2-16-110681/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2017, Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-110681

Tsiviilasi

AS

STV

hagi

T.

K. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

47,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AS

STV

(registrikood:

10059388),

lepinguline esindaja Darja Permina (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: T. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx

xx-xx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS STV osaline loobumine hagist T. K. vastu põhinõude 48,04 euro ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2,33 euro osas ja lõpetada selles osas

menetlus.

2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Välja mõista T. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) AS STV kasuks põhiõlg 44,41 eurot

ja lisanduv viivis, arvestatuna põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 03.11.2016 kuni summani 30,12 eurot.

4. Menetluskulud (riigilõiv ja kostja enda kulud) jäävad kostja T. K. kanda.

5. Määrata AS-i STV põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 75 eurot ja mõista

see summa T. K.lt AS-i STV kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T. K.l tasuda AS-ile

STV viivist menetluskulude tasumata osalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal

kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale T. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr 2-16-110681

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank

A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja

number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks

loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

AS STV esitas 23.05.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsuavalduse T. K.lt

põhivõla 90,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16,63 eurot ja alates 23.05.2016

lisanduva viivise 0,15% päevas väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud

võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis 13.10.2016 maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ja asi anti üle kohtunikule nõude lahendamiseks hagimenetluses.

Kohtu määratud tähtaja jooksul, 02.11.2016, AS STV esitas Pärnu Maakohtule hagi T. K. vastu

põhivõlgnevuse 90,45 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2,33 euro väljamõistmiseks ja

alates 03.11.2016 lisanduva viivise 0,15% päevas kuni summani 30,12 eurot. Hagihinnaks

hageja märkis 122,90 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS STV ja kostja T. K. 14.04.2014 tüüptingimustega

liitumislepingu nr 469604 ja seadme kasutamise lepingu, mille alusel AS STV kohustus

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba

eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt AS-ile STV tasuma. Kostja ei tasunud

talle ajavahemikul 25.12.2014 kuni 15.04.2015 esitatud arveid (nr 22263330, 22365185,

22467388, 22568228, 22671160).

Hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg 90,45 eurot, viivis 2,33 eurot ja

alates 03.11.2016 lisanduv viivis 0,15% põhivõlast päevas kuni summani 30,12 eurot.

Menetluskulud summas 225 eurot (tasutud riigilõiv kokku 75 € ja tasu õigusabi eest 125 €)

palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt

Tsiviilasi nr 2-16-110681

3 (6)

viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Hageja märkis, et kostja on tasunud 58 eurot võla katteks, mille hageja on viivisenõudest maha

arvestanud ja seetõttu hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 2,33 eurot.

11.11.2016 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid

kätte avalikult, hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 23.11.2016, menetlusdokument loetakse

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes seega 22.12.2016. Kostja

vastust kohtule ei ole esitanud. Samuti on kohus edastanud kostjale dokumendid e-posti

aadressile kyrsyke25@gmail.com, kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.

29.03.2017 vastuseks kohtu nõudele hageja esitas uue viivisearvestuse, paludes arvestada ja

välja mõista kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna varasem

viivisemäär 0,15% põhivõlast päevas ei olnud seadusega kooskõlas, arvestas hageja kostja

tasutud 58 eurost 11,96 eurot viivise katteks ja 46,04 eurot põhivõla katteks, vastavalt hageja

vähendab nõuet. 18.04.2017 hageja kohtu nõudmisel täpsustas, et vähendatud osas loobub

kostja vastu esitatud hagist osaliselt: põhinõudest summas 48,04 eurot ja viiviste nõudest 2,33

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 44,41 eurot, hagiavaldus täielikult

rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kuigi hageja ei ole lisanduva viivise nõuet nõude

vähendamise avalduses otsesõnu korranud, ei ole hageja sellest ka loobunud, vaid palub

hagiavalduse täies ulatuses rahuldada. Nõude vähendamise avalduse tekstis taotleb viiviste

arvestamisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.

Kostjale toimetati hagist osaline loobumine kätte avalikult, teate avaldamisega väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Teade

avaldati

20.04.2016,

menetlusdokument

loetakse

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast ehk 05.05.2017. Kostjale vastamiseks määratud 5-päevane tähtaeg lõppes seega

10.05.2017. Kostja hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ega vastust vähendatud nõude

kohta kohtule ei ole esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

2. Hageja on osaliselt hagist loobunud. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist eelmenetluse

ülesannete täitmiseks kohus juhtis hageja tähelepanu, et lepingus tüüptingimusena ettenähtud

viivisemäär 0,15% põhivõlast päevas võib olla ülemäärane ja tarbijast kostjat ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusena tühine. Seda tuleb arvestada ka kostja poolt tasutud 58 euro

arvestamisel erinevate kohustuste katteks. VÕS § 88 lg 6 p 1 ja lg 8 kohaselt tuleb kostja poolt

tasutut arvestada intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhivõla katteks.

Hageja täpsustas nõuet, loobudes viivise arvestamisest lepingulises määras. Hageja arvutas

nõutava viivise põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mille tulemusel

viivisesumma oluliselt vähenes ning kostja poolt perioodil 08.6.2015 – 10.12.2015 tasutud 58

eurot hageja arvestas suuremas osas põhivõla katteks (esialgse hagi kohaselt varem oli kostja

tasutu arvestatud üksnes viivise katteks). Seega vähenes esialgses hagis esitatud nõue seetõttu,

et hageja tunnistas lepingulise viivisemäära tühisust ning muutis viivis arvestamise aluseid.

3. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab hageja nõudest osaliselt loobumise vastuvõtmise ja

selles osas menetluse lõpetamise tagaseljaotsuse resolutsiooniga. TsMS § 429 lg 1 võimaldab

hagejal hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Tsiviilasi nr 2-16-110681

4 (6)

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS

§ 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhinõude 48,04

euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,33 eurot ja lisanva viivise

väljamõistmise osas. Sellejärel jääb tagaseljaotsusega lahendatavaks nõudeks põhivõla 44,41

eurot kostjalt väljamõistmise nõue.

4. Kohtu hinnangul on hageja poolt täpsustatud suuruses nõue hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt tuleneb kostja vastu

esitatud nõue poolte vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse ja seadmete kasutamise

lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev ostja

põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja müügi

kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Kostja ei ole AS-iga STV 14.04.2014

sõlmitud liitumislepingust ja seadme kasutamise lepingust kostjale tulenevat raha maksmise

kohustust täitnud. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud

kirjalikud tõendid (lepingud, arved).

5. VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113

lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse summas 44,41 eurot täitmist ning

viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest. TsMS § 367 võimaldab taotleda viivise, mis ei

ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina

põhivõlast. Seega tuleb rahuldada hageja nõue ja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 44,41

eurot ja alates 03.11.2016 hagiavalduse esitamisest lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni summani 30,12 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja,

kui TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Viidatud lõigetest ei tulene võimalust jätta praeguses

asjas hagist osaliselt loobumisel kulusid kostja kanda. Seega jäävad hageja kanda kulud, mis

on seotud hagi esitamisega osas, milles hageja hiljem nõuet vähendas ja hagist loobus.

Vähendatud nõude kohus rahuldas täies ulatuses ning selles osas jäävad kulud TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda.

7. Hageja osaliselt hagist loobumise põhjus oli see, et hageja muutis viivisenõude arvestamise

alust, selle tõttu viivise summa vähenes oluliselt ning kostja poolt enne hagi esitamist tasutud

58 eurot ei saanud hageja enam arvestada ainult viivise katteks, vaid selle arvelt vähenes

oluliselt ka põhivõlg. Sellisel juhul on hagist osaliselt loobumisel raske määrata, millised kulud

konkreetselt olid seotud nõude selle osa, millest hageja hiljem loobus, esitamisega. Hageja

menetluskulude nimekiri sisaldus juba hagiavalduses, menetlus kestel nõude muutmise

avalduse vormistamisega seotud täiendavate kulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud.

Hagiavalduse vormistamisega seotud kulude tekkimine ja üldjuhul ka suurus ei sõltu sellest,

millises määras hageja viivist arvestab ja nõuab. Praeguses asjas ei mõjuta nõude vähendamine

ka hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust – hagi esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 350 eurot

on riigilõiv 75 eurot ehk samas summas oleks pidanud hageja tasuma riigilõivu ka siis, kui oleks

kohe esitanud vähendatud nõudega hagiavalduses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õiglane ja

mõistlik on jätta hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda,

kuigi hageja on esialgset nõuet vähendanud ja hagist osaliselt loobunud.

Kostja ei ole menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud, kohus jätab ka

kostja enda võimalikud kulud tema enda kanda.

8. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on hüvitatavate

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste

Tsiviilasi nr 2-16-110681

5 (6)

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv,

kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu

või muu püsiv sissetulek. TsMS § 172 lg 9 viimase lause järgi arvatakse hagimenetluse kulude

hulka ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks

ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks selles asjas on maksekäsu

kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv osas, mis vastab vähendatud nõudega

hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus maksekäsu

kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot (30 € + 45 €), mis on ette nähtud

hagi esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 350 eurot. Riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus ning selle põhjendatust ja vajalikkust ei mõjuta see, et tasutud riigilõiv

ületab võlasummat.

10. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lähtutakse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel asja keerukusest. Keerukuse kriteeriumiteks on eelkõige asja maht,

õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude hüvitamiseks välja mõista ka hageja poolt esindajale

makstud tasu 150 eurot (sisaldab käibemaksu). Kulude nimekirjas viidatud Julianuse

Õigusbüroo OÜ arvest nähtuvalt on tegemist esindustasuga võlglase T. K. kohtumenetluses,

teenuse koguseks on 1, tükihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks.

Esindustasu ei ole TsMS § 144 punktis 1 nimetatud menetlusosalise esindaja kulu ehk see ei

ole menetluskulu, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda. Arvelt ei nähtu, millises mahus

ja milliseid toiminguid esindaja esindustasu saamiseks tegi, mistõttu ei ole kohtul võimalik

käsitada esindustasu hageja lepingulise esindaja kuluna (hüvitatava ajakuluna) ega hinnata kulu

põhjendatust ja vajalikkust.

Ilmselt põhjendamatu on taotlus hüvitada menetluskulud koos käibemaksuga –menetluskulude

nimekirjas ega muudes hageja poolt esitatud menetlusdokumentides ei ole TsMS § 174 lg 10

ettenähtud kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa tekkinud kuludelt muul

põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Esindustasu arve on väljastatud 02.11.2016 ning tasu nõutakse esindamise eest

kohtumenetluses. Hageja avalduse alusel T. K. suhtes algatatud maksekäsu kiirmenetlus on

lõpetatud 13.10.2016. Maksekäsu kiirmenetluses esindas hagejat Julianus Inkasso OÜ töötaja,

seega hagimenetluses esitatud Julianuse Õigusbüroo OÜ arve eelduslikult tasu maksekäsu

kiirmenetluses hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute eest ei sisalda. TsMS § 217

lg 6 alusel loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja

teadmisega. Õigusabiteenust oma majandus- või kutsetegevuse raames osutav lepinguline

esindaja võis ja pidi aru saama lepingulise viivisemäära võimalikust tühisusest ja selle mõjust

nõude suurusele. Kohus leiab, et raske on pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks 150 euro

kulutamist lepingulise esindaja palkamiseks 44,41 euro suuruse põhivõla kohtu kaudu maksma

panemiseks, eriti olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud seetõttu, et võlgniku

tegelik asukoht ei ole teada ning talle ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut

kätte toimetada, mistõttu võlasumma reaalselt sissenõudmise võimalus on väike.

11. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja kanda riigilõiv ja kostja enda võimalikud kulud. Kohus

mõistab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitamiseks kostjalt välja 75 eurot.

Tsiviilasi nr 2-16-110681

6 (6)

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

12. Kuna kostja tegelik elu- või asukoht ei ole kohtule teada, toimetatakse tagaseljaotsus

kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik