3-1-1-23-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-23-17

Otsuse kuupäev

22. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Väärteoasi NTN EST AS-i karistamises tolliseaduse § 74 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsus väärteoasjas nr 4-

16-6873

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NTN EST AS-i kaitsja vandeadvokaat Gerly Kask,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. aprill 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsus NTN EST AS-i karistamises

tolliseaduse § 74 lg 2 järgi. Saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.

2. Mõista Eesti Vabariigilt NTN EST AS-i kasuks välja 979 eurot 20 senti, sealhulgas

käibemaks, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti kuriteoteate alusel alustati 7. aprillil 2015 kriminaalmenetlust KarS § 4211

lg 1 (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu) tunnustel selle kohta, et 18. veebruaril 2015 saabus

Muuga vabatsooni laev X, mille kaubadokumentide kontrollimise käigus tuvastati koormas

helikopteri komponendid. Need on strateegilise kauba komisjoni hinnangul sõjaliste kaupade

nimekirja kategooriasse ML10 kuuluvad esemed. Seega on tegemist strateegilise kaubaga.

Tollivormistuseks esitatud dokumentide kohaselt on kauba saajaks A LTD, Vene Föderatsioon.

Selliste kaupade eksport Venemaale on keelatud, mistõttu võib tegemist olla ka KarS §-s 931

sätestatud kuriteoga, s.o rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmisega. 17. juulil 2015

kriminaalmenetlus lõpetati süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste (tahtluse) puudumise tõttu ja

alustati väärteomenetlust.

2. Kaitsja vastulausete tõttu pidas kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet praeguses asjas

vajalikuks kahel korral täiendavalt koguda tõendusteavet ja täpsustada süüdistust ning koostada kolm

väärteoprotokolli. Viimase, 27. juulil 2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse NTN

EST AS-i selles, et juriidiline isik juhatuse liikme M. Ž. ja müügidirektori S. F-i kaudu pani toime

tolliseaduse (TS) § 74 lg-le 2 vastava teo, s.o juriidilise isiku poolt piirangutega kauba ilma

kohustusliku dokumendita liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise. Nimelt toimetas NTN EST AS

Araabia Ühendemiraatidest Dubaist oma partneri E LLC kaudu (vahendlik täideviimine) Eesti

Vabariiki ja ladustas K AS-i lattu strateegilise kauba ehk mootorid TV3-117VM, AI-9V ja

peareduktorid VR-14 ilma kohustusliku dokumendita (eriloata). Väärteoprotokolli kohaselt pandi

tegu toime (viidi lõpule) 19. veebruaril 2015 – s.o päeval, mil kaup toimetati Eestisse Muuga

vabatsoonis asuvasse kaubalattu. Väärteoprotokollis märgitakse sedagi, et strateegilise kauba

komisjoni 2. märtsi 2015. a otsusega tunnistati mootorid ja peareduktorid strateegiliseks kaubaks

sõjalise kauba nimekirja kategooriasse ML10 kuulumise tõttu (strateegilise kauba seaduse (StrKS) §

2 lg 11). Mootor TV3-117VM on aga kohtuvälise menetleja hinnangul sõjaline kaup StrKS § 2 lg 2

mõttes, sest on välja töötatud sõjaväehelikopteri MI-28 jaoks. Kirjeldatud teoga rikkus menetlusalune

isik StrKS § 6 lg-t 2. Samuti märgitakse protokollis, et füüsilised isikud panid teo toime kaudse

tahtlusega, sest neil oli võimalus ja vajalik teave, et kontrollida, kas veetakse strateegilist kaupa.

Väärteoprotokollis heideti rikkumisena ette ka seda, et 18. veebruaril 2015 jäeti Maksu- ja Tolliamet

kauba toomisest teavitamata, aga sellest süüdistusest kohtuväline menetleja karistusotsuses loobus.

3. Kohtuvälise menetleja 2. septembri 2016. a otsusega karistati menetlusalust isikut TS § 74 lg 2

järgi rahatrahviga 1600 eurot. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kauba kohale

toimetamine viidi lõpule 19. veebruaril 2015, mil see toodi vabalattu. Internetist vabalt kättesaadavast

teabest (Vikipeedia) nähtub, et mootori modifikatsioon TV3-117VM on projekteeritud ehk

spetsiaalselt loodud sõjaväehelikopteri MI-28 jaoks ja seda mootorit paigaldatakse ka helikopteritele

MI-8 ja MI-17. Samuti ei teki kahtlust, et kõigi nimetatud mootorite ja reduktorite puhul on tegemist

strateegilise kaubaga, sest strateegilise kauba komisjoni 2. märtsi 2015. a otsusega tunnistati need

strateegiliseks kaubaks StrKS § 2 lg 11 alusel ja sellest teavitati ka NTN EST AS-i. Ka juhul, kui

käsitada mootoreid ja reduktoreid kahesuguse kasutusega kaubana, siis strateegilise kauba komisjoni

otsusega tunnistati kaup eriluba nõudvaks kaubaks (StrKS § 6 lg 7). NTN EST AS-i müügidirektoril

ja juhatuse liikmel oli vastav kogemus ja võimalus, et kontrollida, kas tegemist on strateegilise

kaubaga, ja taotleda eriluba või keelduda kauba toomisest Eestisse.

4. Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.

4.1. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja otsuse

aluseks on võetud 27. juulil 2016 koostatud väärteoprotokoll. Varem koostatud väärteoprotokollidel

puudub tähendus. Samuti ei mõjuta karistusotsuse õiguspärasust see, et väärteoprotokollis esitatud

süüdistusest StrKS § 93 lg 2 rikkumises on loobutud.

4.2. TS §-s 74 on ette nähtud vastutus kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba,

mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist

liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest. Seega tuleb otsustada, kas

tegemist on koosseisu tunnustele vastava kaubaga ja kas selle toimetamiseks Eestisse oli vajalik luba.

Väärteoprotokolli kohaselt oli tegemist strateegilise kaubaga. StrKS § 2 lg 1 mõistes on strateegiline

kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse

kasutusega kaup. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade,

süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia,

mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida

kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. StrKS § 2 lg 11

kohaselt käsitatakse strateegilise kaubana ka kaupa, mis ei ole küll kantud strateegiliste kaupade

nimekirja, kuid mille suhtes on strateegilise kauba komisjon asunud seisukohale ja teavitanud kauba

eksportijat, valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema

omaduste, lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud

kaalutlustel. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade

nimekiri“ § 1 lg 2 p 1 kohaselt kehtestatakse sõjaliste kaupade nimekiri. Selle määruse lisas 1 on

kategooria ML10 all õhusõidukid, õhust kergemad õhusõidukid, mehitamata õhusõidukid,

õhusõidukite mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt

loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Õhusõiduk on jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga,

pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

4.3. Strateegilise kauba komisjoni 2. märtsi 2015. a otsuse kohaselt kuuluvad mootor TV3-117VM,

peareduktor VR-14 ja abijõuseade AI-9V helikopterite MI-8 ja MI-17 varustuse hulka. Mootorit

TV3-117VM võib paigaldada ka helikopterile MI-28. Kui helikopterid MI-8 ja MI-17 on kasutusel

nii militaar- kui ka tsiviilotstarbel, siis helikopteril MI-28 on vaid sõjaväeotstarve. Sellest tulenevalt

luges strateegilise kauba komisjon kõnealused kaubad kontrollitavaks sõjalise kauba nimekirja

kategooria ML-10 alusel. Vastavalt StrKS § 6 lg-le 2 on strateegilise kauba veoks, sh transiidiks, ning

teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud

enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Seega on strateegilise kauba komisjon oma otsusega

leidnud, et kõnealused kaubad on strateegilised kaubad ja vajavad seetõttu kauba veoks ja teenuse

osutamiseks StrKS § 6 lg-s 2 sätestatud eriluba, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse

riigipiiri ületamist. StrKS § 71 lg 5 kohaselt saab komisjoni otsuseid vaidlustada halduskohtus, kuid

menetlusalune isik loobus sellest võimalusest. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mille õigsust

ei ole süüteomenetluse raames võimalik kahtluse alla seada, ja kohus tugineb sellele otsusele kui

asjakohasele ja õiguspärasele tõendile. Väär on kaitseväide, et komisjon ei saa oma otsusega

laiendada strateegiliste kaupade nimekirja. Nimekirja laiendamise võimaluse tekitamine ongi

komisjoni loomise üks eesmärk.

4.4. Samuti võtab kohus arvesse asjatundjana üle kuulatud M. M-i ütlusi, milles kirjeldatakse

strateegilise kauba komisjoni tööd. Asjatundja hinnangul käsitab komisjon suurema kahju

ärahoidmise põhimõttest lähtuvalt helikopteri mootoreid ja abijõuseadmeid üldjuhul strateegilise

kaubana ka siis, kui tegemist on kaheotstarbelise kaubaga. Sel juhul on kauba Eestisse toimetamiseks

vajalik eriluba.

4.5. Strateegilise kauba vedu on StrKS § 3 lg 1 kohaselt sissevedu, väljavedu, transiit,

kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine.

NTN EST AS toimetas strateegilise kauba Araabia Ühendemiraatidest Eestisse. Seega tegeles

menetlusalune isik ajavahemikul 16. detsembrist 2014 kuni 19. veebruarini 2015 strateegilise kauba

veoga StrKS § 3 lg 1 tähenduses. StrKS § 6 lg 2 sätestab, et strateegiliste kaupade nimekirja kantud

kauba ja StrKS § 2 lg-te 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse

osutamiseks on vajalik eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või

teenuse riigipiiri ületamist. Strateegiline kaup oli toimetatud Eestisse. NTN EST AS paigutas selle 19.

veebruaril 2015 K AS-i lattu, mis asub Eesti territooriumil Muuga vabatsoonis. Sellega oli tegu

lõpule viidud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul olnuks enne kauba

toimetamist Eestisse kehtiv sisseveo või transiidi eriluba. Samuti ei ole tegemist StrKS § 16 lg-tes 1

ja 2 nimetatud erandiga. Seega on tõendatud, et NTN EST AS toimetas strateegilise kauba

liiduvälisest riigist Eestisse, kuigi tal ei olnud selleks strateegilise kauba eriluba, rikkudes sellega

StrKS § 78 lõiget 1.

4.6. Teo panid juriidilise isiku huvides toime tema juhatuse liige M. Ž. ja müügidirektor S. F.

Müügidirektor korraldas kauba toimetamise Eestisse ja tal oli piisavalt andmeid, kontrollimaks selle

omadusi ning jõudmaks järeldusele, et tegemist on strateegilise kaubaga. Samuti selgitas ta, et nad

töötavad M. Ž-ga koos ja vajadusel asendavad teineteist. Ka M. Ž. selgitas, et enne kauba vedamise

pakkumise vastuvõtmist kontrollis ta, et tarnitavaks kaubaks on tsiviillennunduses kasutatavad

kaubad. Mõlemal isikul on varasem kogemus ja teadmised, et pöörduda strateegilise kauba komisjoni

poole ja selgitada välja, kas tegemist on strateegilise kaubaga. Isegi juhul, kui isikud olnuks

keelueksimuses KarS § 39 tähenduses, ei ole see süüd välistav asjaolu, sest eksimus oli nii S. F-i kui

ka M. Ž. jaoks välditav nende senise kogemuse ja praeguses asjas neile teadaolevate asjaolude tõttu.

Samuti on tegu toime pandud juriidilise isiku huvides, s.o NTN EST AS-i majandustegevuse raames

ja kasu saamise eesmärgil.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale kassatsiooni esitanud menetlusaluse isiku kaitsja taotleb väärteomenetluse

lõpetamist või alternatiivselt isikule mõistetud karistuse kergendamist. Kassatsiooni põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Väärteomenetluses rikuti VTMS § 68 lõiget 2, sest koostati mitu väärteoprotokolli:

15. detsembril 2015, 1. juunil 2016 ja 27. juulil 2016. Ei ole selge, kas hilisemate protokollide puhul

oli tegemist esimese protokolli täiendustega või uute protokollidega ja millisest neist peab

menetlusalune isik lähtuma oma kaitseõiguse teostamisel.

5.2. Isiku karistamisel ei lähtutud TS § 74 lg-s 2 sätestatud koosseisu alternatiividest. Sätte

objektiivne koosseis näeb ette kaks teoalternatiivi: 1) kohustusliku dokumendita või riikliku registri

kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse

riiki toimetamine või tollikäitlusviisile deklareerimine; 2) keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse

või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine või tollikäitlusviisile deklareerimine. Maakohus märkis

otsuses, et analüüsib kõigepealt, kas tegemist on keelatud kaubaga, ja siis, kas tegemist oli selle

kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisega, mille puhul on ette nähtud kohustusliku dokumendi

olemasolu. Samas ei nähtu otsusest selle hindamist, kas tegemist on keelatud kaubaga. Maakohus

tuvastas, et tegemist on strateegilise kaubaga, millele kehtib eriloa nõue, ja seda kaupa kavatseti

toimetada Eestist Venemaale. Lõppjäreldusena leidis maakohus, et tuvastatud on keelatud kauba

(strateegilise kauba) liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, kuigi isikul puudus selleks eriluba.

Sellist koosseisualternatiivi seadus ette ei näe.

5.3. Maakohus kohaldas vääralt StrKS § 71 lg-t 5, mille kohaselt saab strateegilise kauba komisjoni

otsuseid vaidlustada halduskohtumenetluse korras. Kaitsja hinnangul ei ole komisjoni 2. märtsi

2015. a kiri käsitatav otsusena, sest see ei vasta haldusakti nõuetele, muu hulgas puuduvad sellel

haldusakti vormilised ja sisulised tunnused. Äärmisel juhul võib seda käsitada arvamusena, mis ei ole

aga halduskohtus vaidlustatav. Seejuures selgitatakse kirjas, et tegemist on kaubaga, mille transiit

Venemaale on keelatud, mistõttu eriloa nõue on praegusel juhul sisutühi. Ühtlasi on kiri vastuoluline,

sest komisjon leidis, et vaidlusalused mootorid ja reduktorid on käsitatavad sõjalise kaubana

(Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusega nr 171 kehtestatud "Strateegilise kauba

nimekiri", kategooria ML10). Samas nähtub määrusest, et selle kategooria alla kuuluvad

õhusõidukid, õhust kergemad sõidukid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid ja varustus,

nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks

kasutamiseks. Komisjoni kirjast tuleneb, et kaup on kasutusel ka tsiviilotstarbel, mistõttu ei vasta see

kategooria ML10 tunnustele. Komisjon võib tõepoolest StrKS § 2 lg 11 alusel leida, et tegemist on

strateegilise kaubaga, kuigi seda ei ole kantud strateegilise kauba nimekirja. Sellisel juhul peab aga

seda seisukohta põhjendama, mida komisjon ei ole teinud. Samuti ei ole tõendatud, et mootori TV3-

117VM puhul oleks tegemist sõjalise kaubaga. Kohtuväline menetleja viitab Vikipeediale kui

kontrollimata infoallikale. Tootja teavet ei ole kogutud.

5.4. Kassaatori hinnangul ei piisa koosseisu täitmise tuvastamiseks tõdemusest, et tegemist on

strateegilise kaubaga, vaid peab hindama, millist liiki strateegilise kaubaga on tegemist, sest

seadusest tulenevad erinevad nõuded eri liiki kaupadele ja erinevatele käitlemisviisidele. StrKS § 6 lg

2 kohaselt on eriluba vaja strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ja StrKS § 2 lg-te 4 ja 11

kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks. StrKS § 6 lg 7

kohaselt on kahesuguse kasutusega kauba ja StrKS § 2 lg 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava

kauba transiidiks ning vahenduseks eriluba vaja üksnes nõukogu määruse nr 428/2009 artiklites 5 ja 6

sätestatud kaalutlustel ja strateegilise kauba komisjoni otsusel. StrKS § 6 lg 5 kohaselt ei ole aga

kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks eriluba üldse vaja. StrKS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud

strateegilise kauba väljavedu ja transiit ning teenus rahvusvahelise sanktsiooni subjektile. Järelikult ei

saa selle kauba kohta ka eriluba nõuda.

5.5. Kaitsja ei nõustu seisukohaga, et NTN EST AS toimetas strateegilise kauba Eestisse ega ole

oluline, et kaup sooviti tegelikult toimetada edasi Venemaale transiidideklaratsiooniga. StrKS § 6 lg 8

alusel esitatakse strateegilise kauba veoks vajalikud dokumendid või teave tolliasutusele

tolliformaalsuste käigus. Tolliformaalsus oli praegusel juhul transiit. Menetlusaluse isiku tegu ei saa

olla ühtaegu sissevedu ja transiit. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kauba vabatsooni saabumine

tuleb lugeda Eestisse sisseveoks. Vaidlusalune kaup ei saabunud Eestisse käitlemiseks. Ka

kohtuvälise menetleja otsus on selles osas vastuoluline. Seejuures tuleb arvestada, et kauba sihtkoht

ja sellele rakendatav meede (transiit) selgus vahetult enne kauba jõudmist Eestisse. Sellises olukorras

ei olnudki võimalik saada eriluba enne seda, kui kaup ületas Eesti piiri. Samuti ei saa nõustuda

maakohtuga selles, et eksimus strateegilise kauba olemuse defineerimisel ei olnud isiku jaoks

vältimatu. Kaubakood viitas sellele, et tegemist on tsiviillennunduse kaubaga. Kui tegemist on

kaheotstarbelise kaubaga, ei ole selle sisseveoks eriluba vaja.

6. Kassatsioonivastuses leidis kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning

kassatsiooni rahuldamiseks ei ole alust.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium esitas 25. aprillil 2017 kohtuvälisele menetlejale ja strateegilise

kauba komisjonile järgmised küsimused.

7.1. Mille poolest erinevad mõisted „sõjaline kaup“ ja „kahesuguse kasutusega kaup“ strateegilise

kauba seaduse (StrKS) § 2 lg-tes 2 ja 8 sätestatu mõttes? Nimelt, kas ja millistel juhtudel on

strateegilise kauba seaduse kohaselt võimalik käsitada sõjalise kaubana kaupa, mida saab kasutada nii

tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel?

7.2. Kas komisjon saab StrKS § 2 lg 11 alusel asuda seisukohale, et tegemist on sõjalise kaubaga

StrKS tähenduses, kui see kaup ei kuulu StrKS § 2 lg-te 2 ja 10 alusel kehtestatud nimekirja?

7.3. Kas komisjon saab StrKS § 2 lg 11 alusel asuda seisukohale, et tegemist on kahesuguse

kasutusega kaubaga StrKS tähenduses, kui see kaup ei kuulu StrKS § 2 lg-te 8 ja 10 alusel

kehtestatud nimekirja?

7.4. Kas komisjoni otsus StrKS § 2 lg 11 alusel on kohtueelse menetleja ja kohtu jaoks siduv? S.t

kas komisjoni otsusega tunnistataksegi kaup kohtuasjas siduvalt strateegiliseks kaubaks

StrKS tähenduses või antakse komisjoni otsusega kauba kohta üksnes (eksperdi)hinnang (luuakse üks

tõend) ja kohus on siiski pädev tõendi kogumi põhjal ka komisjoni otsusega võrreldes teistsuguseks

otsustuseks?

7.5. Kas juhul, kui kaup tunnistatakse komisjoni otsuse alusel strateegiliseks kaubaks pärast seda,

kui menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on lõpule viidud (näiteks kaup on toimetatud Eestisse),

on kauba käsitamine strateegilise kaubana ja selle veo eest karistamine kooskõlas põhiseaduse § 23

lg-s 1 sätestatud põhimõttega, et tegu ei tohi tunnistada karistatavaks tagantjärele?

7.6. Kas StrKS § 6 lg-s 5 sätestatu on erinorm § 6 lg-s 2 sätestatu suhtes, s.t kas kahesuguse

kasutusega kauba sisseveoks ei ole eriluba vaja? Kas StrKS § 6 lg 7 sätestatu on erinorm § 6 lg-s 5

sätestatu suhtes, s.t kas kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks (mitte transiidiks või vahenduseks)

on vaja eriluba komisjoni otsuse alusel?

7.7. Kas praeguses väärteoasjas oli (teo toimepanemise ajal ja kuni praeguse ajani) tegemist sõjalise

kaubaga või kahesuguse kasutusega kaubaga?

7.8. Kui tegemist on sõjalise kaubaga, siis kas StrKS § 2 lg 10 (nimekiri) või § 2 lg 11 (komisjoni

otsus) tähenduses?

7.9. Kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaubaga, siis kas StrKS § 2 lg 10 (nimekiri) või § 2

lg 11 (komisjoni otsus) tähenduses?

8. Riigikohtu küsimustele vastasid nii kohtuväline menetleja kui ka strateegilise kauba komisjon.

9. Kohtuvälise menetleja vastused olid kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Käesolevas väärteoasjas oli tegemist sõjaliste kaupadega, kuna need allusid StrKS § 2 lg-te 2 ja

10 alusel kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja loetelule. Sõjaliste kaupade nimekirjast nähtub, et

kategooria ML10 alusel loetakse sõjaliseks kaubaks muu hulgas õhusõidukite mootorid ja varustus,

nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks

kasutamiseks (kategooria ML10 alapunkt „d“ loeb sõjaliseks kaubaks ka õhusõidukite mootorid ja

spetsiaalselt nendele loodud komponendid). Praegusel juhul asus strateegilise kauba komisjon

seisukohale, et kõik vaidlusalused kaubad (ТV3-117VМ mootor, VR-14 peareduktor ja АI-9V

abijõuseade) on kontrollitavad sõjaliste kaupade nimekirja ML10 alusel ja selliste kaupade veoks (sh

transiidiks) on vajalik eriloa omandamine enne kauba riigipiiri ületamist.

9.2. Nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu jaoks ei ole komisjoni StrKS § 2 lg 11 alusel tehtud

otsus siduv. Menetleja on pädev tuvastama kõiki tõendamiseseme asjaolusid asjaga seotud haldusakti

kehtivusest või õiguspärasusest olenemata. Samas tunnistatakse sõjaliste kaupade nimekirjaga sinna

kuuluvad kaubad menetleja (väärteoasja lahendava kohtu või kohtuvälise menetleja) jaoks siduvalt

strateegiliseks kaubaks. Praegusel juhul on strateegilise kauba komisjoni otsus aga lihtsalt üks

täiendav tõend (muu dokumentaalne tõend KrMS § 63) selle kohta, et vaidlusalused kaubad olid

sõjalised kaubad.

9.3. Isiku karistamine strateegilise kauba veonõuete rikkumise eest on põhiseaduspärane niikaua,

kui kauba kvalifitseerumine strateegilise kaubana on ilmne kauba omadustest, otstarbest ja eesmärgist

lähtuvalt ja teo keelatus ning karistatavus on isikule ette nähtav (ja tal oli seega võimalik oma

käitumist vastavalt kujundada). Praegusel juhul isiku väidetav teadmatus kauba kuulumisest

strateegilise kauba hulka ei väära kuidagi seda, et kaup on strateegiline kaup seaduse (nimekirja)

määratluse kaudu.

9.4. StrKS § 6 lg 2 on lg 5 suhtes erinorm. Asjas koostatud väärteoprotokolli järgi süüdistati

kaebajat strateegilise kauba (sõjalise kauba) eriloata Eesti Vabariiki toimetamises, seega tuleb lähtuda

StrKS § 2 lg-st 2 ja § 6 lg-st 2. StrKS § 6 lg 7 on erinorm sama sätte lg 5 suhtes. Kõnesolevas asjas ei

kohaldata StrKS § 6 lg-t 5 ega 7, vaid StrKS § 6 lg-t 2. Viimane sätestab, et strateegiliste kaupade

nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise

õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

9.5. Seoses vaidlusaluse väärteo peatse aegumistähtaja saabumisega (2017. aasta mai lõpus) taotleb

kohtuväline menetleja VTMS § 174 p 2 alusel Riigikohtu lahendiga maakohtu lahendi muutmist

põhjenduste osas (maakohus leidis, et kaubad on sõjalised strateegilise kauba komisjoni otsuse alusel)

ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.

10. Komisjoni vastuste sisu oli kokkuvõtvalt järgmine.

10.1. StrKS § 2 lg 2 defineerib sõjalist kaupa kaubana, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud

või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on

loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Paragrahvi 2 lg 8 järgi on kahesuguse kasutusega kaup selline

kaup, mida saab kasutada peale sõjalise otstarbe ka tsiviilotstarbel. Sõjaline kaup ei ole kahesuguse

kasutusega kauba alaliik.

10.2. Strateegilise kauba komisjon saab StrKS § 2 lg 11 alusel asuda seisukohale, et tegemist on

strateegilise kaubaga, kui kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse

või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel. Komisjon ei saa

asuda seisukohale, et tegemist on sõjalise kaubaga, sest sõjalised kaubad on ainult sellised kaubad,

mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 lisas 1. Komisjon ei saa

asuda seisukohale, et tegemist on kahesuguse kasutusega kaubaga, sest kahesuguse kasutusega

kaubad on ainult sellised kaubad, mis on nimetatud EL Nõukogu määruse nr 428/2009 lisas 1.

Tegemist saab olla strateegilise kaubaga väljaspool StrKS § 2 lg-s 1 nimetatud alakategooriaid.

10.3. Kui on täidetud StrKS § 2 lg-s 11 sätestatud teatamiskohustus, on selle sätte järgi tehtud otsus

kauba käsitamise kohta strateegilise kaubana sama siduv kui kauba kuulumine strateegiliste kaupade

nimekirja. Kui kaup kuulub juba strateegiliste kaupade nimekirja, siis saab komisjon oma otsusega

anda eksperdihinnangu konkreetse kauba kuulumise kohta StrKS § 2 lg-s 1 nimetatud strateegiliste

kaupade alakategooriate hulka, põhinedes konkreetsetes nimekirjades toodud kaupade kirjeldustel.

Selline eksperdihinnangut andev otsus ei ole sama, mis otsus StrKS § 2 lg 11 järgi.

10.4. Komisjon ei saa teha tagantjärele (pärast teo lõpuleviimist) otsust kauba kuulumise kohta

strateegiliste kaupade hulka. Kaup peab selle veo eest karistamiseks olema strateegiline kaup enne

teo lõpuleviimist, kas kuuludes strateegiliste kaupade nimekirja või siis, kui komisjon on StrKS § 2 lg

11 järgi teinud otsuse kauba käsitamise kohta strateegilise kaubana ning täitnud sellest tuleneva

teavitamiskohustuse. Kui kaup kuulub strateegiliste kaupade nimekirja, siis saab komisjon oma

otsusega anda hinnangu konkreetse kauba kuulumise kohta sellesse nimekirja ka pärast teo

lõpuleviimist. Sellisel juhul ei ole karistamise alus mitte komisjoni eksperdihinnangut andev otsus,

vaid kauba juba varasem kuulumine strateegiliste kaupade nimekirja. Teadmatus, kas kaup kuulub

strateegiliste kaupade nimekirja, ei saa olla põhjuseks, et pääseda karistusest.

10.5. StrKS § 6 lg 2 nõuab strateegiliste kaupade veoks eriluba. StrKS § 6 lg 5 teeb erandi, mille

järgi ei ole eriluba vaja kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks. Kuivõrd kahesuguse kasutusega

kaup on StrKS § 2 lg 1 järgi strateegilise kauba alaliik ning sissevedu on § 3 lg 1 järgi kaubaveo

alaliik, siis on § 6 lg 5 puhul tegu § 6 lg 2 erinormiga. StrKS § 6 lg 7 ei ole erinorm § 6 lg 5 sätestatu

suhtes, mis käsitleb vaid sissevedu. Seadus ei käsita transiiti ja vahendust kui sisseveo alaliike.

StrKS § 3 lg 1 järgi on sissevedu, väljavedu ja transiit kõik kaubaveo alaliigid. StrKS § 6 lg 7 ei

käsitle kahesuguse kasutusega kauba sissevedu, mille jaoks kehtib üldine erand § 6 lg 5 järgi.

10.6. Käsitletavas väärteoasjas oli komisjoni hinnangul tegemist sõjalise kaubaga StrKS § 2 lg 2 ja lg

10 tähenduses. Kaup kuulub komisjoni hinnangul sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML10:

õhusõidukid, õhust kergemad õhusõidukid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid ja

varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud

sõjaliseks kasutuseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium märgib, et väärteoprotokolli kohaselt oli tegu toime pandud 19. veebruaril 2015.

KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub siiski süüteo aegumine

väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

Kuna ajavahemikus 7. aprillist 17. juulini 2015 menetleti tegu kriminaalkorras, ei ole väärtegu

Riigikohtu otsuse tegemise ajal aegunud.

12. Esmalt peab kolleegium vajalikuks käsitleda väärteoprotokolli koostamisega seotud küsimusi.

Iseenesest ei ole väärteomenetluses välistatud VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokollis sisalduva

tõendusteabe täiendamise või kvalifikatsiooni muutmise asemel ka uue väärteoprotokolli koostamine.

Seda eeskätt juhul, kui menetleja peab vajalikuks muuta menetlusalusele isikule tehtava etteheite

sisu. Muu hulgas ei näe väärteomenetluse seadustik ette, et väärteoprotokolli koostamine peab

toimuma mingi ajavahemiku jooksul pärast teo toimepanemist (v.a aegumine), ega keela uue

väärteoprotokolli koostamist. Väärteoprotokolli ülesanne on sarnaselt süüdistusaktiga teavitada isikut

talle esitatavast süüdistusest. Kui enne väärteoasjas otsuse koostamist (näiteks vastulause esitamise

järel) leiab menetleja, et süüdistuse sisu vajab täiendamist või muutmist, koostab ta uue

väärteoprotokolli, mis peab vastama kõigile VTMS § 69 nõuetele. Sellisel juhul tuleb isikule

tutvustada uut protokolli VTMS § 70 ettenähtud korras ja järgnev menetlus lähtubki sellest

väärteoprotokollist. Ka praegusel juhul nähtub kohtuvälise menetleja otsusest ja kohtuotsusest, et

etteheidetava teo kirjeldus pärineb 27. juulil 2016 koostatud väärteoprotokollist, mis ei saanud olla

menetlusaluse isiku jaoks üllatav. Samas on kogu selle väärteomenetluses esitatud seisukohtade ja

arvamuste paljususe kontekstis ka kolme väärteoprotokolli koostamine kolleegiumi hinnangul märk

selle kohta, et kõnealuses küsimuses puudub õiguskorras vähemalt karistusõiguslike meetmete

kohaldamiseks piisav õigusselgus.

13. Teokirjeldusest ja ka kohtuotsusest nähtub, et isikule heidetakse ette strateegilise kauba ilma

nõuetekohase dokumendita (eriloata) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamist. Kolleegiumi

hinnangul saab lugeda kaupa Eestisse toimetatuks, kui kaup on ületanud Eesti riigipiiri, mis

praeguses asjas on vaieldamatult ka tuvastatud. StrKS § 6 lg 2 kohaselt on strateegiliste kaupade

nimekirja kantud kauba ning StrKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba

veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle (eriloa) kasutamise õigus, mis peab

olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Samas on oluline toonitada, et eriloa

vajalikkus sõltub siiski strateegilise kauba liigist ja tollikäitlusviisist (vt nt StrKS § 6 lg-d 5 ja 7).

Järgnevalt käsitlebki kolleegium küsimust sellest, kas praeguses väärteoasjas on nõuetekohaselt

tuvastatud, et tegemist on strateegilise kaubaga strateegilise kauba seaduse tähenduses.

14. Teokirjelduse kohaselt heidetakse NTN EST AS-ile ette, et 19. veebruaril 2015. aastal toimetas ta

Araabia Ühendemiraatidest Dubaist oma partneri E LLC kaudu Eesti Vabariiki ja ladustas K AS-i

lattu strateegilise kauba ehk mootorid TV3-117VM, AI-9V ja peareduktorid VR-14 ilma kohustusliku

dokumendita (eriloata) ja seetõttu StrKS § 6 lg-t 2 rikkudes. Kirjeldatud tõdemusele aga järgneb

teokirjelduses selgitus, et tegemist on strateegilise kaubaga tulenevalt strateegilise kauba komisjoni

2. märtsi 2015. a otsusest, millega tunnistati mootorid ja peareduktorid strateegiliseks kaubaks

põhjendusega, et need kaubad kuuluvad sõjalise kauba nimekirja kategooria ML10 alusel (StrKS § 2

lg 11). Mootor TV3-117VM on kohtuvälise menetleja hinnangul sõjaline kaup StrKS § 2 lg 2 mõttes,

sest see on välja töötatud sõjaväehelikopteri MI-28 jaoks. Edasises menetluses on nii kohtuvälise

menetleja otsuses kui ka kohtuotsuses viidatud läbisegi nii sellele, et tegemist on sõjalise kaubaga

Vabariigi Valitsuse kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ lisa 1 (sõjaliste kaupade nimekiri)

alajaotuse ML10 tähenduses, kui ka sellele, et tegemist on strateegilise kaubaga StrKS § 2 lg 11

mõttes strateegilise kauba komisjoni otsuse alusel.

15. Strateegilise kauba seadus näeb ette, et strateegilise kaubaga võib tegemist olla kahel juhul.

15.1. Esiteks võib kaubal olla strateegilise kauba kvaliteet seetõttu, et see kaup on loetletud

StrKS § 2 lg-st 10 tulenevalt strateegiliste kaupade nimekirjas, mis sisaldab sõjaliste kaupade,

kaitseotstarbeliste toodete, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ja kahesuguse kasutusega

kaupade nimekirja. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud sõjaliste kaupade ja

kaitseotstarbeliste toodete nimekiri. Inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ja kahesuguse

kasutusega kaupade nimekiri on kehtestatud Euroopa Liidu nõukogu määrustega.

15.2. Teiseks näeb StrKS § 2 lg 11 ette, et strateegilise kaubana käsitatakse ka kaupa, mis ei ole küll

kantud strateegiliste kaupade nimekirja, kuid strateegilise kauba komisjon on asunud seisukohale ja

teavitanud kauba eksportijat, valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba

tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või

inimõigustega seotud kaalutlustel ning et kaupa tuleb seetõttu siiski käsitada strateegilise kaubana.

Käsitletaval

juhul

sõltub

seega

kauba

tunnistamine

strateegiliseks

kaubaks

komisjoni

diskretsiooniotsusest. Seejuures näeb seadus üheselt ette, et komisjoni selline otsus saab puudutada

ainult kaupa, mis ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja. Seega on maakohtu otsus

vastuoluline osas, millisel õiguslikul alusel loeti kõnealune kaup strateegiliseks kaubaks. Selline

vastuolu on alguse saanud juba väärteoprotokollist, milles viidati ühtaegu nii Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud nimekirjale kui ka komisjoni otsusele StrKS § 2 lg 11 tähenduses.

16. Riigikohus nendib, et nii kohtuvälise menetleja kui ka komisjoni vastustest kriminaalkolleegiumi

küsimustele nähtub, et komisjon ei kasutanud praegusel juhul StrKS § 2 lg-st 11 tulenevat pädevust ja

seega ei loetud kõnealust kaupa strateegiliseks kaubaks komisjoni otsuse alusel. Selline järeldus

tuleneb kolleegiumi arvates ka komisjoni seisukoha sisust ja vormist. Riigikohtu küsimusele vastates

märkis komisjoni esindaja, et komisjon andis väärteomenetluses üksnes oma hinnangu kauba

vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud sõjalise kauba nimekirja tunnustele ja et sisuliselt oli

tegu vaid ühe tõendi esitamisega. Kuna väärteomenetluses kohaldatakse tõendite kogumise osas

kriminaalmenetluse sätteid, kui seadus ei näe ette erisusi (VTMS § 31 lg 1), võib selline komisjoni

otsus ehk arvamus põhimõtteliselt tõepoolest olla käsitatav muu dokumendina KrMS § 63 lg 1

tähenduses, kuid selle dokumendi käsitamiseks eksperdiarvamusena või ekspertiisiaktina puudub

seaduslik alus.

17. Samas peavad ka sellises tõendis esitatud andmed ja lõplik järeldus olema põhimõtteliselt kohtu

poolt kontrollitavad. KrMS §-s 61 sätestatu kohaselt ei saa ühelgi tõendil olla ette kindlaksmääratud

jõudu ja kohus peab saama iga tõendit hinnata oma siseveendumuse kohaselt. Mõistetavalt peaks see

nõue kehtima ka strateegilise kauba komisjoni otsuse kui muu dokumendi suhtes. Kolleegium

selgitab seejuures, et tõendi hindamine süüteomenetluses ei ole kuidagi seotud võimalusega

vaidlustada komisjoni otsus halduskohtumenetluse korras. Seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht,

et jättes komisjoni otsuse halduskohtumenetluse korras vaidlustamata, kadus selle tõendi hindamiseks

nii vajadus kui ka võimalus.

18. Asudes sisuliselt seisukohale, et praeguses asjas oli kaup strateegiliseks kaubaks eespool p-s 15.1

kirjeldatud võimaluse kaudu, pidanuks maakohus seega otsustama, kas tegemist on sõjalise kaubaga

StrKS § 2 lg 10 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 kategooria ML10 tähenduses,

s.o et tegemist on õhusõiduki mootori, peareduktori ja abijõuseadmega, mis on spetsiaalselt loodud

või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Samuti pidi maakohus oma seisukohta nõuetekohaselt ja

jälgitavalt põhjendama.

18.1. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusest puuduvad selles osas õiguslikud põhjendused.

Maakohus osundab vaid komisjoni arvamust, mille kohaselt kuuluvad mootor TV3-117VM,

peareduktor VR-14 ja abijõuseade AI-9V helikopterite MI-8 ja MI-17 varustuse hulka. Mootorit

TV3-117VM võib paigaldada ka helikopterile MI-28. Kui helikopterid MI-8 ja MI-17 on kasutusel

nii militaar- kui ka tsiviilotstarbel, siis helikopter MI-28 on vaid sõjaväeline otstarve. Lisaks märgib

maakohus, et strateegilise kauba komisjoni pädevuses on laiendada strateegiliste kaupade nimekirja

ja viitab ka asjatundjana ülekuulatud isiku ütlustele, mille kohaselt on helikopteri mootorid ja

abijõuseadmed üldjuhul käsitatavad strateegilise kaubana ka siis, kui tegemist on kaheotstarbelise

kaubaga. Seega rajas kohus oma otsuse strateegilise kauba komisjoni arvamusele ja asjatundja

ütlustele selle kohta, et selline kaup on tavaliselt käsitatav strateegilise kaubana. Seejuures ei ole

asjatundja andnud ütlusi selle kohta, et kõnealune kaup on käsitatav just sõjalise kaubana vastava

nimekirja tähenduses.

18.2. Kolleegium märgib, et kauba tunnused, mille alusel seda loetakse sõjaliseks kaubaks, muu

hulgas õhusõiduki ja selle koostisosade kasutusala, on üldjuhul siiski tuvastatavad vaid eriteadmiste

rakendamise tulemina. Riigikohus on varem selgitanud, et juhul, kui teatud liiki mitteõiguslike

eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb

väljapoole menetleja üldteadmiste piire, tuleb korraldada ekspertiis (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. mai 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-35-06, p 7.5 ja 29. novembri

2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10, p 13.4). Riigikohus on küll aktsepteerinud ka seda, et

menetleja jõuab tema üldteadmiste piire ületavate järeldusteni ilma ekspertiisi määramata. Juhul kui

puudub vajadus eriteadmiste järele, saab menetleja piirduda viitega erialakirjanduse selgetele ja

ühestele tõdemustele või ka asjatundja ütlustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri

2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5 ja 1. novembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-

1-1-89-13, p 12).

18.3. Praegusel juhul ei sisalda maakohtu otsus ega komisjoni arvamus, millele see tugineb, viiteid

erialasele kirjandusele, tootja andmetele või muudele kontrollitavatele allikatele selle kohta, et

tegemist on õhusõiduki varuosadega, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks

kasutuseks. Seega ei ole võimalik kontrollida, millistele algandmetele komisjoni arvamus kui tõend

tugineb. Selle kohta ei ole andnud ütlusi ka asjatundja. Kolleegiumi hinnangul ei ole

süüteomenetluses sellise asjaolu tuvastamisel võimalik tugineda ka kohtuvälise menetleja otsuses

viidatud Internetis avaldatud veebientsüklopeedia (Vikipeedia) andmetele ja seda põhjusel, et selles

allikas avaldatud andmete tõepära ei ole verifitseeritav (ei ole võimalik üheselt kindlaks teha autorit

ja andmete päritolu).

19. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus kolleegiumi hinnangul praegusel juhul kohtuotsuse

põhjendamise kohustust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, mis tingib otsuse tühistamise ja

väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada

kassatsioonimenetluses, sest Riigikohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid. Riigikohus leiab, et asja

uuel arutamisel on maakohtul võimalik kontrollitavaid eriteadmisi rakendades tuvastada ja

nõuetekohaselt põhjendada seda, kas väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud kaupade puhul on

tegemist sõjalise kaubaga Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja

kategooria ML10 tähenduses.

20. VTMS § 174 p 7, § 175 p 2 ja § 150 lg 1 p 7 alusel tühistab kolleegium Harju Maakohtu

19. jaanuari 2017. a otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

21. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse kassatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu hüvitamiseks

kokku summas 979 eurot 20 senti. Kolleegium peab seda kulu põhjendatuks. VTMS § 38 lg 1, § 175

lg 1 p 1 ja § 186 lg 1 alusel mõistab Riigikohus selle summa Eesti Vabariigilt NTN EST AS-i kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)