Legislator Case Law & Legislation
2-17-4393/9 AI generated

2-17-4393/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-17-4393/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel 1.1 M. K. kohustub tasuma igakuiselt 15-ks kuupäevaks elatist 160 eurot lapse J.L. K. kasuks

Legislator headnote

AI generated

2-17-4393/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K. kohustub tasuma igakuiselt 15-ks kuupäevaks elatist 160 eurot lapse J.L. K. kasuks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-4393;

J.L. K. versus M. K.;

hagi elatise suurendamiseks

Määruse tegemine

eelmenetluses

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

J.L. K. (isikukood XXX; aadress XXX)

Hageja esindaja

E.K. (XXX)

Kostja

M. K. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning

juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused.

Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1 M. K. kohustub tasuma igakuiselt 15-ks kuupäevaks elatist 160 eurot lapse J.L. K. kasuks

tema ülalpidamiseks alates 01.juuni 2017 kuni lapse J.L. K. täisealiseks saamiseni. Elatis

kuulub tasumisele E.K. kontole nr XXX XXX. Alates 01. jaanuar 2018 ei või igakuine

elatis olla väiksem kui 34% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1.2 Pooled on kokku leppinud, et E.K.(K.) on ainuõigus alaealisele lapsele J.L. K.

kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse J.L. K. ülalpidamiseks.

1.3 Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade

laekumisel E.K. kontole.

1.4 Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub

kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete

koheseks rahuldamiseks.

1.5 Pooled kinnitavad, et pärast Kompromissisumma tasumist ei ole Pooltel teineteise vastu

mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

1.6 Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud)

jäävad poolte endi kanda.

Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3

päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud

menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on

võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist (TsMS § 430 lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430

lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas

lõpetada.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik