Legislator Case Law & Legislation
1-09-6457/2 AI generated

1-09-6457/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-09-6457/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-09-6457

Legislator headnote

AI generated

1-09-6457/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-09-6457

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-09-6457

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6457 (08230107777) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi D.R süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Käskmenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav D.R

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 02.05.2005 otsusega KarS § 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 30 päeva, asendatud üldkasuliku tööga 60 tundi, vangistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 08.09.2005 määrusega.

2. Viru Maakohtu 19.09.2006 otsusega KarS § 199 lg 2

p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON

1. D.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 1500 (üks tuhat viissada)

krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „D.R, 1-09-6457, rahaline karistus“.

2. D.R suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel

tühistada.

3. D.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180

2 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.R, 1-09-6457, sundraha“.

4. D.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 915 (üheksasada viisteist) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.R, 1-09-6457, kaitsjatasu“.

5. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

D.R süüdistatakse selles, et tema 2007-2008.a talve jooksul talust aadressiga Xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanu VT kuuluvat erinevat hobusevarustust: 1 tk pinde maksumusega 37.50 krooni, sadulateki (helesinine) maksumusega

300 krooni, sadulateki musta värvi maksumusega 300 krooni, sedelga maksumusega 650

krooni, Olympia suulised maksumusega 200 krooni, sadulapehmenduse maksumusega 250

krooni, India sadula (vanem sadul) maksumusega 1500 krooni, jaluserihmad kogumaksumusega 200 krooni, jalused metallist kogumaksumusega 200 krooni, musta värvi

päitsed maksumusega 100 krooni ja 2 harja kogumaksumusega 100 krooni, võõraid vallasasju koguväärtusega 3837.50 krooni.

Seega pani D.R toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o. võõra vallasasja äravõtmine selle vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas

leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanu VT avalduse ja sellele lisatud fotomaterjaliga, kannatanu VT ülekuulamise protokolliga, tunnistajate LMM, H –M K , C K

ülekuulamise protokollidega, asitõendite vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega,

samuti kahtlustatava D.R

süüd tunnistavate ütlustega süüdistatavale

inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus

nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega

30 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 1500 krooni.

3

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat on varem kohtu poolt kahel korral karistatud. Inkrimineeritava teo pani ta toime

eelmise otsusega määratud katseajal. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatav on varastatu tagastanud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat

karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega ja mis tingiks

pikemaajalise liitkaristuse kohaldamise. Peale selle on süüdistataval väikelapse ülalpidamiskohustus, mistõttu isiku vabadust piirava karistuse kohaldamisel seataks väikelaps

raskesse olukorda, mis ei saa aga olla karistuse eesmärgiks. Kohus peab süüdistatava süü suurust ja süüdistatava sissetulekute vähesust arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut

mõista karistuseks rahaline karistus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Seega selline

karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Märt Toming kohtunik