4-17-2287/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-17-2287

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.mail 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number 4-17-2287(ühendatud 4-17-2288)

Kohtunik Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg

Väärteoasi V.P väärteoasi KarS § 218 lg1 tunnustel

Menetlusalune isik V.P

(isikukood xxx, xxxx Tallinn; juhutööd, Eesti Vabariigi kodakondsus) väärteokorras eelnevalt karistatud

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskond ennetusja menetlustalitus

Asja läbivaatamise aeg ja koht

04.05.2017 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, 218 lg 1 ja V™S § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada V.P KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 12 päeva.

V.P asuda mõistetud aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1 hiljemalt 03.07.2017.

Aresti ärakandmist arvestada alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.

2

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada V.P suhtes sundtoomist arestimajja Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele V™S § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 01.juunil 2017.

Asjaolud

Väärteoprotokoll AB1540242 on koostatud selles, et V.P 30.01.2017.a kell 17:22 Tallinnas aadressil Viru väljak 4 võttis Kaubamaja AS-i Kaubamaja Ilumaailmas ühe parfüümi

„Dior J’Adore EDP 30“ (tootekood 3348900417892), eemaldas parfüümilt tootekile turvakleepsuga ning väljus seejärel Kaubamajast jättes tahtlikult ühe parfüümi „Dior J’Adore EDP 30“ eest maksmata summas 70.99 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Oma sellise käitumisega rikkus V.P KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud nõudeid ning pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokoll AB1540244 on koostatud selles, et V.P 03.12.2016.a pakkus varalise kasu saamise eesmärgil internetiportaalis okidoki.ee müügiks käekella Michael Kors, mille eest A. Kuritsõn kandis 45 eurot V.P arveldusarvele nr EE981010010526576014, kuid V.P tahtlikult kaupa ei väljastanud ega tagastanud raha, saades varalist kasu summas 45 eurot

ning tekitades A. Kuritsõnile varalist kahju. V.P luues A. Kuritsõnile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja saades sellest varalist kasu, pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Oma sellise käitumisega rikkus V.P KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud nõudeid ning pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

V.P kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kohtukutse on ta isiklikult 26.04.2017.a kätte

saanud. Nimelt on V.P saatnud kohtule vastukinnituse e-kirja näol 26.04.2017.a kell 17:01, et on kohtukutse elektroonselt kätte saanud (lk 57). Seega oli V.P kohtuistungi

ajast teadlik. Arstitõendit tervisliku seisundi kohta esitatud ei ole. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks esitatud ei ole.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

KarS § 218 lg 1 (KarS § 199 lg 2 p 4 episood)

- väärteoprotokoll AB1540242 (lk 2);

- teatis väärteomenetluse alustamise kohta (lk 3);

- avaldus menetluse alustamiseks (lk 4);

- laojääki kajastav dokument (lk 5);

- fototabel Kaubamaja AS poolt väljastatud videosalvestuselt (lk 7-10);

- karistusregistri teatis (lk 11-13; 27-28, 30, 52-54);

- menetlusaluse isiku V.P 20.03.2017.a antud ütlused (lk 24-25, kohus avaldab

menetlusaluse isiku ütlused V™S § 98 lg 5 alusel);

3

KarS § 218 lg 1 (KarS § 209 lg 2 p 1 episood)

- väärteoprotokoll AB1540244 (lk 33);

- Aleksei Kuritsõn pangakonto väljavõte (lk 37-38)

- menetlusaluse isiku V.P 20.03.2017.a antud ütlused (lk 49-50, kohus avaldab

menetlusaluse isiku ütlused V™S § 98 lg 5 alusel);

- karistusregistri teatis (lk 52-54).

Kohtuvälise menetleja esindaja palub V.P süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi ja karistada teda arestiga 5+7 päeva, kokku arest 12 päeva. V.P on varem väärteokorras arestiga karistatud 2013 ja 2015, isik jätkab väärtegude toimepanemist.

KarS § 11 lg 1 p1 kohaselt on tegu täide viidud kohas, kus isik tegutses. V™S § 12 lg 1 kohaselt menetletakse kohtuvälises menetluses väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. V™S § 14 lg 1 kohaselt arutab väärteoasja see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Vastavalt V™S § 63 lg 1 ja lg 3 võib väärteoasjad ühendada maakohtu määrusega, kui isik on toime pannud

mitu väärtegu. Asjade kiiremaks ja õigemaks läbivaatamiseks ühendas kohus erinevad

väärteoasjad ühte menetlusse, kuna väärteoprotokollid on koostatud ühele isikule ning mitme kohtuotsuse tegemine menetlusalusele isikule raskendaks tema olukorda.

V™S § 83 p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja

otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. V™S § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Kohus kuulanud ära kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale asub järgmistele seisukohtadele:

KarS § 218 lg 1 (KarS § 199 lg 2 p 4) episood

Väärteoprotokolli AB1540242 kohaselt arvatakse V.P-le süüks KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

KarS § 199 lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

KarS § 218 lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine,

arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning

tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

Menetlusalune isik V.P on end 20.03.2017.a antud ütlustes Dior lõhna varguses süüdi tunnistanud. Detailselt 30.01.2017.a kell 17:22 kaubamajas toimepandud vargust ei mäleta, küll aga mäletab, et kinkis hiljuti ühe Diori lõhna tuttavale. Lõhna kinkis ära praktiliselt kohe peale selle võtmist. Teo aset leidmist ning menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab ka Kaubamaja AS avaldus, mille kohaselt palutakse alustada väärteomenetlust süüteo toime pannud isiku, s.o V.P

(tuvastatud hiljem politsei poolt) vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud korras. Avalduse kohaselt 30.01.2017.a kella 17:40 ajal avastas teenindaja Kaubamaja Ilumaailmas aadressiga Viru

4

Väljak 4, Tallinn „Chanel“ piirkonnast tootekile turvakleepsuga. Kaubamaja turvateenistus tegi

videosalvestuse põhjal kindlaks, et 30.01.2017.a kella 17:20:29 ajal sisenes meesterahvas kauplusesse, liikus boksi „Dior“ juurde, kus kell 17:20:39 võtab parfüümi „Dior J’ADORE EDP

30, tootekoodiga 3348900417892 maksumusega 70.99 eurot, liigub lõhnatoa piirkonda, kus

eemaldas parfüümilt tootekile turvakleepsuga, kell 17:22:18 viskas tootekile turvakleepsuga „Chanelis“ laua peale ning väljub seejärel kauplusest parfüüm käes möödudes kassadest ja läbides turvaväravad. Samuti nähtub menetlusaluse isiku V.P tegevus Kaubamaja Ilumaailmas

varguse toimepanemisel Kaubamaja AS poolt väljastatud videosalvestuse fototabelist. Lao inventuuri käigus on samuti tuvastamist leidnud, et üks pudel parfüümi „J’ADORE EDP 30“ on 16.02.2017.a seisuga laost puudu. Eeltoodust tulenevalt on menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega, Kaubamaja AS avaldusega ning fototabeliga, samuti lao jääki kajastava dokumendiga tõendamist leidnud V.P poolt võõra vallasasja (parfüümipudel) äravõtmine.

Karistusregistri teatisest nähtub, et V.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh Harju Maakohtu 14.04.2016.a kohtuotsusega mh KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p

1 järgi. Seega on V.P puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et oma tegevusega on V.P käesolevas episoodis rikkunud KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud nõudeid, seega vastab V.P tegu KarS § 199 lg

2 p 4 koosseisu objektiivsetele tunnustele.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine jt KarS § 218 lg 1 dispositsioonis nimetatud erandid) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-57-08 - RT III 2008, 43, 290, p 12; 15. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-56-08

- RT III 2008, 40, 267, p 6 ja 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-81-06, RT III 2006, 33, 282, p 9).

Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem mh toime pannud varguse ja kelmuse on karistatav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt vähemalt teistkordselt, seda aga vaid juhul, kui asi on väheväärtuslik, st selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimelt sätestab KarS § 218 lg 4, et KarS § 218 lg 1 tähenduses loetakse

väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline

väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt

on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Käesolevas V.P-le süüks arvatavas

väärteoepisoodis on menetlusesemeks 70.99 eurot maksva parfüümi vargus. Seega ei ületa varastatu rahaline väärtus 200 eurot, mistõttu on V.P poolt toime pandud süüteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes.

Arvestamata varastatu rahalist väärtust, on KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 218 lg 1 nii objektiivselt kui

ka subjektiivselt koosseisult identsed. Subjektiivsest küljest peab KarS § 218 lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p 4) subjektiivsele küljele. Seega varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu on KarS § 218 lg 1 järgi karistatav üksnes tingimusel, et teo toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse

seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS

5

§ 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul annab V.P objektiivne käitumine – läks poodi, võttis parfüümipudeli, millelt eemaldas turvakleebise ning lahkus tootega kauplusest – aluse hinnata V.P õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud teona KarS § 16 lg 2 mõistes.

Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud V.P poolt KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud nõuete rikkumine, kuid kuivõrd Kaubamaja Ilumaailmast varastatud parfüümipudeli väärtus (milleks oli 70.99 eurot) ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, on V.P poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul

tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning V.P tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

KarS § 218 lg 1 (KarS § 209 lg 2 p 1) episood

Väärteoprotokolli AB1540244 kohaselt arvatakse V.P-le süüks KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

KarS § 209 lg 2 p 1 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

KarS § 218 lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine,

arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning

tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

Nagu ka eelnevalt selgitatud, siis karistusseadustiku § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav

karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. See tähendab, et isiku käitumine subsumeerub KarS § 218 lg 1 järgi vaid siis, kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandid. Seega, karistades isikut väärteo korras KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo eest KarS § 209 kaudu tuleb kindlaks teha see, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 209 lg 2 p 1 kirjeldatud kelmuse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt

tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse.

Menetlusalune isik V.P on end 20.03.2017.a antud ütlustes süüdi tunnistanud. Selgitas, et detsembris 2016 (enne jõule) pani okidoki.ee portaali müüki käekella Michael Kors. Kokku oli müügiks kuus käekella. Üks isik Pärnust kandis talle raha käekella eest tema SEB pangakontole. Jäi haigeks (kopsupõletikku), mida ravis kodus neli nädalat. Kella ostjale ei saatnud ning ei ole seda ka käesolevaks ajaks teinud. Samuti ei ole ostjale raha tagasi kandnud. Käekellad, mis müügis

6

olid, on teistele inimestele ära müüdud ning kodus neid enam ei ole. Menetlusaluse isiku süüd

tunnistavaid ütlusi ning teo aset leidmist kinnitab ka Andrei Kuritsõni poja Aleksei Kuritsõni pangakonto väljavõte, millest nähtub, et Aleksei Kuritsõni pangakontolt on 03.12.2016.a tehtud

pangaülekanne 45 euro suuruses summas V.P pangakontole nr

EE981010010526576014, selgitusena märgitud „käekell“. Aleksei Kuritsõni pangakontoväljavõttest ajavahemikus 03.12.2016 – 17.02.2017.a ei nähtu ka, et Aleksei Kuritsõni pangakontole oleks käekella eest tasutud summa tagastatud. Ka menetlusalune isik ise kinnitas, et ei ole raha käekella eest tagasi kandnud.

V.P pakkudes internetiportaalis „okidoki.ee“ müügiks käekella Michael Kors lõi Andrei

Kuritsõnis teadlikult ebaõige ettekujutuse, et V.P tõepoolest soovib käekella müüa.

Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et V.P tegelikult ei soovigi

käekella müüa ega ostjale saata), tegi Andrei Kuritsõn 03.12.2016.a varakäsutuse, s.o kandis

V.P ettepanekul oma poja Aleksei Kuritsõni pangakontolt V.P SEB Pank pangakontole 45 eurot. Kuna V.P Andrei Kuritsõnile käekella vastu ei saatnud, sai Andrei Kuritsõn seeläbi varalist kahju summas 45 eurot ja V.P varalist kasu summas 45 eurot. V.P on ka ise tunnistanud, et käekella ostja kandis 45 eurot tema SEB pangakontole. Seega tegi Andrei Kuritsõn eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.P sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu.

Karistusregistri teatisest nähtub, et V.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh Harju Maakohtu 14.04.2016.a kohtuotsusega mh KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p

1 järgi. Seega on V.P puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et oma tegevusega on V.P käesolevas episoodis rikkunud KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud nõudeid, seega vastab V.P tegu käesolevas episoodis KarS § 209 lg 2 p 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele.

Nagu kohus ka eelnevalt selgitanud on, siis loetakse KarS § 218 lg 4 alusel väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Käesolevas V.P-le süüks arvatava väärteoepisoodis on Andrei Kuritsõn saanud varalist kahju summas 45 eurot, seega on Andrei Kuritsõni suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS §218 lg 1 mõttes.

Subjektiivsest küljest peab KarS § 218 lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul KarS § 209 lg 2 p 1) subjektiivsele küljele. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese

tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus leiab, et süüdistatav on väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohasel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik tunnistab süüd. V.P peale Andrei Kuritsõni käest oma poja Aleksei Kuritsõni pangakonto kaudu raha saamist tellitud käekella posti ei pannud ning ostjale ei saatnud. Raha saamiseks lõi

V.P Andrei Kuritsõnis vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – Andrei Kuritsõn tegi varakäsutuse. V.P teadis, et Andrei Kuritsõn talle käekella eest raha kandis ning teadis, et käekella ostjale mitte saatmisel või raha mitte tagastamisel teostab ta süüteokoosseisule vastava

asjaolu ning tahtis või vähemalt möönas seda. V.P on ka ise tunnistanud, et ei ole käesolevaks ajaks ostjale kella saatnud ega raha tagastanud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.P on väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

7

Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud

V.P poolt KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline

väärtus (milleks oli 45 eurot) ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot on

V.P poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga

väheväärtusliku asja vastu ning V.P tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

V.P tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistusseadustiku § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine,

arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning

tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus,

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. V.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb

kohus süü ülestunnistamist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka toimepandud väärtegude raskust ja laadi ning asjaolu, et toime on pandud kaks väärteoepisoodi kahe kuu jooksul. Kohus

hindab V.P süüd KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavates episoodides keskmiseks.

V.P pani teod toime tahtlikult ning eesmärgipäraselt. Samas võtab kohus karistust

määrates arvesse, et V.P poolt tekitatud varaline kahju ei ole suur. V.P

iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda peamiselt just

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on V.P korduvalt väärteokorras karistatud, sh ka varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu KarS § 218 lg 1 alusel. Väärteokorras mõistetud rahatrahvide osas puuduvad andmed nende täitmise kohta, millest saab järeldada, et need karistused on isikul tasumata. V.P puudub ka töökoht. V.P-le on eelnevalt väärteokorras karistuseks mõistetud ka arest (2015 ja 2013.a), kuid

karistuseks mõistetud arest ning rahatrahvid ei ole mõjutanud V.P analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda tahtlikult. V.P käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates põhjendatud isikule karistuseks uuesti kergemaliigilise karistuse s.o rahatrahvi kohaldamine ning ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades, et toime on pandud 2 episoodi, V.P süü on keskmine, tekitatud kahju ei ole suur ning pidades

silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida V.P edaspidi süütegusid toime panemast), tuleb teda karistada arestiga keskmise määra lähedases määras ning kohus peab kohaseks karistuse määraks 12 päeva aresti. Arvestades V.P eelnevat karistatust, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata aresti kandmine ositi. Ka ei ole menetlusalune isik käesoleva väärteoasja menetluse raames Harju Maakohtus esitanud kohtule taotlust karistuse kandmiseks ositi. Nimelt on V.P kohtule e-posti teel 26.04.2017 vastanud, et on kohtukutse kätte

saanud, samuti 04.05.2017.a kell 09:27 on e-posti teel kinnitanud kohtuotsuse lõpposa

8

kättesaamist. Samuti ei nähtunud kohtule väärteoasja materjalidest väärteoasja menetlemise käigus

V.P KarS § 66 lõikes 1 sätestatud aresti ositi kandmise kohaldamiseks sätestatud alused/tingimused. Nimelt sätestab KarS § 66 lg 1 esimene lause, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku

seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kohtul ei olnud võimalik asendada V.P-le määratud aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd KarS §69 lg 1 kohaselt võib

aresti asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul, kuid V.P ei ole väärteomenetluse käigus avaldanud nõusolekut aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.

Liina Pohlak Kohtunik