1-16-5749/29 · 1-16-5749/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5749 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Õnnela Seinamets Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.V elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.V, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 21.11.2016 ja lõpp 18.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.05.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta U.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk prokurörile. saata Viru Vanglale, U.V-le ja

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 29.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5749 tunnistati U.V süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistus 29.05.2016-30.05.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning U.V

kuulus ärakandmisele 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks U.V vanglasse saabumise aja. U.V on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Väärteokorras on isikut karistatud 29-l korral. Vangistuses on kinnipeetavaga läbi viidud vestlus teemal „Alkoholi kuritarvitamine ja selle mõju käitumisele“ ning isik määrati tööhõivesse majandustöödele koristajana.

2

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus noomitus 02.01.2017 keelatud eseme – omamine.

Vabanemisjärgselt soovib U.V asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 4-

toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Antud elamispinnal elavad praegu

kinnipeetava abikaasa ja abikaasa 2 alaealist last. Kinnipeetava abikaasa on nõus, et U.V

ennetähtaegsel vabanemisel koos elektroonilise valve kohaldamisega antud

elamispinnale elama asuks ning abikaasa on andnud selle kohta kirjaliku nõusoleku.

Kriminaalhooldusametnik teostas eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning

kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab kõnealune elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikele tingimustele.

U.V on töökogemus olemas. Kindel vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub, mistõttu tuleks tal end koheselt arvele võtta Eesti Töötukassas ja asuma tööd otsima.

Vangistuse jooksul on U.V rahaliselt toetanud elukaaslane. Kinnipeetaval tasumata nõudeid ei ole ning 12.04.2017 seisuga on vabanemisfondis 157,68 eurot. Suhted abikaasa, abikaasa laste ning vanematega on väidetavalt head ja toetavad. Kinnipeetavat on korduvalt väärteo ja kriminaalkorras karistatud ning tal on kõikide käitumiskontrollide ajal - olnud probleeme selle täitmisega. Eelnimetatu iseloomustab kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili. Tema riskivale ja hoolimatule eluviisile viitab ka väärteokorras karistatus 29-l korral. Isik ei ole oma eelnevatest eksimustest järeldusi teinud.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Käesolevat karistust kannab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning selle eest on isikut ka varasemalt karistatud. Kinnipeetava väitel tarvitab ta alkoholi vähe (1-2 korda kuus) ning probleeme seoses alkoholi

kuritarvitamisega isik ei näe. Varasemalt on joobeseisundis pannud toime ka vägivallakuritegusid ja vargusi. Meditsiiniosakonna andmetel isikul sõltuvust diagnoositud ei ole. Eelmise vangistuse ajal läbis U.V sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus teda iseloomustati kui aktiivset osalejat. Sotsiaalprogrammis saadud oskusi ja teadmisi isik ei

ole kasutanud. Käitumiskontrolli ajal on isikuga toimunud ka vestlused alkoholi kuritarvitamise teemadel. Enamus kinnipeetava poolt toime pandud kuritegudest on olnud vägivaldsed – isik on peksnud nii kaasõpilasi kui ka tuttavaid. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid

ja sooritanud käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. U.V ei mõtle sageli enda käitumise tagajärgedele ja kahetseb hiljem tehtut. Probleemide lahendamisel teeb rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid. Näiteks ei ilmunud kinnipeetav iseseisvalt karistust kandma ning ta

kuulutati tagaotsitavaks. Viimane kuritegu oleks jäänud sooritamata, kui isik oleks leidnud kellegi teise enda autot parkima. Kinnipeetaval on reaa

lsed ja saavutatavad eesmärgid. Vangla hinnangul on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb võimaliku avarii tekitamises ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik läheb alkoholijoobes autorooli. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul on 66 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest ning uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus leiab, et U.V peaks vabanema tingimisi ennetähtaegselt koos

elektroonilise valve kohaldamisega, teeb vangla ettepaneku määrata isikule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 18.02.2018. Vangla teeb ettepaneku kohustada isikut täitma

3 KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Vangla soovitab elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas p U.V rokurör, et soovi osa võtta

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla U.V ennetähtaegset vabastamist. U.V on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8 korda ning vangistust kannab kolmandat korda. Isikut on varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest ning praegune karistus on alkoholijoobes olles auto juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol.

Vangistuses on U.V kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada U.V enne karistusaja lõppu olukorras,

kus teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik ei ilmunud iseseisvalt karistust kandma ja ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et U.V uue kuriteo riskitegurina on

alkoholi kuritarvitamine ning isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja

sooritanud käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. Ohtu, et U.V vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa.

Ei saa tähelepanuta jätta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt U.V on

ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Kinnipeetava

iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 62 % ja 66 %, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. U.V vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks

ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende

isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Lähtudes eeltoodust on prokuratuur U.V vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung

10.05.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas U.V, et ta on saanud aru, et perega koos viibimine on temale tähtsam kui vangistuses viibimine ning soovib olla enda perele toeks (tema abikaasa on võtnud lisatöö, et toime tulla). U.V ei õigusta oma tegu ning kahetseb, et istus joobeseisundis autorooli. Ta on saanud aru, et käitus valesti. Vanglasse ei ilmunud ta õigeaegselt, sest tema vanaisa oli suremas (vanaisale anti kuu aega elamiseks, matused olid 08.11.2016) ning ta aitas vanaemal vanaisa eest hoolitseda. Ta leiab, et see oli tema viga, et ta vanglaga ühendust ei võtnud vanglast lisaaja küsimiseks. Ta soovis ise vangi

minna, kuid 21.11.2016 pidas politsei ta kinni ning toimetas vanglasse. Ta tegeleks elektroonilise järelevalve aeg õppimisega ning läheks tööle. Tööpäev lõppeb 17.00, misjärel

4 saaks ta lastega kodus õppida. Peale elektroonilist järelevalvet saaks ta minna kooli. Ta palub võimalust vabaneda ennetähtaegselt. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.V ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Käesoleval juhul võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. U.V on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse

vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabaduses ootavad isikut lähedased, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt U.V vabanemisjärgne

garanteeritud töökoht puudub, kuid kinnipeetava abikaasa on nõus teda võimaluste piires aitama ja toetama. Järelikult on U.V olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut elu alustada. U.V on karistusregistri andmetel käesoleval hetkel 4 kehtivat kriminaalkaristust

ja 13 kehtivat väärteokaristust ning vanglas viibib isik kolmandat korda. Kinnipeetava

iseloomustusest nähtub, et U.V on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. Järelikult on isikut varasemalt juba

üritatud kriminaalhooldusele allutamisega õiguskuulekale teele suunata, kuid süüdlane ei

teinud temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Seega peab kohus võtma seisukoha kas isik on käesolevaks ajaks ennast piisavalt parandanud

ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohus hindab positiivselt, et isik on olnud hõivatud majandustöödega ning osalenud vestlusel teemaga „Alkoholi kuritarvitamine ja selle mõju käitumisele“. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et U.V on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (02.01.2017 noomitus keelatud eseme omamise eest). Kohus rõhutab, et

vabaduses k, kes on paigutatud tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Isi

kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima

distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. ole suutnud alluda vangla Kui süüdimõistetu ei kehtestatud reeglitele, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla kindel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud.

Käesoleval juhul välistavad kohtu hinnangul U.V vabastamise tema varasem elukäik käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava varasem elukäik annab tunnistust

ja

sellest, et kriminaalne käitumine on muutunud isiku elustiiliks. Teda on ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid viimane ei osutunud piisavaks, et välistada tema poolt uute

5

kuritegude toimepanemist. Lisaks eeltoodule ei ole isik ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud distsiplinaarrikkumisest hoiduda.

Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et U.V ei saa

käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega ti ähtaega vangistusest ngimisi enne t

vabastada. Kohtu hinnangul on risk, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo

suhteliselt suur. Vangla hinnangul on U.V poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 62 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66 %, milliste näol on tegemist suhteliselt kõrgete riskidega. Nii vangla kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu U.V vabastamisega tingimisi

enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp