2-16-125712/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-125712

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-125712 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 397,82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Darja Permina (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Aktiva Finants OÜ kasuks põhivõlg osutatud mobiilsideteenuste eest summas 191,24 eurot ja viivis ajavahemiku 18.05.2014.a kuni 20.01.2017.a eest summas 191,19 eurot. 3. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (191,24 eurolt) alates 21.01.2017.a võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas), kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses. Menetluskulude jaotus

2-16-125712

2 1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt Xxxx hageja Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskuludena välja 170 eurot. 2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 30.05.2017.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD 1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas Harju Maakohtule 20.01.2017.a hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on esialgne võlausaldaja Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja sõlminud 13.01.2013.a liitumislepingu nr xxxx. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest kuid kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Esialgne võlausaldaja Tele2 Eesti AS loovutas kõnesolevatest võlasuhetest tulenevad nõudeõigused käesoleva tsiviilasja hagejale 22.12.2014.a. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 191,24 eurot ja viivise ajavahemiku 18.05.2014.a kuni 20.01.2017.a (viivitatud päevi 977) eest summas 191,19 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates 21.01.2017.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 2. Kostja esitas 24.04.2017.a vastuväite hagile, kus kostja hagi ei tunnistanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED 3. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

2-16-125712

3 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 191,24 eurot ja viivise ajavahemiku 18.05.2014.a kuni 20.01.2017.a (viivitatud päevi 977) eest summas 191,19 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates 21.01.2017.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on esialgne võlausaldaja Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja sõlminud 13.01.2013.a liitumislepingu nr xxxx. Hageja on hagiavaldusele lisanud esialgse võlausaldaja poolt alates 01.07.2011.a kehtima hakanud üldtingimused (tl 46-58). 4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule detailseid vastuväiteid hagis esitatid nõuetele. 27.01.2017.a määruses on kohus kostjale selgitanud, et kostja hagi ei tunnista, siis tuleb vastuses märkida seda, millised vastuväited kostjal hagile on. Lisaks on kohus kohustanud kostjat esitama kostjapoolse seisukoha hageja esitatud faktiväidete kohta (tl 65). Antud juhul ei ole kostja ümber lükanud hagis esitatut. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid, mis välistaksid kostjapoolse lepingu rikkumise. Liitumislepingu nr xxxx üldtingimuste p-le 4.1.2 on klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1 ja liitumislepingu nr xxxx üldtingimuste p 4.1.2 koosmõju alusel hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 191,24 eurot. 5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 18.05.2014.a kuni 20.01.2017.a (viivitatud päevi 431) eest vähendatud summas 191,19 eurot. Üldtingimuste punkti 6.13.2 kohaselt on Tele2 Eesti Aktsiaseltsil õigus nõuda kliendilt viivist maksetähtpäevaks tasumata summalt. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 ning lepingutele kohalduvate üldtingimuste p 6.13.2 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 18.05.2014.a kuni 20.01.2017.a eest summas 191,19 eurot. 5.1. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates 21.01.2017.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub

2-16-125712

4 rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367 ja lepingutele kohalduvate üldtingimuste p 6.13.2 koosmõjul välja lisanduva viivise alates 21.01.2017.a kuni põhinõude (191,24 euro) täitmiseni VÕS § 113-lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 6. Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6.1. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja kulutused õigusabile summas 375 eurot (käibemaksuta, tl 16-17). Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Toimiku materjalide põhjal on tõendatav hagejalt riigilõivu laekumine summas 100 eurot. Samas leiab kohus, et hageja kulutused ei ole õigusabikulude kandmise osas täies ulatuses põhjendatud. Nimelt on Riigikohus märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2015.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Siinkohal leiab kohus, et hageja menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis vaidlusaluse rahalise nõudega. Kohus on hagi hinnaks lugenud 397,82 eurot ning hageja on menetluskulude nimekirja alusel teinud tsiviilasjas kulutusi summas 475 eurot. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 70 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja kulud õigusabile 70 euro ulatuses. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

2-16-125712

5 hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik