Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-44-17 AI generated

3-2-1-44-17 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-44-17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Riigikohtunik Henn Jõksi eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17 1. Nõustun kohtuotsuse resolutsiooniga. 2. Ma ei jaga aga kolleegiumi enamuse antud ÄS § 1721 tõlgendust otsuse p-s 15. Tegemist on olukorraga, kus osanik, kelle suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, siiski ilmus koosolekule. Hea usu ja mõistlikkuse kontekstis on mul raske nõustuda sellega, et osanik, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuid kes siiski kooskõlas hea usu põhimõttega koosolekule ilmub ja otsusele vastu hääletab, on kõrvaldanud enda suhtes kokkukutsumise korra rikkumise ja on seetõttu halvemas seisus kui osanik, kelle suhtes samuti koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuid kes koosolekule ei ilmunud. Hea usu põhimõttega oleks kooskõlas ka see, kui vastuhääletamise tõttu osutuks selline otsus tühiseks. Erinevalt kolleegidest ei leia ma mõistlikku põhjust, miks tuleks osanikku, kelle suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja kel puudub vajalik informatsioon kaalutletud otsuse langetamiseks ning seda informatsiooni ei saanud ta ka koosolekul, kohelda rangemalt kui osanikku, kes koosolekule kohale ei tulegi ning saab sellega piisavalt aega, et vastuvõetud otsustele kaalutletud heakskiit anda või andmata jätta. Vaidlusaluse sätte eesmärgiks näib olevat siiski see, et kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja kahjustatud osaniku õigust osaleda koosolekul informeeritult, siis koosolekul vastuvõetud otsus muutub kehtivaks, kui osanik on vaatamata tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele otsuse heaks kiitnud. Heakskiitu saab anda kas koosolekul otsuse poolt hääletades või otsust hiljem heaks kiites. Seda eesmärki kinnitab minu hinnangul ka ÄS § 1721 teine lause, eriti selle algussõnad „Sellisel koosolekul“. Sellise koosoleku tunnused avanevad sätte esimeses lauses. Eelnev kolleegiumi tõlgendus annab signaali, et kui kokkukutsumise korda rikuti, siis on mõtekas jätta koosolekule minemata (see oleks siis kolleegiumi hinnangul hea usu põhimõttega kooskõlas?), sest ainult nii on võimalik tagada otsuse tühisus, jättes selle hiljem heaks kiitmata. Koosolekul otsusele vastu hääletanud osanik, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei saa kasutada oma õigust jätta otsus heakskiidust ilma. Henn Jõks

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-44-17 · Riigikohus: Nõustun kohtuotsuse resolutsiooniga. 2. Ma ei jaga aga kolleegiumi enamuse antud ÄS § 1721 tõlgendust otsuse p-s 15. Tegemist on olukorraga, kus osanik, kelle suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, siiski ilmus koosolekule. Hea usu ja mõistlikkuse kontekstis on mul raske nõustuda sellega, et osanik, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuid kes siiski kooskõlas hea usu põhimõttega koosolekule ilmub ja otsusele vastu hääletab, on kõrvaldanud enda suhtes kokkukutsumise korra rikkumise ja on seetõttu halvemas seisus kui osanik, kelle suhtes samuti koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuid kes koosolekule ei ilmunud. Hea usu põhimõttega oleks kooskõlas ka see, kui vastuhääletamise tõttu osutuks selline otsus tühiseks. Erinevalt kolleegidest ei leia ma mõistlikku põhjust, miks tuleks osanikku, kelle suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja kel puudub vajalik informatsioon kaalutletud otsuse langetamiseks ning seda informatsiooni ei saanud ta ka koosolekul, kohelda rangemalt kui osanikku, kes koosolekule kohale ei tulegi ning saab sellega piisavalt aega, et vastuvõetud otsustele kaalutletud heakskiit anda või andmata jätta. Vaidlusaluse sätte eesmärgiks näib olevat siiski see, et kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja kahjustatud osaniku õigust osaleda koosolekul informeeritult, siis koosolekul vastuvõetud otsus muutub kehtivaks, kui osanik on vaatamata tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele otsuse heaks kiitnud. Heakskiitu saab anda kas koosolekul otsuse poolt hääletades või otsust hiljem heaks kiites. Seda eesmärki kinnitab minu hinnangul ka ÄS § 1721 teine lause, eriti selle algussõnad „Sellisel koosolekul“. Sellise koosoleku tunnused avanevad sätte esimeses lauses. Eelnev kolleegiumi tõlgendus annab signaali, et kui kokkukutsumise korda rikuti, siis on mõtekas jätta koosolekule minemata (see oleks siis kolleegiumi hinnangul hea usu põhimõttega kooskõlas?), sest ainult nii on võimalik tagada otsuse tühisus, jättes selle hiljem heaks kiitmata. Koosolekul otsusele vastu hääletanud osanik, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei saa kasutada oma õigust jätta otsus heakskiidust ilma. Henn Jõks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Riigikohtunik Henn Jõksi eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17 1. Nõustun kohtuotsuse resolutsiooniga. 2. Ma ei jaga aga kolleegiumi enamuse antud ÄS § 1721 tõlgendust otsuse p-s 15. Tegemist on olukorraga, kus osanik, kelle suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, siiski ilmus koosolekule. Hea usu ja mõistlikkuse kontekstis on mul raske nõustuda sellega, et osanik, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuid kes siiski kooskõlas hea usu põhimõttega koosolekule ilmub ja otsusele vastu hääletab, on kõrvaldanud enda suhtes kokkukutsumise korra rikkumise ja on seetõttu halvemas seisus kui osanik, kelle suhtes samuti koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuid kes koosolekule ei ilmunud. Hea usu põhimõttega oleks kooskõlas ka see, kui vastuhääletamise tõttu osutuks selline otsus tühiseks. Erinevalt kolleegidest ei leia ma mõistlikku põhjust, miks tuleks osanikku, kelle suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja kel puudub vajalik informatsioon kaalutletud otsuse langetamiseks ning seda informatsiooni ei saanud ta ka koosolekul, kohelda rangemalt kui osanikku, kes koosolekule kohale ei tulegi ning saab sellega piisavalt aega, et vastuvõetud otsustele kaalutletud heakskiit anda või andmata jätta. Vaidlusaluse sätte eesmärgiks näib olevat siiski see, et kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja kahjustatud osaniku õigust osaleda koosolekul informeeritult, siis koosolekul vastuvõetud otsus muutub kehtivaks, kui osanik on vaatamata tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele otsuse heaks kiitnud. Heakskiitu saab anda kas koosolekul otsuse poolt hääletades või otsust hiljem heaks kiites. Seda eesmärki kinnitab minu hinnangul ka ÄS § 1721 teine lause, eriti selle algussõnad „Sellisel koosolekul“. Sellise koosoleku tunnused avanevad sätte esimeses lauses. Eelnev kolleegiumi tõlgendus annab signaali, et kui kokkukutsumise korda rikuti, siis on mõtekas jätta koosolekule minemata (see oleks siis kolleegiumi hinnangul hea usu põhimõttega kooskõlas?), sest ainult nii on võimalik tagada otsuse tühisus, jättes selle hiljem heaks kiitmata. Koosolekul otsusele vastu hääletanud osanik, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei saa kasutada oma õigust jätta otsus heakskiidust ilma. Henn Jõks