkonnale olulise kahju tekitamise vahel puudub põhjuslik seos, siis tuleb B.

Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi süüdistusest välja jätta „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra“ §-s 142 lg 1 p 1,2,3,4 ja lg-te 2,3 rikkumine.

Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse kalapüügieeskirjaga. Kalapüügieeskirjade § 44 lg 1 p 7 kohaselt on koha puhul alamõõdulise kala kaaspüük Peipsi järvel põhjanoodaga püügil 15 % arvulisest kohasaagist. Keskkonnaministri 14. juulil 2006 määruse nr 53 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel II poolaastal 2006“ § 1 kohaselt oli Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 1. septembrist kuni 31 oktoobrini 2006 keelatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 24 cm.

Tulenevalt ülealtoodust tuleb süüdistatavate tegevuses KarS § 361 ettenähtud teo objektiivse teokoosseisu kindlakstegemiseks esmalt vastata küsimustele, kas B. Rjabinin, J. Gussev ja A. Kudrjavtsev püüdsid 16. septembril 2006 Peipsi järvel kalastades koha mille pikkus oli väiksem kui 24 cm ja kas väljapüütud alamõõdulise koha protsent väljapüütud arvulisest kohasaagist ületas 15%.

Tunnistajate I.M. , V.V. , T.R. e ja G.K. ütlustest nähtuvalt avastasid nad 16. septembril 2006 kalalaeva GMA-121 pardal rohkesti alamõõdulist koha. Kontrollimaks, kas kalalaeva meeskond ei ole koha püügil ületanud kaaspüügiga lubatud alamõõdulise koha protsenti, otsustati üle mõõta ja lugeda kogu meeskonna poolt püütud koha saak. Selleks lossiti laeva trümmides olnud kogu kala ning viidi kala vastuvõtupunkti, kus see üle mõõdeti ning vastavalt mõõdule sorteeriti, üle loeti ja kaaluti. Tunnistajate ütluste kohaselt toimus kalade mõõtmine siledal pinnal, milleks olid kalakastid. Kuivõrd mõõduliseks kalaks loeti vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 53 koha mille pikkus ületas 24 cm, siis arvestati kalade mõõtmisel ka võimalikku tekkidavõivat viga ning alamõõduliseks loeti kalad, mille pikkus oli lühem kui 23,5 cm. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt teostasid kalade mõõtmist T.R. , V.V. ja G.K. . T.R. e ütluste kohaselt mõõtis ta kala taoliselt, et stoperdas kalakastil olnud mõõdulindi ja seejärel asetas mõõdetava kala sellele. Mõõdulise kala eraldas ta taoliselt alamõõdulisest. V.V. ja I.M. ütlustest nähtuvalt mõõtsid nad kala pikkuse taoliselt, et tegid esmalt kalakastile mõõdulindiga mõõtes kriipsud, mille vahemik oli 23,5 cm, s.o kandsid kalakastile vahemiku, millest väiksem kala oli alamõõduline. Seejärel asetasid kala mõõdule ning eraldasid taoliselt alamõõdulise kala mõõdulisest. I.M. , V.V. , T.R. e ja G.K. ütlustest nähtuvalt loeti kõik nii mõõdulised kui ka alamõõdulised kalad üle ning hiljem need ka kaaluti. Sündmuskoha vaatlusprotokolli nähtuvalt tehti ülelugemise tulemusena kindlaks, et kalalaeva GMA-121 meeskonna poolt oli püütud 6036 koha kala, millest 4565 koha olid mõõdulised ja 1471 alamõõdulised.

Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel on Viru Maakohus süüdistatavate õigeksmõistmist tingiva põhjusena välja toonud asjaolu, et kuivõrd tunnistajate ütlused kalade mõõtmise viisi kohta on vastuolulised ja üks teist välistavad, siis ei ole tõendamist leidnud alamõõduliste kalade mõõtmine ja sel moel iga isendi pikkuse tuvastamine. Samas ei ole maakohus oma otsuse näidanud, milles seisneb tunnistajate ütluste vastuolulisus ja üksteist välistatavus kalade mõõtmise osas. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et kalade mõõtmise ja ülelugemise osas puuduvad tunnistajate ütlustes vastuolud, seda enam ei välista nende ütlused üksteist.

Nii on tunnistajad üheselt kinnitanud, et kõik laevalt laaditud kalad mõõdeti üle ja seda tehti kala vastuvõtupunktis. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate sellesisulistes ütlustes. Asjaolu, et kalu keskkonnainspektorite poolt mõõdet,i on kinnitanud ka süüdistatav B. Rjabinin, kelle ütluste kohaselt ta nägi, et kalu mõõdeti, sest viibis aegajalt kalade ülemõõtmise ja -lugemise juures. Ringkonnakohtu arvates ei saa hinnata tunnistajate ütlusi vastuolulisteks ainuüksi seepärast, et kalade mõõtmiseks kasutasid keskkonnainspektorid erinevaid mõõtmise viise. Tõepoolest kasutas T.R. kalade mõõtmiseks V.V. st ja I.M. st erinevat viisi, kuid ülalkirjeldatud mõõtmise viisid ei ole omavahel vastuolus ega välista üksteist. Ringkonnakohtu arvates on mõõtmistulemuse usaldusväärsuse hindamisel oluline, et alamõõdulise kala pikkuse (23,5 cm) mõõdu määramisel kasutati mõõdulinti ning seda on tunnistajad ka kinnitanud. Asjaolu, et T.R. kasutas kalade mõõtmisel stoperdatud mõõdulinti ja V.V. ning I.M. kandsid mõõdulindi abil kalakastidele 23,5 pikkuse vahemiku, mille alusel kala mõõdeti, ei muuda ringkonnakohtu arvates mõõtmisel saadud tulemusi ebausaldusväärseteks. Ülaltoodust lähtudes loeb ringkonnakohus ümberlükatuks ka B. Rjabinini väite nagu toimunuks kala mõõtmine keskkonnainspektorite poolt vaid silma järgi. Saadud ülemõõtmise ja -lugemise tulemusi ei vaidlustanud ka B. Rjabinin, kellele tulemused koheselt pärast toimingu lõppu teatavaks tehti. B. Rjabinini väide, et ta ei lugenud talle esitatud Selguseta kuuluvusega loodusaaduse äravõtmise protokolli nr 5453 läbi ja kirjutas sellele lihtsalt alla, ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus leiab, et olles juba aastaid töötanud kalurina, sai B. Rjabinin aru, miks keskkonnainspektorid tema meeskonna poolt püütud koha ülemõõtmise ja -lugemisega tegelevad. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kontrollijate poolt saadud tulemustest sõltub õigusrikkumise kindlakstegemine laevameeskonna tegevuses, ei loobuta tulemuse vaidlustamisest juhul kui taolist tegevust (ülemõõtmine-ja lugemine) ei ole üldse toimunud või kui saadud tulemus tõepoolest ei vasta tegelikkusele (mõõduliste ja alamõõduliste kalade arv). Ringkonnakohtu arvates ei muuda keskkonnainspektorite poolt tuvastatud kalade ülemõõtmise ja -lugemise tulemusi ebausaldusväärseteks asjaolu, et kalade mõõtmise ja ülelugemise juures ei viibinud kogu aeg keegi kalalaeva GMA-121 liikmetest. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli B. Rjabininile teada, et keskkonnainspektorid teostavad kalade ülemõõtmist ning -lugemist. B. Rjabinin viibis ka ise ajutiselt nende toimingute juures ning lahkus nimetatud toimingute juurest omal valikul. Samas ei teinud keegi kontrollijatest talle takistusi pidevaks ülemõõtmise ja -lugemise juures viibimiseks. B. Rjabininil oli ka võimalus anda oma meeskonnale korraldus kalade mõõtmise ja ülelugemise juures viibimiseks, kuid seda ta ei teinud. J. Gussev ja A. Kudrjavtsev hoopis lahkusid sadama territooriumilt pärast kala mahalaadimist ning läksid koju. Ringkonnakohtu arvates näitab meeskonnaliikmete taoline käitumine täielikku ükskõiksust kontrollimise tulemuste suhtes ning seetõttu puudub alus heita kontrollijatele ette asjaolu, et kalalaeva meeskond ei viibinud pidevalt kala ülemõõtmise ja -lugemise juures. Pealegi puudus keskkonnainspektoritel õigus kohustada laevameeskonna liikmeid viibima kala ülemõõtmise ja -lugemise juures. Ringkonnakohtu arvates kujuneks süüdistatavate loogikat järgis välja olukord, kus keskkonnainspektoritel puuduks üldse võimalus püütud kala kontrollimiseks juhul, kui laevameeskonna liikmed hoiavad kuritahtlikult kõrvale kalasaagi kontrollimisest. Samas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks pidanuks keskkonnainspektorid soovima B. Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi alusetut süüdistamist ning seetõttu teadlikult võltsima kontrollimise tulemusi.

Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 16. septembril 2006 mõõdeti ja loeti keskkonnainspektorite poolt üle kalalaeva GMA-121 pardal olnud koha kogus ning puudub alus kahelda saadud tulemuste usaldusväärsuses.

Toetudes kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ühetaolistele ütlustele, loeb ringkonnakohus ümberlükatuks süüdistatavate kaitseversiooni, et 16. septembril 2006 toimunud kontrollimise käigus ei loetud ja ei mõõdetud keskkonnainspektorite poolt üle kogu kontrollitavas laevas olnud kala ning seda tehti vaid esimeses trümmis asunud kala osas. Tunnistajad I.M. , V.V. , T.R. ja G.K. on kõik kinnitanud ühetaoliselt, et laevast lossiti kaile kogu seal olnud kala ning lossitud kala viidi ülelugemiseks ja mõõtmiseks kala vastuvõtupunkti. Seejuures on G.K. kinnitanud, et tema oli isikuks, kes laeva lossimist kontrollis ja tema kinnitusel laaditi kaile kogu seal asunud kala. Asjaolu, et keegi keskkonnainspektsiooni töötaja oli laeva lossimise juures, on kinnitanud ka J. Gussev. Ringkonnakohtu arvates kinnitab asjaolu, et kogu laevas olnud kala laaditi maha, ka kala vastuvõtupunkti üleantud koha kaaluline võrdlus. Kala üleandmise deklaratsioonist nähtuvalt anti B. Rjabinini poolt OÜ XXX üle koha 841 kg. Sama kala kogust kinnitab ka kala vastuvõtu kviitung nr 224, millest nähtuvalt on B. Rjabininilt vastu võetud koha 841 kg. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt tuvastati 16 septembril 2006 kalalaeva GMA 121 kontrollimisel, et laevas oli koha 841 kg. Samas leiab ringkonnakohus, et ka eluliselt pole usutav B. Rjabinini väide teise trümmi hilisemast tühjendamisest. Lähtudes süüdistatavate ütlustest, et teises trümmis, mis tühjendati alles pärast inspektorite lahkumist oli sorteeritud ja mõõduline kala, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks B. Rjabinin ei teavitanud nimetatud asjaolust kontrollijaid. Juhul, kui teises trümmis oli mõõduline kala, oleks selle kontrollijatele esitamisel kasvanud ka üleloetud mõõduliste kalade üldarv. Kuivõrd alamõõduliste kalade arv jäänuks samaks (neid esines süüdistatavate ütluste kohaselt vaid esimeses trümmis), oleks vähenenud aga alamõõduliste kalade protsent kogu püütud kohade suhtes. Lähtudes süüdistatavate ütlustes, et teises trümmis oli samapalju koha kui tühjendatud trümmis, siis vähenenuks protsent poole võrra, milline olukord olnuks süüdistatavatele soodsam ja välistanuks süüdistatavate poolse kalapüügieeskirjade rikkumise. Ringkonnakohtu arvates B. Rjabinini väited, et tema ja ta meeskond olid väsinud ja tema pea valutas ning seepärast ei teavitanud ta teises trümmis olevast kalast inspektoreid, ei ole käesoleval juhul tõsiseltvõetav.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja V. Vaštšjonoki väitega, et keskkonnainspektoritel puudus füüsiliselt võimalus sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud ajavahemiku jooksul kala üle mõõta. Nimetatud arvamus tugineb vaid kaitsja isiklikule arvamusele ega ole millegagi kinnitust leidnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt tuvastati keskkonnainspektorite poolt 6036 koha olemasolu, millest mõõdulisi kalu oli 4565 kala. Seega suurem osa kaladest olid mõõdulised ja oluliselt väiksem osa alamõõdulised. Ringkonnakohtu arvates on mõistetav, et mõõduliste kalade hulgas esines kalu, mis olid selgelt pikemad kui kehtestatud alammõõt. Ka oli alamõõduliste kalade hulgas kindlasti isendeid, mis jäid selgelt alla kehtestatud alammõõdule. Seega ei vajanud taolised kalad põhjalikumat mõõtmist ning seda vajasid eelkõige piiripealsed isendid. Seega oli mõõtmist vajanud isendite arv oluliselt väiksem kui seda on väitnud V. Vaštšjonok.

KarS § 361 ettenähtud kuriteo objektiivse teokoosseisu kindlakstegemiseks on vajalik tuvastada ka tagajärje, s.o olulise kahju tekitamine looduskeskkonnale.

Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et 16. septembril 2006 püüti kalalaeva GMA-121 meeskonna poolt 6036 koha, millest 4565 olid mõõdulised ja 1471 alamõõdulised. Kalapüügieeskirjade § 44 lg 1 p 7 kohaselt on koha puhul alamõõdulise kala kaaspüük Peipsi järvel põhjanoodaga püügil 15% arvulisest kohasaagist. Laevameeskonna poolt püüti 6036 koha. Nimetatud kohade arvust 15% on 905 koha. Seega oli meeskonnal lisaks mõõdulistele kaladele õigus püüda veel ka 905 alamõõdulist koha. Kuivõrd meeskonna poolt püüti 1471 alamõõdulist koha, siis on ebaseaduslikult püütud alamõõduliste kohade arvuks 566 koha.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine“ lisa 2 p 1 järgi mõistetakse loodusliku taimestiku ja loomastiku kahjustamisena looduskeskkonnale kahju tekitamist looduslike taimede kogumise või loomade tapmise või muul viisil looduslike taimede või loomade vigastamise või hävitamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine. Sama määruse lisa 1 kohaselt on ühe alamõõdulise koha hüvitamise määraks 150 krooni. Seega tekitasid B. Rjabinin, J. Gussev ja A. Kudrjavtsev oma tegevusega looduskeskkonnale kahju 84 900 krooni suuruses summas ( 566X150= 84 900). Kuivõrd nimetatud summa ületab tunduvalt 2006 kehtinud palga alammäära kümnekordse määra, siis põhjustasid süüdistatavad oma tegevusega looduskeskkonnale olulise kahju. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd esineb süüdistatavate poolt ebaseadusliku alamõõdulise koha püüdmise ja looduskeskkonnale tekitatud kahju vaheline põhjuslik seos, siis on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud B. Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi tegevuses KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne teokoosseis.

Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka KarS § 361 ettenähtud kuriteo subjektiivne teokoosseis, sest süüdistatavad tegutsesid alamõõdulist kala püüdes tahtlikult. Keskkonnainspektsiooni esindaja I. Kase ütluste kohaselt on põhjanooda püüdmise eripäraks asjaolu, et selle püügiviisi juures kala enne pardaletõstmist ei hukku või hukkub vähesel määral. Seega tuleb üle lubatud protsendi püütud alamõõduline kala vette tagasi lasta. 15% -line alamõõdulise kala kaaspüügi määr on kehtestatud varuga ja seda ootamatuteks juhtudeks, näiteks jääb kala võrgusilma kinni ja hukkub. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda Keskkonnainspektsiooni esindaja sellekohaste selgituste asjakohasuses, sest selle kohasust kinnitavad ka keskkonnaministri sellekohased seadusandlikud aktid. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavad olid teadlikud nimetatud 15%- lisest piirangust ning ka sellest, et alamõõduline kala tuleb vette tagasi lasta. Süüdistatavad on andnud ütlusi, et kala püüdes sattus püütud kala hulka ka alamõõdulist koha ja nad viskasid osa alamõõdulist kala vette tagasi. Surnud ja muljuda saanud kala aga jätsid laeva pardale. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate sellesisulised selgitused on ennastõigustavad. On ebausutav, et nimelt 16. septembril 2006 toimunud põhjanoodaga püügil sai kalasaagi laeva tõstmisel muljuda või surma taoline kogus alamõõdulist koha, mis oluliselt ületas lubatud alamõõdulise koha piirmäära. Ringkonnakohtu arvates kinnitab süüdistatavate ülaltoodud ütluste paljasõnalisust ka asjaolu, et nimetatud 15%-lise piirmäära on kehtestanud kalandusala spetsialistid ning vaieldamatult on taolise piirmäära kehtestamisel arvestatud juba ka kalapüügil ette tulla võivate ootamatustega. Ringkonnakohus leiab, et püüdes alamõõdulist koha üle lubatud piirmäära, tegutsesid süüdistatavad koos ning igaüks neist andis oma tegevusega olulise teopanuse tagajärje realiseerumisse. Seega tuleb neid vaadelda kui kuriteo kaastäideviijaid.

Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et B. Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi tegevuses on tõendamist leidnud KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis ning süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja neid tuleb karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus KarS § 56 lg 1 sätteid.

Karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Süüdistatavad on toime pannud keskkonnavastase süüteo. Püüdes alamõõdulist koha põhjustasid nad vaieldamatult kahju Peipsi järve kohavarudele ja seetõttu on nende tegevus süüdistatavatele ka etteheidetav.

Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. Ringkonnakohus ei tuvastanud süüdistatavate suhtes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Rjabinin ja A. Kudrjavtsev on varasemalt kriminaalkorras karistamata. J. Gussevit on varasemalt karistatud kriminaalkorras KarS § 424 alusel rahatrahviga.

Arvestades asjaolu, et süüdistatavad on esmakordselt toimepannud keskkonnaalase süüteo ja tekitatud kahju ei ole väga suur, leiab ringkonnakohus, et piisavaks karistuseks, millega mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest, on rahaline karistus. Seejuures mõistab ringkonnakohus B. Rjabininile rangema karistuse kui J. Gussevile ja A. Kudrjavtsevile, sest B. Rjabinin olles laeva kapten, vastutas esmaselt kalapüügieeskirjade järgimise eest.

Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi, millega palub Eesti Vabariigi kasuks süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks 84 909 krooni ja 90 senti. Kohus loeb tõendatuks, et B. Rjabinin, J. Gussev ja A. Kudrjavtsev tekitasid Kalapüügieeskirjade rikkumisega keskkonnale kahju 84 900 krooni suuruses summas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt hävitati B. Rjabinini, J. Gussevi ja A. Kudrjavtsevi poolt ebaseaduslikult püütud 566 alamõõdulist koha AS Uikala Prügila poolt ning nimetatud prügiladestamise eest tasus Keskkonnainspektsioon 9 krooni ja 91 senti. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavad on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud Eesti Vabariigile kokku kahju 84 909 krooni ja 90 sendi suuruses summas ning tulenevalt VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 mõistab kohus nimetatud summa solidaarselt süüdistatavatelt välja.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtukulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on kohtukuludeks KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha suuruses 6525 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu 88 krooni ja 70 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. Tulenevalt ülaltoodust tuleb nimetatud kohtukulud tasuda süüdimõistetutel.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus