1-09-3621/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-3621

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.mai 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3621 kohtueelses menetluses 04278003536 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

V.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 349, KarS § 344 lg 1, KarS § 280 lg 1 järgi, L.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

V.N elukoht XXXXXXXXXX XX-X, isikukood XXX, kriminaalkorras karistamata Aivar Kello

L.T elukoht XXXXXX X, isikukood XXX, kriminaalkorras karistamata Aivar Kello

2 2

Süüdi tunnistada V.N KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 5 kuud vangistust. (viis)

Süüdi tunnistada V.N KarS § 349, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 280 lg 1 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.N-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. (kuus)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 14.-16.09.2004 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 5 kuud 27 päeva vangistust. (viis)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 5 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui V.N 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane (kaheksateist) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

V.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse V.N-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

Süüdi tunnistada L.T KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui L.T 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kaheksateist) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

3 3

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

L.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse L.T esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

MENETLUSKULUD Välja mõista V.N-ilt riigituludesse menetluskuludena:

- 991 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,215-216; KrMS § 175 lg 1 p 4);

-

110 krooni 63 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- (KrMS § 175

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Välja mõista L.T-lt riigituludesse menetluskuludena:

-

110 krooni 63 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- (KrMS § 175

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ 1-09-3621, menetluskulud“, süüdistatava nimi, või

- pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-09-3621, menetluskulud“ . süüdistatava nimi

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 110 krooni 63 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav V.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 110 krooni 63 senti advokaat Aivar Kello

süüdistatav L.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

ASITÕENDID

Asitõend – kinnises ja suletud ümbrikus olevad kiirmenetluse otsus,

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (ümbrik asub kriminaalasja toimiku juures II köite tagakaane vahel), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

4 4

Asitõend – vaskkaabel, mis on hoiul Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna

Politseiosakonna asitõendite hoiuruumis (II,12,67), kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kuna omanik seda enam tagasi saada ei soovi (II,5).

Asitõend – lõiketangid, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuris (II,130-33), kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Asitõendid – kriminaalmenetluse käigus omanikele tagastatud esemed, jätta kohtuotsuse jõustumisest nende esemete omanike omandusse.

Võrdlusja eksperimentaalproovid, mis asuvad kinnises ja suletud ümbrikus

(ümbrik asub kriminaalasja toimiku juures II köite tagakaane vahel), jätta

kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 5 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

TSIVIILHAGID Petri P.V. ’i tsiviilhagi 6750.- krooni nõudes võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista V.N-ilt 6750.- krooni P.V. (II,95-96) kasuks.

E.B. ’i tsiviilhagi 3000.- krooni nõudes võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8

alusel rahuldada ja välja mõista V.N-ilt 3000.- krooni E.B. i (II,97-98) kasuks.

A.A. tsiviilhagi 5200.- krooni nõudes võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista V.N-ilt 5200.- krooni A.A. (II,101-102) kasuks.

AS-i Elektritsentrum tsiviilhagi 10986.- krooni nõudes võlaõigusseaduse § 1043,

§ 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista L.T-lt 10986.- krooni AS-i Elektritsentrum (II,124-127) kasuks.

KrMS § 317 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – Petri P.V. ’le (II,95-96), E.B. ’le (II,97-98), A.A. ’le (II,101-102), AS- le Elektritsentrum (II,124-127).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

5 5

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused V.N süüdistatakse selles, et tema

• Ööl vastu 25.07.2004a murdis koos Kaido Tilga’ga Tartumaal Rehe hotelli parklas

sisse ukseluku lõhkumise teel Petri P.V. kasutuses olevasse kaubikusse Ford Transit reg nr XXX XXX ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaubikust CD-raadio "Blaupunkt", väärtusega 3750.- krooni, Petri P.V. isikliku passi, mis

asus materiaalset väärtust mitteomavate paberite vahel, võtmekimbu väärtusega

3000.- krooni, siis lõhkus salongi vaheseina klaasi ja kaubiku kaubaosast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil tööriistakomplekti, väärtusega 3750.- krooni. Lõhkumise ja vargusega tekitati kahju 14250.- krooni.

• Ööl vastu 21.08.2004.a võttis koos Kaido Tilga’ga Otepääl XXX 5 korter 7 rõdult

ebaseadusliku omastamise eesmärgil E.B. ’le kuuluva 21-käigulise jalgratta Classic Stayl, väärtusega 3000.- krooni.

• 21.08.2004.a öösel võttis koos Kaido Tilga’ga Otepääl XXX 3 maja juures seisvalt A.A. ’le kuuluvalt sõiduautolt BMW reg nr XXX XXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli valuvelge koos rehvidega, väärtusega 5200.- krooni. Sellega pani V.N toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

V.N süüdistatakse selles, et tema 31.08.2008.a kell 00:50 Valga maakonnas, Helme vallas, Helmes, Valga- Uulu maanteel, juhtis mootorsõidukit Ford Escort 559 BAP ja esitas kontrollimisel ametiülesandeid täitvale Lõuna Politseiprefektuuri Valga

politseijaoskonna patrullitalituse konstaabel Igor №võile teise isiku- N.A. nimele

väljaantud tähtsa isikliku dokumendijuhiloa nr XXXXX , eesmärgiga tõendada oma õigust sõiduauto juhtimiseks. Sellega pani V.N toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

V.N süüdistatakse selles, et tema 31.08.2008.a kell 00:50 Valga

maakonnas, Helme vallas, Valga- Uulu maanteel, juhtides mootorsõidukit Ford Escort 559 BAP ületas kiirust, pannes sellega toime väärteo ja ütles kontrollimisel

ametiülesandeid täitvale Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna

patrullitalituse konstaabel Igor №võile kiirmenetluse otsuse koostamisel oma nimeks N.A., aadressiks Pärnu, X . V.N allkirjastas kiirmenetluse otsuse kui ‘A’ ning kirjutas seletuse kui ’N.A.’, allkirjastades selle kui ‘A’ ning allkirjastas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kui ’A’. Kiirmenetluse

otsuse, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli võltsimise pani V.N toime

6 6

eesmärgiga tõendada oma nimeks N.A. ja seega tõendada oma õigust sõiduauto juhtimiseks ning vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest.

Sellega pani V.N toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise.

V.N süüdistatakse selles, et tema 31.08.2008.a kell 00:50 Valga maakonnas, Helme vallas, Valga- Uulu maanteel, juhtides mootorsõidukit Ford Escort 559 BAP

ületas kiirust, pannes sellega toime väärteo ja ütles kontrollimisel ametiülesandeid täitvale Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna patrullitalituse konstaabel Igor №võile kiirmenetluse otsuse koostamisel oma nimeks N.A., aadressiks Pärnu, X

. Valeandmeid esitas V.N selleks, et vabaneda vastutusest väärteo

toimepanemise eest.

Sellega pani V.N toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. ametiasutusele valeandmete esitamise, mis on toime pandud muu hüve saamiseks.

L.T süüdistatakse selles, et tema 19.08.2006.a. võttis koos Kaido

Tilga’ga Tallinnas Tartu mnt 50 lähiümbruses asuvalt teeehitusobjektilt AS-le

Elektritsentrum kuuluvat vaskkaablit ning tänavavavalgustuse juhtmeid, millega tekitasid kahju 10 986.- krooni. Sellega pani L.T toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis.

Kokkulepetes kajastatud karistused KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.N karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 349, § 344 lg 1 ja § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab

prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust

KarS § 64 lg 1 alusel mõista raskeimat üksikkaristust suurendades liitkaristuseks 6(kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14 -16.09.2004.a. so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui V.N 1 (ühe)

aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

7 7

KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.T karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui L.T 1

(ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatavad tuleb kokkulepetes kajastatud süüdistustes süüdi tunnistada ja mõista

neile karistused vastavalt kokkulepetele. Tsiviilhagid kuuluvad võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldamisele.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1

p 4);

- määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Kaitsjatasu kohtumenetluses

Kohtumenetluses kokkulepete arutamisel oli süüdistatavate kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras advokaat Aivar Kello.

Kohtumenetluses esitas süüdistatavate kaitsja kohtule taotlused, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigi õigusabi osutamise korras

tehtud töö eest koos käibemaksuga 110 krooni 63 senti kummagi kaitsealuse kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlused on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0,

8 8 kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod. Korra § 8 lg 6 alusel on

kaitsja tasuks 75% kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest iga kaitsealuse eest, kui kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. 125 x 0,75 = 93,75 Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 93,75 kroonile käibemaks 18%, see on 93,75 + 16,875 = 110,625. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 110 krooni 63 senti eraldivõetuna mõlema kaitsealuse eest. Heli Sillaots kohtunik