1-07-15660/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-15660 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Natalja FIRSOVA Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Asja läbivaatamise kuupäev 19.05.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.G

sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht XXX, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 14.10.2007 ja lõpp 14.10.2009 RESOLUTSIOON

Jätta R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 04.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8, §266 lg.2 p.3 ja §263 p.1, 2 järgi ning

KarS §64 kohaldamisega karistatud liitkaristusega 2 aastat vangistust alates 14.10.2007.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav omandas Murru Vanglas põhihariduse, alates

07.07.2008 töötab Viru Vangla pesumajas. Viru Vanglas on läbinud

sotsiaalprogrammi Convictus. Kinnipeetav soovib omandada keevitaja kutse ja sel erialal ka töötada. Peale vabanemist töökoht puudub. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema ja õega telefoni ning kirja teel. Kinnipeetava sõnul tal kriminaalse taustaga

sõpru ei ole, kuid kuritegu on sooritatud grupis. Kinnipeetav arvab, et ei ole

mõjutatav ja võtab otsuseid vastu ise. Kinnipeetava sõnul ta alkoholi ei tarbi,

sõltuvust ei ole. Narkootikume hakkas tarbima alates 1994.aastast. Kinnipidamiskohtades viibimise ajal ta narkootikume ei tarbi, kuid vabanedes alustab jälle. Narkootikumide hankimine ja tarvitamine vabaduses on muutunud elustiiliks.

Ravil ei ole ta viibinud. Kinnipeetav teadvustab, et kõik kuriteod on tema narkosõltuvuse tagajärgedeks. Kriminaalhooldusel ei ole ta olnud, kuid usub, et see

aitab paremini sulanduda ühiskonda peale vabanemist. Enda sõnade kohaselt on

kinnipeetav orienteeritud seadusekuulekale eluviisile. Kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaalkorras varguste ja avaliku korra raske rikkumise eest. Reaalses vangistuses viibinud 4 korda. Kinnipeetav suudab seaduskuulekalt elada ainult juhul, kui loobub narkootikumide tarvitamisest ja vahetab elukohta.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava uue

kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid järgmised: kriminaalkorras karistatud 8 korda, vangistuses viibib neljandat korda, kriminaalne käitumine on seotud majanduslike raskustega; kinnipeetav tarvitab alates 1995.aastast heroiini, sõltuvusravi ei ole saanud, on vaid vanglas läbinud sotsiaalprogrammi; kinnipeetaval oli vabaduses majanduslik toimetulek madal seoses narkootikumide hankimise ja tarbimisega, käesoleval ajal palju võlgnevusi kohtutäituritele (Täitise andmetel 453 851,89 krooni); kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, mis hoiaks teda hõivatuna: sooritatud kuritegu on

toime pandud grupis, kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga sõbrad; kinnipeetaval on nõrk tahtejõud, mis takistab oma eluviisi muutmast.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on nüüd järele mõelnud ja ei soovi endist eluviisi jätkata. Ka ei hakka ta enam tarvitama narkootikume, kuna tervis ei luba seda. Kinnipeetav kinnitas ka seda, et kavatseb vabanemisel koheselt otsida endale töökoha, senikaua peab teda üleval ema, kes töötab sõjaväeosa sööklas, kuid kelle

sissetuleku suurust kinnipeetav ei tea. Lisaks on emal vaja üleval pidada veel kinnipeetava 17-aastast õde.

3 Prokuröri abi Natalja Firsova kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik palus maakohtu istungil taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et R.G tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vangistuses viibib neljandat korda. Varasematel kordadel on talle mõistetud vangistused olnud pikkustega 6 kuud, 3 aastat, 7 kuud ja 1 aasta 9 kuud. Seega on kinnipeetaval olnud võimalus järele mõelda ja otsustada seadusekuuleka

elu kasuks ka varem. Samas ei ole ta seda teinud ja jätkanud õigusrikkumiste

toimepanemist. Lisaks sellele nähtub veel asja materjalidest, et kahel korral on kinnipeetavale mõistetud ka vangistus tingimisi, kuid kummalgi korral ei ole ta käitumiskontrolli nõuete täitmisega saanud hakkama ning sooritanud uued kuriteod katseajal.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et antud juhul on möödunud veel liialt vähe aega, veendumaks, et kinnipeetav on sel korral tõesti muutunud ja otsustanud edasise elu elada õiguskuulekalt. Käesoleval ajal puudub maakohtul selles veendumus.

Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, on kinnipeetaval võlgasid üle 450 000 krooni. See tekitab olukorra, mil vabanemisel on kinnipeetaval koheselt probleemid majandusliku toimetulekuga. Kuigi kinnipeetava ema on kinnitanud, et on nõus poega teatud aeg üleval pidama, ei pea maakohus seda reaalseks, kuna kinnipeetava sõnade

kohaselt töötab ema sõjaväeosa sööklas, mis ei ole ilmselgelt kõrgelttasustatud töökoht, ning lisaks endale peab ema üleval pidama veel ka oma alaealist tütart.

Arvestades ka kinnipeetaval hariduse, eriala ja tööharjumuse puudust, leiab maakohus,

et vabanemisel puutub kinnipeetav eelkõige kokku materiaalsete raskustega, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetavat varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest.

Kuigi maakohus hindab antud asjas positiivseteks asjaoludeks kindla elukoha olemasolu ja distsiplinaarkaristuste puudumise vangistuse ajal, leiab ta siiski, et antud 2 asjaolu ei kaalu üles eelpoolnimetatud negatiivseid asjaolusid, mistõttu kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega on ennatlik ega ole põhjendatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

4

Anne PALMISTE Kohtunik