3-1-1-25-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-25-17

Määruse kuupäev

22. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma

Kohtuasi

E. S-H. vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari

2017. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-9502

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. S-H. kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Liisa Nuut

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. aprill 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2017. a määrus õigusvastaseks osas, milles

kohus jättis läbi vaatamata kaitsja ja kahtlustatava taotluse elektroonilise valve kohaldamiseks.

Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt E. S-H. kasuks välja 198 (sada üheksakümmend kaheksa) eurot,

sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale Riigikohtu määruskaebemenetluses makstud tasu

katteks. Lugeda Riigikohtu määruskaebemenetluses tekkinud kulu 308 euro ulatuses

menetluskulude hulka.

4. Jätta

rahuldamata

kaitsja

taotlus

hüvitada

kahtlustatavale

ringkonnakohtu

määruskaebemenetluses kantud menetluskulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liisa Nuut esitas 31. oktoobril 2016 maakohtule E. S-

H. vahistamise taotluse, mille kohaselt kahtlustati viimast karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 2 p 1, §

209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 tunnustele vastavate tegude toimepanemises. Samuti esitati E. S-H-le

KarS §-de 344 ja 345 järgi kahtlustus varastatud tahvelarvuti müügiveksli võltsimises ja selle

esitamises uurijale.

2. Vahistamistaotluse kohaselt tõendavad kahtlustuses kirjeldatud tegude toimepanemist kannatanute

ütlused, kahtlustatava äratundmiseks esitamise protokollid, kannatanute konto väljavõtted,

sideettevõtjalt saadud andmed ja muud tõendid. Samuti langeb erinevate kannatanute vastu suunatud

rünnakute puhul kokku tegude toimepanemise viis ehk modus operandi. Vahistamisalusena on

käsitatav uute kuritegude toimepanemise oht, lähtudes eeskätt kahtlustuse kohaselt varem toime

pandud tegude arvust ja iseloomust. Samuti on kahtlustatavat varem karistatud KarS § 209 lg 2 p 1,

§ 3311 ja § 344 lg 1 järgi ning kahtlustuses etteheidetavad teod on toime pandud katseajal. Samuti on

E. S-H-d kolmel korral karistatud väärteo eest, nendest kaks korda KarS § 218 järgi. Lisaks võib ta

hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Nimelt kuulutati kahtlustatav Lääne prefektuuri 2. mai

2016. a määrusega tagaotsitavaks, kuivõrd E. S-H. rikkus talle 12. jaanuari 2016. a määrusega

kohaldatud elukohast lahkumise keeldu ega ilmunud menetleja kutsel menetlustoimingule, esitamata

selle kohta selgitusi.

3. Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2016. a määrusega vahistati (tagaselja) tagaotsitavaks kuulutatud

E. S-H. Maakohus leidis, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus ja ka vahistamise alused: uute

kuritegude toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht.

4. E. S-H. peeti 22. detsembril 2016 kahtlustatavana kinni ja toimetati küsitlemiseks

eeluurimiskohtuniku juurde. Pärast tema ärakuulamist tegi Pärnu Maakohus 23. detsembril 2016

määruse, millega jättis Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2016. a vahistamismääruse muutmata.

Vahistamise tähtaja alguseks loeti 22. detsember 2016.

5. Määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava kaitsja, kes taotles määruse tühistamist ja

kahtlustatava vabastamist vahi alt või vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Samuti esitas

määruskaebuse kahtlustatav, kes taotles lisaks eelnevale alternatiivselt vahistamise asendamist

kautsjoniga.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2017. a määrusega jäeti Pärnu Maakohtu 23. detsembri

2016. a määrus muutmata. Kahtlustatava taotlus vahistamise asendamiseks kautsjoniga jäeti

rahuldamata. Kahtlustatava ja tema kaitsja taotlused vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega

jäeti läbi vaatamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Kuigi prokurör keeldus tutvustamast isikule kriminaaltoimiku materjali, avati praeguses asjas

tõendite sisu piisavas mahus vahistamistaotluses, millega isik sai tutvuda hiljemalt maakohtu istungil.

Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega asjas nr 3-1-1-110-15 oli sellega

kahtlustatava kaitseõigus tagatud. Põhjendatud on prokuratuuri seisukoht, et kahtlustatav võib hakata

sobitama oma ütlusi olemasolevate tõenditega. Samuti võib ta asuda mõjutama kannatanuid.

Maakohus põhjendas piisavalt kuriteokahtluse esinemist, viidates asjas kogutud tõenditele ja

käsitledes seejuures nende tõendite sisu.

6.2. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud vahistamisaluse olemasolu ehk uute kuritegude

toimepanemise ohu tulenevalt toimepandud kuritegude arvust ja viisist. Lisaks tuleb arvestada, et

kahtlustatav rikkus elukohast lahkumise keelu tingimusi, lahkudes Eestist sellest menetlejat

teavitamata. Kuigi eraldi võttes ei annaks kirjeldatud käitumine alust isiku vahistamiseks, siis

koostoimes kuritegude jätkamise ohuga tuleb seda tõkendi valimisel arvestada.

6.3. Taotlus asendada vahistamine kautsjoniga tuleb jätta rahuldamata, sest selline tõkend ei väldi

piisavalt uute kuritegude toimepanemist. Valitseva kohtupraktika kohaselt peab kautsjoni summa

olema võrreldav kuriteoga tekitatud kahjuga, milleks praegusel juhul on umbes 10 000 eurot.

Kahtlustatav väljendas nõusolekut tasuda 5000 eurot. Samas arvestab kohus E. S-H. varalist

olukorda, sest ei ole otstarbekas kohaldada kautsjonina suuremat summat, kui kahtlustatav suudab

tasuda.

7. Taotlus asendada vahistamine elektroonilise valvega tuleb jätta läbi vaatamata. Sellise taotluse

läbivaatamine kuulub maakohtu pädevusse. Elektroonilise valve küsimuse lahendamiseks

lisatoimingute tegemine (sh isiku elukoha sobivuse kontroll) ei ole õigustatud enne vahistamise

põhjendatuse hindamist. Samuti tuleb arvestada, et kuna ainuüksi kriminaalhooldusametniku

arvamuse kujundamiseks kulub viis tööpäeva, võib see takistada vahistamise küsimuse võimalikult

kiiret lahendamist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava kaitsja vandeadvokaadi abi

Silver Reinsaar, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaitsealuse vabastamist vahi alt.

Alternatiivselt palub kaitsja tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata

taotlus elektroonilise valve kohaldamiseks, ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

8.1. Kaitsja leiab, et prokuratuur piiras põhjendamatult isiku juurdepääsu kriminaalasjas kogutud

tõenditele, millele tugineb vahistamistaotlus. Tõenditele ligipääsu piiramise aluseks ei saa olla

kahtlustatava soov ennast kaitsta muu hulgas väitega, et teda mõjutati valeütlusi andma. Kahtlustatav

on vaba andma selliseid ütlusi, nagu ta soovib, ja see ei mõjuta kuidagi järgnevat tõendusteabe

kogumist. Samuti tugines ringkonnakohus põhjendamatult prokuröri suulistele põhjendustele, mis ei

sisaldunud prokuratuuri tõenditele ligipääsu piiravas määruses, ehk siis sellele, et kahtlustatav võib

kannatanute ütluste sisu põhjal hakata neid mõjutama. Kohtud ega prokuratuur ei ole põhistanud

seda, miks piiratakse ligipääsu kõigile tõenditele.

8.2. Ringkonnakohus jättis vääralt läbi vaatamata elektroonilise valve taotluse. See on vastuolus

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga määruses nr 3-1-1-110-15, mis on kriminaalmenetlus-

õiguse allikas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2 p 4 tähenduses.

9. Määruskaebusele esitatud vastuses palub prokurör jätta määruskaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata. Prokuratuuri hinnangul oli tõenditele juurdepääsu piirang

põhjendatud ja seaduslik. Elektroonilise valve taotluse osas leiab prokurör, et selle läbi vaatamata

jätmine ei tingi ringkonnakohtu määruse tühistamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Esmalt käsitleb kolleegium kaitsja väidet, et vahistamisel piirati põhjendamatult E. S-H.

juurdepääsu kriminaalasjas kogutud tõenditele, kahjustades sellega tema kaitseõigust.

10.1. KrMS § 341 lg 2 kohaselt on kahtlustataval õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on

olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib

prokuratuur määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt

kahjustada teise isiku õigusi või kriminaalmenetlust. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et

kohus peab kontrollima sellise keeldumise põhjendatust. Kui kohus leiab, et keeldumine ei olnud

põhjendatud, peab ta jätma vaidlusalused tõendid vahistamise põhjendatuse hindamisel kõrvale.

Samas leidis Riigikohus, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist ei tule alati käsitada

ausa menetluse põhimõtte rikkumisena. Poolte ebavõrdsusest on ebaausa kohtumenetluse ilminguna

põhjust rääkida alles juhul, kui tõenditele juurdepääsust keeldumisega kaasnevaid raskusi

kaitseõiguse teostamisel pole tasakaalustatud ja vahistatavalt endalt ning tema kaitsjalt on võetud

seetõttu tõhus ning reaalne võimalus vahistamistaotluse argumente kummutada. Kahtlustust ja

vahistamist toetavate tõendite sisu võib eeluurimise tõhususe huvides teha kaitsjale ja vahistatavale

teatavaks ka teisiti, kui tõendeid vahetult tutvustades. Ühe peamise võimalusena tõi kolleegium välja

kahtlustuse aluseks olevate tõendite küllaldase avamise vahistamistaotluses. Tõendite sisu avamine

sellisel viisil peab toimuma piisava konkreetsusastmega, et kaitsepoolel oleks võimalik esitada neile

sisulisi vastuväiteid, teisalt aga selliselt, et see ei kahjustaks nt toimetatavat kriminaalmenetlust või

teiste isikute olulisi õigusi. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-

110-15, p-d 16-17.)

10.2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguses asjas on prokuratuuri vahistamistaotluses

ja ka maakohtu määruses ulatuslikult käsitletud kogutud tõendite sisu, millele maakohus tugines

vahistamismääruse tegemisel. Muu hulgas on etteheidetavate tegude kaupa avatud kannatanute

ütluste, aga ka muude tõendite sisu. Seega on piisava selguse ja põhjalikkusega põhjendatud, milliste

tõendite alusel kahtlustatakse isikut karistatavate tegude toimepanemises. Riigikohtule esitatud

määruskaebuses ei ole kaitsja selgitanud, milles seisnes konkreetsel juhul kaitseõiguse takistamine

või vastuväidete esitamise võimatus. Eeltoodust tulenevalt ei tingi kaitsja väide praeguses asjas maa-

ja ringkonnakohtu määruse tühistamist.

11. Seevastu leiab Riigikohus, et ringkonnakohus jättis alusetult läbi vaatamata kaitsja ja

kahtlustatava taotluse elektroonilise valve kohaldamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjas

nr 3-1-1-110-15 tehtud määruse p-s 25 leiti, et kriminaalmenetluse seadustik võimaldab elektroonilise

valve kohaldamise taotlemist maakohtu vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuses ja selle

läbivaatamist ringkonnakohtus. Nii maa- kui ka ringkonnakohtul on tõendite hindamise ja faktiliste

asjaolude tuvastamise pädevus. Veelgi enam, Riigikohus asus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale

toetudes seisukohale, et riigil on kohustus kaaluda võimalikult varakult kriminaalmenetluse tagamisel

leebemate alternatiivide kohaldamise võimalikkust ning juhul, kui kriminaalmenetluse toimetamist

on võimalik kindlustada kautsjoni või muude meetmetega, tuleb isik vabastada.

11.1. Ringkonnakohus jättis praeguses asjas taotluse läbi vaatamata, leides muu hulgas, et

elektroonilise valve küsimuse lahendamiseks lisatoimingute tegemine (sh isiku elukoha sobivuse

kontroll) ei ole õigustatud enne vahistamise põhjendatusele hinnangu andmist. Kolleegium märgib, et

kohtupraktikas on isiku õiguste tagamise põhimõtteid arvestades alati peetud võimalikuks lahendada

elektroonilise valve taotlus enne vahistamise põhjendatusele lõpliku hinnangu andmist, võttes

arvesse, et vahistamismäärust on võimalik vaidlustada ringkonnakohtus ja seejärel ka Riigikohtus.

Juhul, kui kohus leiab, et vahistamine ei olnud põhjendatud, vabastatakse isik ka talle kohaldatud

elektroonilisele valvele allumise kohustusest. Siiski ka sel juhul on kahtlustatava jaoks soodsam tema

õigusi vähem piirava meetme võimalikult varajane kohaldamine.

11.2. Ringkonnakohus leidis, et elektroonilise valve taotluse lahendamine kuulub maakohtu

pädevusse ka seetõttu, et menetlustähtajad elektroonilise valve kohaldamise menetluses võivad

takistada vahistamise põhjendatuse küsimuse võimalikult kiiret lahendamist. Nii seadusest kui ka

varasemast Riigikohtu lahendist tulenevalt ei ole menetlustähtajad, s.o viis tööpäeva

kriminaalhooldaja arvamuse saamiseks ja kümme päeva vahistamismääruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamiseks, üldjuhul vastastikku välistavad. Erandjuhul võib elektroonilise valve

taotluse lahendamine vajada lisatoimingute tegemist ja andmete kogumist, mis tingib menetlemise aja

pikenemise

ega

võimalda

taotluse

lahendamist

koos

vahistamismääruse

peale

esitatud

määruskaebusega. Selline olukord ei anna siiski alust taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kirjeldatud

olukorras võib ringkonnakohus lahendada elektroonilise valve kohaldamise taotluse pärast

vahistamise põhjendatuse üle otsustamist.

11.3. Eelnevast tulenevalt jättis ringkonnakohus praeguses asjas elektroonilise valve kohaldamise

taotluse alusetult läbi vaatamata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses. Riigikohus tunnistab ringkonnakohtu määruse selles osas õigusvastaseks. Arvestades, et

Pärnu Maakohtu 9. märtsi 2017. a määrusega asendati kahtlustatava vahistamine elektroonilise

valvega ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2017. a määrusega tühistati maakohtu määrus ning

jäeti elektrooniline valve kohaldamata, ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamine ja asja saatmine

ringkonnakohtule uueks arutamiseks põhjendatud.

12. Kahtlustatava kaitsja esitas Riigikohtule taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks

seoses määruskaebemenetlusega ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kaitsja taotluse kohaselt on kaitsja

tasu suurus Riigikohtu määruskaebemenetluses 506 eurot, sealhulgas käibemaks. Taotluse kohaselt

hõlmab see nõupidamist kahtlustatavaga vanglas (50 minutit) ja määruskaebuse koostamist (3 tundi),

s.o 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab makstud tasu mõistlikuks. Võttes

arvesse, et kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tunnistab ringkonnakohtu määruse

õigusvastaseks elektroonilise valve taotluse läbivaatamist puudutavas osas, ning juhindudes

KrMS § 187 lg-st 1, mõistab kolleegium Eesti Vabariigilt E. S-H. kasuks välja kaitsjale makstud tasu

osaliselt ehk 1,5 tunni ulatuses, s.o 198 eurot, sealhulgas käibemaks. Ülejäänud osas loeb kolleegium

tekkinud kulu KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulude hulka. Ringkonnakohtus kantud menetluskulu

hüvitamiseks õiguslikku alust ei ole, mistõttu Riigikohus jätab kaitsja taotluse selles osas

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)