2-17-2381/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Kristi Rickberg Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2381 Tsiviilasi Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja: Netcom OÜ (registrikood 12433359, asukoht Tuukri 42-1, 10120 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post menetlus@leppik.ee); Kostja: EPIMAX OSAÜHING (registrikood 10925578, asukoht Kurekella põik 6, Laulasmaa küla, Keila vald, 76702 Harjumaa); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur & Pärn, e-post indrek@in.ee, annika@in.ee). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. Menetluskulud 2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. 3. Kostjal tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada 7 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord 4. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

2 MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD 1. Harju Maakohtu menetluses on Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Kostja esitas 20.03.2017 taotluse hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks, kuna asi ei allu Harju Maakohtule. Hageja ja kostja vahelistes väiketöövõtulepingutes oli kokku lepitud kohtualluvus, mille kohaselt „Käesolevat lepingut puudutavad võimalikud erimeelsused lahendatakse eelkõige lepinguosaliste omavaheliste läbirääkimiste teel. Kui üksmeelele ei jõuta, antakse erimeelsused lahendamiseks Porvoo esimese astme kohtule.“ Seega on kostja hinnangul käesolevat vaidlust pädev lahendama Soome Vabariigi Porvoo esimese astme kohus, mitte Harju Maakohus, sest poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. 3. 02.05.2017 esitas hageja enda seisukoha, milles leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja filiaal on Soome Vabariigis likvideeritud. Samuti leiab hageja, et hagi menetlemine Soome Vabariigi kohtus on hea usu põhimõtte vastane, kuna see toob pooltele kaasa täiendavad kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Epimax OÜ Soome filiaali vahel sõlmitud neli väiketöövõtulepingut Kullo koolituskeskuse plekk-katuse värvimiseks (tlk 7-15), Porvoo Keskpäästekeskuse plekk-katuse värvimiseks (tlk 16-24), Bjurböle lasteaia plekk-katuse värvimiseks (tlk 24a-32) ja Hinthaarani koolituskeskuse plekk-katuse värvimiseks (tlk 33-41). Kõigis eelnimetatud lepingutes on kokku lepitud, et lepingut puudutavad võimalikud erimeelsused lahendatakse eelkõige lepinguosaliste omavaheliste läbirääkimiste teel ning kui üksmeelele ei jõuta, antakse erimeelsused lahendamiseks Porvoo esimese astme kohtule.

6. TsMS § 69 lg 1 alusel on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. TsMS § 70 lõike 2 alusel allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS §-st 71 tulenevalt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus.

7. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole Eesti kohus TsMS § 69 lg 1, § 70 lg 2 ja § 71 koostoimes pädev käesolevat tsiviilasja lahendama, kuna pooled on väiketöövõtulepingutes kokku leppinud kohtualluvuse, millest lähtuvalt lahendab lepingutest tulenevaid vaidlusi Soome Vabariigi Porvoo esimese astme kohus. Hageja on küll asunud seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja filiaal Soome Vabariigis on kustutatud, peaks hagi menetletama Eesti Vabariigis, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et kostja Soome filiaali likvideerimine ei tähenda, et kostja kui äriühing ei vastutaks äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 alusel jätkuvalt filiaali poolt sõlmitud lepingute täitmise ning lepingutes sõlmitud kokkulepete eest. Muuhulgas sõlmis kostja Soome filiaal kohtualluvuse kokkuleppe erimeelsuste lahendamiseks Soome Vabariigi Porvoo kohtus ning nimetatud kohustus kohtualluvuse kokkuleppe järgimiseks kohaldub kostjale ka olukorras, kus kostja Soome filiaal on likvideeritud.

3 8. Samuti puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kohtualluvuse kokkuleppe järgmine oleks hea usu põhimõtte vastane, kuna see põhjustaks pooltele täiendavaid kulutusi. Kohus leiab, et hageja välja toodud asjaolu ei võimalda jätta poolte kokku lepitud kohtualluvust kohaldamata, kuna kohtu hinnangul on pooled lepingu sõlmimisel kõiki aspekte arvesse võttes pidanud vajalikuks kohaldada just Soome Vabariigi kohtualluvust. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja soovib kokkulepitud kohtualluvuse kohaldamist, mis tähendab, et vähemalt ühel lepingu poolel on jätkuvalt kaalukas huvi kohtualluvuse kokkulepet järgida.

9. Seega jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev antud tsiviilasja lahendama tulenevalt poolte vahel kokku lepitud kohtualluvusest, mille kohaselt kuulub asi läbi vaatamisele Soome Vabariigi Porvoo kohtus.

10. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

11. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3– 5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid menetlust lõpetavas määruses kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast määruse jõustumist. Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus peale käesoleva määruse jõustumist 7 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik