2-16-13225/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.mai 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13225

Tsiviilasi

OÜ Balti Tehnika Service hagi OÜ International Veod

vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

15 029,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Balti Tehnika Service (registrikood

11127560), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja:

OÜ

International

Veod

(registrikood

11049564), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 02.03.2017 ja 11.05.2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Balti Tehnika Service hagi OÜ International Veod vastu ja mõista

OÜ-lt International Veod OÜ Balti Tehnika Service kasuks välja põhivõlgnevus

summas 8491,85 eurot, intress summas 500 eurot, viivis summas 2929,69 eurot ja

viivis 0,1% päevas alates 02.09.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 5562,16 eurot.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

2.2.

Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud

summas 2200 eurot.

2.3.

Mõista OÜ-lt International Veod OÜ Balti Tehnika Service kasuks välja

menetluskulud summas 2200 eurot.

2.4.

Kohustada OÜ-d International Veod tasuma punktis 2.3 väljamõistetud

menetluskuludelt OÜ Balti Tehnika Service kasuks viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

3. Jätta hagi tagamise abinõuna jõusse hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek

2-16-13225

2 (12)

summas 15 000 eurot, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 3750709 IV

jakku kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ida Virumaa, Narva linn,

Elektrijaama tee 65.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Balti Tehnika Service (hageja) esitas hagi OÜ International Veod (kostja) vastu

võlgnveuse, intressi ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks

põhivõlgnevus summas 8491,85 eurot, intress summas 500 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 2929,69 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (8491,85

eurot) arvestusega 0,1% päevas alates 02.09.2016 kuni põhivõlgnevuse (8491,85 eurot)

tasumiseni.

2. Hageja väitel sõlmiti 01.09.2015 poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja

hagejale tasuma igakuiselt võlgnevust alates 02.09.2015. Samuti kohustus kostja tasuma

hagejale intressi summas 500 eurot. Võlgnevuse tasumisega viivitamise korral oli kokku

lepitud viivis 0,1% päevas.

3. Kostja ei tasunud kokkulepitud makseid ja hageja esitas kostjale 18.09.2015 nõude tasuda

alates 23.09.2015 kogu võlgnevus. Põhivõlgnevus summas 8491,85 eurot ja intress summas

500 eurot on tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summalt (8491,85 eurot)

tasumisega viivitamise eest viivise tasumist alates hetkest kui hageja nõudis kostjalt kogu

võlgnevuse tasumist (so 23.09.2015) arvestusega 0,1% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hagi esitamise päeva seisuga moodustab kostja viivise võlgnevus hageja ees 2929,69 eurot

(s.o period 23.09.2015-01.09.2016).

Hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele

4. Hageja ei ole kostjalt tehnika remonti tellinud ja kostja ei ole hagejale teenuseid osutanud.

Hagejal ei ole kostja ees täitmata kohustusi.

5. Seadme müügilepingus polnud garantiid ette nähtud. Tõendamata on, et seadmel tekkisid

defektid ja et oleks tegemist garantiijuhtumiga. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja teostab

garantiiremondi ja hageja tasub selle eest.

6. Kõik garantiitööd oleks tulnud teostada hageja juures, mistõttu hageja poleks saanud sellist

2-16-13225

3 (12)

kokkulepet sõlmida.

7. Hagejal oli õigus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel keelduda garantiitööde

tegemisest, kuna kostjal oli juba alates 02.06.2014 tekkinud võlgnevus hageja ees.

8. Kostja pole tõendanud kulutuste kandmist. Kostja on ise teostanud remonditööd, mida ei

saa käsitleda kostja kuluna.

9. Kostja on kaks arvet (nr 656 ja 865) esitanud pärast garantiitähtaja möödumist.

10. Hageja väitel on kostja 24.08.2015 arve tagantjärgi koostatud. Lisaks ei ole kostja koos

selle arvega esitanud tasaarvestusavaldust, mistõttu kostja ei saanud 24.08.2015 arves

märgitud summat tasaarvestada hageja nõudega.

Kostja vastuväited hagile ja tasaarvestusavaldus

11. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

12. Kostja ei vaidle vastu 01.09.2015 kostja poolt antud võlatunnistusele. Kuid kostja leiab, et

ta ei pea täies ulatuses võlatunnistuses märgitud summat tasuma. Kostja esitas menetlusliku

tasaarvestusavalduse.

13. 11.08.2014 saatis hageja kostjale hinnapakkumise hüdrauliliste universaalsete kääride

DAEMO DMP250Q ostmiseks. Pakkumise kohaselt antakse ostetavate kääridele 12-kuuline

või 2000 mototundi garantii alates ekspluatatsiooni algusest. 01.09.2014 sõlmisid pooled

müügilepingu ja liisingulepingu. Lepingu lisade kohaselt antakse ostetavate kääridele 12-

kuuline või 2000 mototundi garantii alates ekspluatatsiooni algusest. Hageja võttis endale

kohustusena anda lepingu eseme üle kostjale hiljemalt 05.09.2014. Mõne aja möödudes alates

müügilepingu eseme üleandmist ja ekspluatatsiooni algusest ilmnesid kääride defektid, mis ei

võimaldanud nende kastutamist ning tekkis vajadus garantii remonttööde teostamises, millest

kostja teavitas hagejat 13.11.2014. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja teostab

garantiiremondi oma jõuga ning hageja hüvitab kostjale viimase poolt kantud ja remondiga

seonduvad kulutusi. Hiljem ilmnesid korduvad ja kääride nõuetekohase kasutamist takistavad

defektid, millest kostja samuti teavitas hagejat ning kooskõlastas remontööde teostamist. OÜ

A-Sektor, kes on sarnaste seadmete remonttööde teostamise spetsialist ja asjatundja, esindajad

vaatasid üle käärid ning tuvastasid hulgalised defektid, millest kostja samuti teavitas hagejat.

14. Kostja väitel teostas kostja hageja poolt esitatud tellimuse alusel hagejale kuuluva tehnika

remondi. Peale tööde teostamist ja hagejale üleandmist väljastas kostja hagejale 24.08.2015.a

arve nr 585 summas 1 248,00 eurot, maksetähtajaga 31.08.2015.a; 16.09.2015.a arve nr 656

summas 1 224,00 eurot, maksetähtajaga 23.09.2015.a ning 26.11.2015.a arve nr 865 summas

1 500,00 eurot, maksetähtajaga 10.12.2015.a. Seega väljastas kostja hageja poolt tellitud ja

kostja poolt hagejale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest hagejale 3 arvet kogusummas

3 972,00 eurot. Hageja ei ole kostjale arvetel märgitud summasid tasunud. Kuna kostjal on

õigus nõuda tähtaegselt tasumata arvetelt viivist iga viivitatud päeva eest, siis nimetatud

asjaolu alusel on kostja arvestanud hageja poolt tähtaegselt tasumata summast viivis, mis

seisuga 03.11.2016.a moodustab kokku 364,19 eurot. Seega moodustab kostja nõue hageja

vastu kokku 4 336,14 eurot. Kostja tasaarvestab oma nõude hageja põhinõudega kattuvas osas

ehk summas 4 336,14 eurot.

15. Kostja hinnangul nõudis hageja õigustamatult kogu võlatunnistuses märgitud võlgnevuse

tasumist. Kostja esitas hagejale 24.08.2015 arve ja see muutus sissenõutavaks 31.08.2015,

mistõttu kostja tasaarvestas sellega kolm esimest graafikujärgset makset.

16. Hageja intressinõue on põhjendamatu, kuna intressi saab nõuda raha kasutamise eest.

17. Kuna hagejal puudus õigus nõuda kogu graafikujärgset võlgnevust, ei saa hageja nõuda ka

2-16-13225

4 (12)

viivist.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.09.2015 kokkuleppe näol on tegemist

võlatunnistusega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena

8491,85 eurot. Vaidlust ei ole ka järgnevates asjaoludes:

-

Kostja ei tasunud 01.09.2015 kokkuleppes märgitud summasid ja hageja esitas

18.09.2015 kostjale nõude kogu põhivõlgnevuse summas 8491,85 eurot ja intressi

summas 500 eurot tasumiseks.

-

Hageja nõue kostja vastu põhineb kostjale esitatud ja kostja poolt tasumata arvetes,

mis on märgitud 01.09.2015 kokkuleppes ja millest esimene muutus sissenõutavaks

02.06.2014.

-

01.09.2014 sõlmisid pooled müügilepingu ja liisingulepingu, millega hageja müüs SIA

Unicredit Leasing Eesti filiaalile (liisinguandja) ja millega liisinguandja andis kostja

kasutusse hüdraulilised universaalsed käärid DAEMO DMP250Q (seade).

-

Seade anti kostjale üle hiljemalt 05.09.2014.

-

Hageja poolt kostjale esitatud seadme müügipakkumine sisaldas garantiipakkumist 12

kuu ulatuses või 2000 mototundi alates ekspluatatsiooni algusest.

-

Kostja esitas hagejale arved kuupäevaga 24.08.2015 summas 1248 eurot, kuupäevaga

16.09.2015 summas 1224 eurot ja kuupäevaga 26.11.2015 summas 1500 eurot.

-

Hageja ei ole seadet remontinud ega kostja poolt esitatud arveid tasunud.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal ei ole kostja vastu täies ulatuses nõuet seoses

kostja poolse tasaarvestuse tegemisega. Seoses kostja nõudega vaidlevad pooled selle üle, kas

hagejal oli kohustus kostjale üle antud seadet remontida, kas poolte vahel oli kokkulepe, et

seadme remondib kostja ja kulud hüvitab hageja ning kas kostja on remondikulud kandnud.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja sai tasaarvestuse teha enne 01.09.2015

kokkuleppe sõlmimist, seega kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu võlatunnistuses

märgitud võlgnevuse tasumist ja seoses sellega ka viivist. Samuti vaidlevad pooled selle üle,

kas hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi summas 500 eurot.

21. Hageja nõuab kostjalt võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tasumist. Tegemist on

kohustuse täitmise nõudega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega saab hageja nõuda kostjalt kohustuse

täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel, juhul kui kostja on kohustust rikkunud.

22. Vaidlust ei ole selles, et kostja on võlatunnistuses märgitud rahalist kohustust rikkunud ja

seetõttu võib hageja võlatunnistusele tuginedes nõuda selle täitmist.

01.09.2015 kokkuleppe p 2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et võlgnik kohustub tasuma

võlgnevuse summas 8491,85 eurot ja intressi võlgnevuse ajatamise eest summas 500 eurot

võlausaldajale. Kokkuleppe p 5 kohaselt juhul kui võlgnik hilineb kokkuleppe punktis 2

2-16-13225

5 (12)

toodud maksete tasumisega või ei tasu neid üldse, siis on võlausaldajal õigus nõuda kogu

võlgnevuse kohest tasumist (tl 10-13). Kuna kostja on rikkunud 01.09.2015 kokkuleppe

punkti 2, võib hageja nõuda kogu võlatunnistuses märgitud kohustuse täitmist.

23. VÕS § 94 lg 1 kohaselt juhul kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intress võib olla tasu

raha kasutamise eest või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest – viivitusintress.

Viivitusintressile kohaldub VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Pooled on 01.09.2015 kokkuleppe punktis 2 kokku leppinud, et kohustuselt tuleb maksta

intressi summas 500 eurot. Samuti on nimetatud kokkuleppe punktis märgitud, et intressi

tasumise kohustus on võlgnevuse ajatamise eest (tl 10-13). 01.09.2015 kokkuleppest nähtub,

et kostja kohustuse aluseks on hageja poolt kostjale 26.05.2014, 19.11.2014, 21.11.2014,

18.12.2014, 31.01.2015 ja 19.06.2015 kuupäevadel esitatud arved, mis on muutunud

sissenõutavaks vastavalt 02.06.2014, 26.11.2014, 26.11.2014, 28.11.2014, 25.12.2014,

07.02.2015 ja 26.06.2015 (tl 10-13). Kohtule esitatu kohaselt hõlmab kostja võlgnevus hageja

ees 8491,85 euro ulatuses ainult põhivõlgnevust. Pooled ei ole väitnud, et see põhivõlgnevus

sisaldaks viivist. Seega ei ole tegemist VÕS § 113 lg 6 sätestatud keelu rikkumisega ja hageja

saab nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ka viivist.

Pooled võivad kokku leppida seaduses sätestatust teistsuguses viivisemääras. Kohus leiab, et

pooled saavad viivise tasumises kokku leppida ka selliselt, et see tasutakse kindla summana.

Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub võlgnevuse ajatamise eest hagejale 500

eurot. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on poolte näol tegemist majandustegevuses

tegutsevate isikutega, mille puhul kohalduvad piirangud on sätestatud VÕS § 113 lg-tes 9 ja

10. Kuid nimetatud piirangud on sätestatud võlausaldaja mitte võlgniku kaitseks. Viivisemäär

võib olla lubamatu sisuliselt, s.o juhul kui tegemist on tüüptingimusega ja see kahjustab teist

poolt ebamõistlikult. Samas ei ole kostja väitnud, et 500 euro suurune intress kujutaks endast

lubatult kõrge määraga viivist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võib nõuda 01.09.2015 kokkuleppe alusel kostjalt

ka intressi tasumist summas 500 eurot.

24. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal on nõue hageja vastu ja kas kostja saab oma nõude

tasaarvestada hageja nõudega.

Kostja väitel ilmnesid hageja poolt müüdud seadmel defektid. Hageja leiab, et defektide

olemasolu ei ole kostja tõendanud.

Kohtu hinnangul on seadmel defektide olemasolu ja nende tekkimise aeg tõendatud kostja

poolt esitatud tõenditega. Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 07.08.2015-

11.08.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas keevitustöid, lukksepatöid ja

treialitöid (tl 46,149). Nimetatud tõendist nähtub, et keevitustöödeks on olnud otsaku sangade

keevitamine. Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 02.09.2015-04.09.2015 J.Šarov

teostanud seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži, treiali- ja keevitustöid ja

peasilindri paigaldustöid (tl 48, 147). Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul

12.10.2015-26.10.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži ja

2-16-13225

6 (12)

paigalduse ning hüdrosilindri remondi (tl 50, 148). Samuti nähtub kostja poolt hagejale

esitatud 26.11.2015 arve/saatelehelt nr 865, et teostatud töödeks on olnud silindri

eemaldamine ja paigaldamine ning remont (tl 49). Kostja on seadmel defektide tõendamiseks

esitanud fotod (tl 86-110). Tunnistajana üle kuulatud Sergei Šarovi ütluste kohaselt ilmnesid

seadmel puudused kohe kasutuselevõtmisel (esimesel objektil kiilusid käärid kinni) ning fotol

on tunnistaja sõnul (tl 102) näha, et seadme liikuv osa on pooleks murdunud. Samuti on

tunnistaja ütluste kohaselt fotol (tl 99) näha, et silindril on pragu. Tunnistaja ütluste kohaselt

hakkasid nad ise seadet remontima (tl 157). Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt on

aadressilt veod@mail.ru aadressile baltiteh@baltiteh.ee saadetud 13.11.2014 e-kiri, milles on

märgitud, et katki on läinud üks kääride tera positsioon nr 14 ja kaks nuga positsioonid 12 ja

13 purunevad (tl 76, 145). 15.10.2015 OÜ A-Sektor juhatuse liikme Sergei Saveljevi poolt

aadressile veod@mail.ru saadetud e-kirjas märgib A-Sektor juhatuse liige, et hüdraulilistel

kääridel on täielikult purunenud üks kolvi juhik, osaliselt on purunenud kolvivarda juhikud

ning purunenud on varda tihend (tl 112, 146).

Kohtu hinnangul tõendavad nimetatud tõendid asjaolu, et hageja poolt müüdud ja

liisingulepingu alusel kostja kasutusse antud seadmel ilmnesid esimesed puudused 13.11.2014

ja hiljem veel 2015.a augustis-septembris. Samuti tõendavad nimetatud tõendid asjaolu, et

kostja remontis seadet ajavahemikul 07.08.2015 kuni 26.10.2015.

25. Kohus märgib, et müüja kohustus müüdud asja puuduseid kõrvaldada saab tuleneda müüja

vastutusest defektse toote müümise osas (VÕS § 218) või lisaks müügigarantiist (VÕS § 230).

Kostja väitel tulenes hageja kohustus poolte vahel sõlmitud garantiilepingust. Kohus selgitas

kostjale, et garantiilepingu sõlmimist ja selle olemasolu peab tõendama kostja. Kohus leiab, et

käesolevas asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud hageja garantiikohustuses.

Vaidlust ei ole selles, et 01.09.2014 sõlmitud seadme müügilepingus ei ole kokku lepitud

selles, et hagejal oleks müüdud seadme osas garantiikohustus. Kostja väitel tuleneb hageja

garantiikohustus müügipakkumises tehtud garantiipakkumisest ja kostja leiab, et see on

hagejale siduv. Hageja väitel oleks garantiikokkulepe pidanud sisalduma ka müügilepingus.

VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja,

varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis

ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil

asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses

sätestatust soodsam seisund. Seega eeldab müügigarantii tekkimine müüja poolt müüdud

eseme osas selle väljavahetamise, parandamise või muul viisil asja garantiis või reklaamis

toodud tingimustele vastavusse viimiseks tahteavalduse tegemist ostjale.

11.08.2014 hageja poolt kostjale tehtud pakkumise kohaselt on hageja märkinud, et

seadmetele antakse 12-kuuline või 2000 mototundi garantii alates ekspluatatsiooni algusest (tl

72).

Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja poolt 11.08.2014 pakkumises märgitud

garantiilubadust pidada poolte vahel sõlmitud seadme müügilepingu osaks. Garantiikohustuse

tekkimiseks on vajalik garantiilepingu sõlmimine või müüja poolt garantiikirja andmine.

Samuti on võimalik müüja poolt antud garantiilubadust müüja jaoks siduvaks muuta

müügilepingus

garantiilubadusele

viitamisega.

Käesolevas

asjas

kohtule

esitatud

müügilepingus (tl 67) ei ole eraldi kokku lepitud hageja garantiikohustuses ega ole ka viidatud

hageja poolt 11.08.2014 tehtud pakkumisele. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule muud

tõendit, millest saaks järeldada poolte vahel garantiikohustuses kokku leppimist. Tunnistajana

üle kuulatud Sergei Šarov on andnud ütluseid selle kohta, et ta küsis Roman Sergejevilt

pakkumist hüdrauliliste kääride ostuks ja Roman Sergejev andis garantii 12 kuuks (tl 157).

2-16-13225

7 (12)

Kohus leiab, et garantii andmist ei tõenda tunnistaja Sergei Šarovi ütlused. Kohus leiab, et

tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Iseenesest ei saa pelgalt selle tõttu, et tegemist on

menetlusosalise enda töötajaga pidada tõendit ebausaldusväärseks, kuid tegemist on

paljasõnaliste ütlustega, mida ei kinnita ükski muu kohtule esitatud tõend. Kostja poolt

13.11.2014 hagejale saadetud e-kirjas ei maini selle saatja sõnagagi poolte vahel sõlmitud

garantiikokkuleppest (tl 76). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kui pooled leppisidki

01.09.2014 kokku seadme garantiis, siis sellele paar kuud hiljem saadetud e-kirjas ei tugineta.

26. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleneb VÕS § 218 lg 1.

VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib asja lepingutingimustele mittevastavuse korral ostja nõuda

müüjalt asja parandamist. VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja

parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta

seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 222 lg 6

kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua

seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku

aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea

usu põhimõttega.

Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt remondib kostja seadme ise ja hageja

hüvitab kostjale remondi maksumuse. Kostja väitel kandis ta vastavalt kokkuleppele seadme

korda tegemise kulud ise, esitas arved hagejale, kuid hageja ei tasunud.

Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et poolte vahel oli kokkulepe, et seadme remondi

teostab kostja ja hageja hüvitab kostjale kantud kulud. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse

erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib

tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostja poolt väidetud poolte vahelist kokkulepet.

Tunnistaja Sergei Šarovi ütluste kohaselt helistas ta pärast seda kui seadmel ilmnesid defektid,

hageja esindajale Roman Sergejevile. „Roman vastas, et see detail tuleb saata tehasesse, nad

teostavad vajalikud uuringud ehk ekspertiisi. Roman selgitas, et pärast seda pretensiooni

alusel peab tehas saatma meile uue detaili. See võtab aega vähemalt 2 kuud. Roman Sergejev

küsis, kas meie saaksime seda ise teha ehk taastada. Mina vastasin, et jah saame küll. Selle

peale ütles Roman mulle, et tehke ise ja esitage meile arve. Hakkasime seadet

remontima./…/Avastasime, et silindril on pragu ja seda on näha. /…/Pöördusime

järjekordselt Romani poole ja selle peale ütles Roman, et tehke ise korda ja esitage meile

arve“(tl 157).

Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ütlused poolte vahelist kokkulepet selle kohta, et kostja

teostaks seadme remondi ja hageja tasuks kostjale selle eest. Tegemist on paljasõnaliste

ütlustega, mida ei kinnita ükski muu kohtule esitatud tõend. Kohus leiab tunnistaja ütlused

selles osas ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, millal tunnistaja poolt väidetud

jutuajamine Roman Sergejeviga aset leidis, samuti mida konkreetselt kostja pidi tegema ja

mille eest pidi hageja maksma. Vastavalt kostja poolt esitatud tõenditele toimus poolte vahel

seadme remondi teemaline suhtlemine e-posti teel. Nii on kostja saatnud 13.11.2014 hagejale

e-kirja, milles teatab, et seadmel ilmnesid puudused. Lisaks on hiljem kostja poolt saadetud

hagejale e-kirju (05.08.2015, 02.09.2015, 03.09.2015) (tl 78-85). Kohtu hinnangul on

ebausutav, et olukorras, kus omavahel suheldakse e-posti teel ja teavitatakse seadme

puudustest, lepitakse seadme remondi osas ja vastastikuste kohustuste osas kokku telefoni

teel. Juhul kui tunnistaja poolt väidetav telefonivestlus leidis aset enne 13.11.2014, jääb

selgusetuks, miks ei viidata sellele vestlusele 13.11.2014 e-kirjas. Nimetatud e-kirja sisust

2-16-13225

8 (12)

tulenevalt olid poolte vahel juba erimeelsuses seadme remondi osas ja kostja nõudis hagejalt

seadme remontimist. Nimelt on 13.11.2014 e-kirjas selle saatja Jevgeni Šarov märkinud, et

juhul kui loobute seadme detailide väljavahetamisest, esitada selle kohta kiri, mille alusel seda

tegemast loobutakse (tl 76, 145). Tulenevalt 13.11.2014 e-kirja sisust on kohtu hinnangul

samuti ebausutav, et ka pärast nimetatud e-kirja saatmist oleksid pooled omavahel sõlminud

kokkuleppeid telefoni teel, kuna 13.11.2014 e-kirja sisust tulenevalt ei saa järeldada, et poolte

vahel oleksid olnud head suhted. Samas ei maininud tunnistaja Sergei Šarov kordagi, et poolte

vahel oleksid olnud erimeelsused seadme remondi osas ja et selle kohta oleks poolte vahel

saadetud e-kirju. Samuti viitab tunnistaja ütluste ebausutavusele poolte vahelise kokkuleppe

osas see, et juba 2014.a juunis oli kostjal hageja ees tekkinud võlgnevus, mistõttu ei ole

eluliselt usutav, et sellises olukorras oleks hageja võtnud endale telefonivestluses kostja ees

kohustuse tasuda kostjale esitatud arve, jättes samas lahtiseks küsimuse kostja võlgnevusest

hageja ees.

Lisaks märgib kohus, et esitatud tõenditest ei ole tuvastatav, millal milline konkreetne puudus

hageja poolt kostjale müüdud seadmel tekkis ja kas need puudused on seostatavad

puudustega, millele viitas oma ütlustes tunnistaja Sergei Šarov. 13.11.2014 e-kirjas on

märgitud, et katki on läinud üks kääride tera positsioon nr 14 ja kaks nuga positsioonid 12 ja

13 purunevad (tl 76, 145). Tunnistaja Sergei Šarovi ütluste kohaselt murdus pooleks seadme

liikuv osa. Seejuures ei selgu, kas see liikuv osa on sama, mis 13.11.2014 e-kirjas viidatud

terad. Tl 102 asuval fotol ei nähtu kohtu hinnangul küll ühtegi detaili, mis oma välimuselt

meenutaks kääride tera. Tunnistaja poolt väidetud seadme silindri leke on seostatav kostja

poolt 02.09.2015-04.09.2015 teostatud silindri demontaaži, treiali- ja keevitustöödega ning

peasilindri paigaldustöödega (tl 48, 147). Samuti ajavahemikul 12.10.2015-26.10.2015

teostatud silindri demontaaži ja paigalduse ning hüdrosilindri remonditöödega (tl 50, 148).

Kohtule esitatud 01.09.2015 kokkuleppe kohaselt oli hageja poolt kostjale esitatud arved

muutunud sissenõutavaks 26.juuniks 2015 ja kostja võlgnevus hageja ees oli 01.09.2015

kokkuleppe sõlmimise ajaks 8491,85 eurot. Sellises olukorras ei pea kohus usutavaks, et

pärast 01.09.2015 kokkuleppe sõlmimist oleksid pooled seadme remonditööde osas kokku

leppinud selliselt, et hageja tasub kostjale seadme remondi eest.

Kohus nõustub hagejaga, et juhul kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe selles, et hageja

tasub kostja kasutuses oleva seadme remondi eest, oleks see kajastunud ka 01.09.2015

sõlmitud kokkuleppes või oleks kokkulepe jäänud poolte vahel sõlmimata. 01.09.2015

kokkuleppes ei ole pooled märkinud, et kostjal oleks hageja vastu nõue mingist varasemast

nendevahelisest kokkuleppest (tl 10-13).

27. Kohus leiab, et hageja kohustus kostja poolt seadme remontimiseks tehtud kulutuste

hüvitamiseks saaks tuleneda VÕS § 218 lg-st 1 ja § 222 lg-st 5.

Samas ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt tehtud kulutuste suurus. Kostja on

esitanud kulutuste suuruse tõendamiseks 24.08.2015 arve/saatelehe nr 585 summas 1248

eurot (tl 45), 16.09.2015 arve/saatelehe nr 656 summas 1224 eurot (tl 47) ja arve/saatelehe nr

865 summas 1500 eurot (tl 49). Samuti tellimus-kviitungi, mille kohaselt on ajavahemikul

07.08.2015-11.08.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas keevitustöid,

lukksepatöid ja treialitöid kokku 26 tundi maksumusega 40 eurot tund (tl 46,149). Tellimus-

kviitungi kohaselt on ajavahemikul 02.09.2015-04.09.2015 J.Šarov teostanud seadme

DAEMO Q250 osas silindri demontaaži, treiali- ja keevitustöid ja peasilindri paigaldustöid

kokku 4 tundi maksumusega 45 eurot tund ja 12 tundi maksumusega 40 eurot tund (tl 48,

147). Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 12.10.2015-26.10.2015 J.Šarov teostanud

seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži ja paigalduse ning hüdrosilindri remondi

kokku 11 tundi maksumusega 40 eurot tund (tl 50, 148).

2-16-13225

9 (12)

Kohus leiab, et hagejale esitatud arvete alusel ei saa tõendada kostjal tekkinud kulutusi. Arved

on esitatud hagejale, kuid arvel märgitud summa ei saa üheselt tähendada seda, et kostja on

arvel märgitud materjalide eest kulutused kandnud. Kui kostja on materjalid soetanud, oleks

ta saanud esitada nende soetamiseks tehtud kulutusi tõendavad dokumendid.

Lisaks märgib kohus, et kostja kulutustena VÕS § 222 lg 5 mõttes ei saa käsitleda kostja enda

poolt kasutatud tööjõu maksumust. Tegemist ei ole kulutusega, mida kostja on kandnud. Juhul

kui kostja oleks tellinud töö kolmandalt isikult ja selle eest tasunud, siis saanuks kostja seda

kulu nõuda VÕS § 222 lg 5 alusel hagejalt. Kostja oleks pidanud töötajale töötasu maksma ka

juhul, kui kostja ei oleks pidanud seadet remontima, seega ei ole töötaja töötasu eeltoodud

põhjusel hüvitatav (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 23).

28. Kohtu hinnangul ei saa kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest teha järeldust, et hageja

oleks keeldunud müügilepingust tulenevast müüja kohustuse täitmisest müüdud seadme

puuduste kõrvaldamiseks.

Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on nõudnud puuduste kõrvaldamist.

13.11.2014 e-kirjas on märgitud, et seadmel ilmnesid puudused ja palutakse puudused

kõrvaldada (tl 76, 145), kuid ühtegi tõendit ei ole esitatud, millest järelduks hageja

keeldumine puuduste kõrvaldamisest. Kui ostja parandab asja, ilma et ta oleks vastavat nõuet

eelnevalt müüjale esitanud ning andnud müüjale võimaluse asi parandada, ei saa ostja VÕS §

222 lg 5 sätestatud kulutuste hüvitamise nõuet esitada.

29. Hageja väidab et, isegi juhul kui hagejal oleks olnud kohustus seadet remontida ja kostja

poolt esitatud arved tasuda, poleks hageja pidanud kohustust täitma VÕS 110 lg 1 alusel,

kuna kostja oli alates 02.06.2014 tekkinud võlgnevus hageja ees.

Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud

nõuded alates 02.06.2014.

VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja

on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei

ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning

seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse

vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast

õigussuhtest,

nendevahelisest

eelnevast

regulaarsest

suhtest

või

muust

piisavast

majanduslikust või ajalisest seosest.

Seega kui võlgnikul on omapoolne nõue võlausaldaja vastu, võib võlgnik keelduda oma

kohustuse täitmisest seni kuni võlausaldaja pole täitnud enda kohustust. Käesolevas asjas on

tuvastatud, et kostjal on alates 02.06.2014 hageja ees täitmata kohustused. Samuti on kohtu

hinnangul hageja ja kostja kohustuste vahel piisav seos, tegemist ei ole juhuslike nõuetega,

vaid isikute omavahelises majandustegevuses tekkinud nõuetega. Seega saab hageja kostja ees

kohustuse olemasolul kasutada VÕS § 110 lg-s 1sätestatut ja keelduda kostja poolt esitatud

arvete tasumisest kuni kostja pole tasunud võlgnevust hagejale.

30. Kostja hinnangul nõudis hageja õigustamatult kogu võlatunnistuses märgitud võlgnevuse

tasumist.

Kostja väitel esitas ta hagejale 24.08.2015 arve nr 585 ja see muutus sissenõutavaks

31.08.2015, mistõttu kostja sai sellega tasaarvestada kolm esimest graafikujärgset makset.

Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et hageja oleks 24.08.2015 arve nr 585 kätte saanud.

Asjaolude kohta, mil viisil ja millal kostja 24.08.2015 arve hagejale saatis, ei ole kostja

tõendeid esitanud.

2-16-13225

10 (12)

Tõendatud on, et hageja sai kätte kostja poolt saadetud 16.09.2015 arve nr 656. Hageja poolt

18.09.2015 kostjale esitatud pretensioon tõendab asjaolu, et 16.09.2015 oli hageja teadlik

kostja 16.09.2015 arvest nr 656. Nimelt on 18.09.2015 vastuses ja pretensioonis võlgnevuse

tasumise nõudes märgitud, et 16.09.2015 esitas kostja hagejale arve nr 656 summas 1224 (tl

14-17). Kuid 16.09.2015 arve kättesaamise ajaks oli kostjal tulenevalt 01.09.2015

kokkuleppest võlgnevus hageja ees juba tekkinud.

Lisaks nõustub kohus hageja käsitlusega, et tasaarvestuse teostamiseks ei piisa pelgalt arve

saatmisest, vaid selleks tuleb teisele poolele esitada üheselt mõistetav tasaarvestusavaldus.

VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele

poolele. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendanud, et ta oleks hagejale

tasaarvestusavalduse enne 18.09.2015 kuupäeva esitanud.

Seega isegi juhul kui kostja oleks tõendanud arvetel märgitud summade osas kulutuste

kandmist, oleks hageja poolt kogu 01.09.2015 kokkuleppes märgitud võlgnevuse nõudmine

kostjalt olnud endiselt õigustatud.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja nõue hageja vastu ei ole tõendatud,

puudub kostja poolseks tasaarvestuseks alus ja hageja on õigustatud nõudma kostjalt kogu

01.09.2015 kokkuleppes märgitud võlgnevuse tasumist summas 8491,85 eurot ja intressi

summas 500 eurot. Samuti on hageja õigustatud nõudma alates 23.09.2015 viivist

kokkulepitud määras, s.o 0,1% põhivõlgnevuselt päevas, summas 2929,69 eurot. Seetõttu

rahuldab kohus hageja poolt hagis esitatud nõuded täies ulatuses.

32. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on esitanud nõude põhinõude summalt alates hagi esitamisest viivise väljamõistmiseks

kokkuleppes sätestatud määras. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, siis saab kohus rahuldada

hageja viivisenõude, arvestatuna põhinõude summalt 8491,85 eurot ja arvestades juba

sissenõutavaks muutunud viivisesummat. Kokku saab hageja nõuda kostjalt viivist põhinõude

ulatuses, kuna hageja ei ole tõendanud põhivõlgnevusest suuremas ulatuses põhivõlgnevuse

maksmata jätmisega tekkinud kahju olemasolu.

33. Kohus tagas hagi 02.09.2016 määrusega ja kohaldas hagi tagamise abinõuna kohtuliku

hüpoteegi seadmist summas 15 000 eurot kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga Ida

Virumaa, Narva linn, Elektrijaama tee 65, registriosa nr 3750709, esimesele vabale

järjekohale hageja kasuks.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab

menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine on vajalik kohtulahendi täitmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS §

162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

35. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 750 eurot ja õigusabikulud summas

1250 eurot, millele lisandub õigusabile kulunud aeg vastavalt 11.05.2017 toimunud

kohtuistungi ajale. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

2-16-13225

11 (12)

36. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

37. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja on kasutanud esindaja õigusabi 01.09.2016 hagi ja hagi tagamise avalduse

koostamiseks kokku 4 tundi, 21.11.2016 tutvumiseks hagi vastusega, hageja arvamuse

koostamiseks kokku 3 tundi, 27.12.2016 tutvumiseks kostja 05.12.2016 vastusega, hageja

arvamuse koostamiseks kokku 3 tundi, 02.03.2017 kohtuistungiks ettevalmistuseks,

kohtuistungil osalemiseks kokku 2 tundi ja 30 minutit ning 11.05.2017 kohtuistungiks

ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 3 tundi. Kohus leiab, et hageja poolt

osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud

nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg.

38. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega,

milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11). Kohus leiab, et hageja märgitud menetlustoimingud on olnud

sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette

nähtav.

39. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg

1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on

leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata

igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema

väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus

leiab, et arvestades käesoleva asja vähest tõenduslikku keerukust võib hageja lepingulise

esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu

suuruseks.

40. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas

1450 eurot (1250 eurot kulud enne 11.05.2017 kohtuistungit + 200 eurot 11.05.2017

kohtuistungi kulu).

41. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2200 eurot (750+1450),

mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 2200 eurot.

42. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

2-16-13225

12 (12)

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

kostjal

tasuda

hagejale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik