3-3-1-97-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-97-16

Otsuse kuupäev

12. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest

Kohtuasi

Vjatšeslav Karetnikovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks arvutama kaebajale määratud pension ümber

alates 1. jaanuarist 2013 tõstetud ametipalgast lähtuvalt ning

võtma kaebaja pensioni indekseerimise aluseks 1. jaanuaril

2013 muudetud politseiametnike palgaastmestik

Menetlusosalised

Kaebaja Vjatšeslav Karetnikov

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

Kaasatud haldusorgan Siseministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2016. a otsus haldusasjas

nr 3-15-1318

Menetluse alus Riigikohtus

Vjatšeslav Karetnikovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vjatšeslav Karetnikovi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

24. mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1318 muutmata.

2. Jätta võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Karetnikov (kaebaja) esitas 4. mail 2015 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse

väljastada tema pensioni suurust ja ümberarvutamisi kajastav tõend.

SKA väljastas kaebajale tõendi 15. mail 2015.

2. Kaebaja esitas 23. mail 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks arvutama

kaebajale määratud pension ümber alates 1. jaanuarist 2013 tõstetud ametipalgast lähtuvalt ning

võtma kaebaja pensioni indekseerimise aluseks 1. jaanuaril 2013 muudetud politseiametnike palga-

astmestik. Kaebaja palus tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta kohaldamata politsei ja piirivalve

seaduse (PPVS) § 117 lg 7 osas, milles see ei võimalda kaebajale, kes jäi pensionile enne 1. jaanuari

2010, määratud pensioni arvutada ümber lähtuvalt sarnast tööd tegeva politseiametniku ametipalgast

1. jaanuaril 2013. Kaebaja väitis järgmist:

1) kaebaja jäi pensionile 1. juunil 2003. Kuni 1. jaanuarini 2010 sõltus kaebajale määratud pensioni

suurenemine politseiniku ametipalga suurusest. 1. jaanuaril 2010 jõustunud PPVS § 117 lg 7 kohaselt

sõltub kaebajale määratud pensioni suurus pensioniindeksist, seejuures indekseeritakse 31. detsembri

2009. a seisuga ümberarvutatud pensioni. Alates 1. aprillist 2010 on kaebaja pensioni indekseeritud.

Politseiametnike ametipalgad tõusid 1. jaanuaril 2013 ning tõstetud ametipalku arvesse võttes oleks

kaebaja pension suurem praegusest;

2) Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks PPVS § 106 lg 1 ja politsei ja piirivalve

seaduse muutmise seaduse § 1 p 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid

ajavahemikul 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt

sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013 (Riigikohtu 6. jaanuari 2015. a

otsus asjas nr 3-4-1-18-14, p-d 66–67);

3) kaebaja pensionile jäämise ajal kehtinud politseiteenistuse seaduse (PolTS) kohaselt pidi talle

määratud pension edaspidi suurenema koos ametipalgaga. Seadusandja andis sellega lubaduse, et

määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga. Kaebaja võis arvestada, et kui

tõstetakse ametipalku, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Kaebaja omandipõhiõigust

koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega on põhiseaduse vastaselt rikutud;

4) kaebaja on sarnases olukorras politseinikega, kes tegid 1. jaanuaril 2013 temaga sarnast tööd ja

töötasid samal palgaastmel. Mõlemad grupid on täitnud vanaduspensioni saamise tingimused, kuid

esimesel grupil määratakse pension 2009. a ametipalga ning teisel grupil 1. jaanuaril 2013 tõstetud

ametipalga alusel. Kuna võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt, siis esineb ka

võrdsuspõhiõiguse riive.

3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Halduskohus leidis, et kohustamisnõuet ei saa rahuldada. Riikliku pensionikindlustuse seaduse

(RPKS) § 25 lg 3 p 1 kohaselt on riikliku pensioni ümberarvutamiseks vajalik isiku taotlus. Kuna

kaebaja ei ole vastustaja poole sellise taotlusega pöördunud, siis ei ole SKA teinud kaebaja suhtes

keelduvat otsust või õigusvastaselt viivitanud. PPVS § 117 lg 7 ei riku kaebaja võrdsuspõhiõigust,

omandiõigust ega õiguspärast ootust ning taotlus viidatud normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks

tuleb jätta rahuldamata.

4. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgis neid ega pidanud vajalikuks neid täies mahus korrata. Muu

hulgas märkis ringkonnakohus, et kaebus jääks rahuldamata isegi juhul, kui vaidlusalune PPVS § 117

lg 7 oleks põhiseadusega vastuolus, sest kaebaja ei ole pöördunud SKA poole avaldusega tema

pensioni ümberarvutamiseks. Vältimaks sarnase kaebuse teistkordset lahendamist, pidas ringkonna-

kohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks hinnata ka kaebaja väiteid sisuliselt. Kuna seni on

kaebajale makstud pensioni PPVS § 117 lg 7 alusel ja seda igal aastal automaatselt RPKS § 26

kohaselt indekseeritud, pole kaebaja õigusi rikutud.

Riigil on õigus ametnike palka tõsta, ilma et tal tekiks sellest varalisi kohustusi varem sama tööd

teinud ametnike vastu. Kaebaja olukorda pole kuidagi „halvendatud“, sest tema õiguspärast ootust

pole rikutud ja tal säilis väljateenitud pension.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused

ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) nii pensioni indekseerimise kui ka ümberarvutamise kohustus tuleb seadusest ning vastustaja pidi

seda tegema omal algatusel. RPKS § 25 lg 1 p 3 on kohaldatav siis, kui kassaatorile on teada mingid

pensioni suurust mõjutavad asjaolud või dokumendid ning need tuleb pensioni ümberarvutamiseks

vastustajale esitada. Juhul kui vastustajal ei ole otsuse tegemiseks täiendavaid dokumente vaja ja

otsustus tuleb teha ilma taotluseta, siis RPKS § 25 lg 1 p 3 ei kohaldu;

2) kohtud on ebaõigesti jätnud tuvastamata võrdsuspõhiõiguse rikkumise. Puudub mõistlik ja

asjakohane põhjus, miks tuleb kassaatorit pensioni saamisel kohelda teisiti kui 1. jaanuaril 2010 ja

1. jaanuaril 2013 pensionile läinud samasisulist tööd teinud ametnikke.

7. Sotsiaalkindlustusamet oma seisukohta ei esitanud.

8. Siseministeerium nõustus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ning jäi kõigi oma seni esitatud

seisukohtade ja taotluste juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kaebaja esitas halduskohtule kohustamisnõude talle määratud riikliku pensioni ümber-

arvutamiseks. Kohtud lahendasid asja sisuliselt ja jätsid kaebuse rahuldamata. Kohtud selgitasid, et

kaebus jääks rahuldamata isegi juhul, kui vaidlusalune PPVS § 117 lg 7 oleks põhiseadusega

vastuolus, sest kaebaja ei ole pöördunud SKA poole avaldusega tema pensioni ümberarvutamiseks.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks

või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile.

Kuni 1. jaanuarini 2010 kehtinud PolTS § 211 lg 5 alusel arvutati pension ümber, kui muutus

politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk. Pensioni ümber-

arvutamiseks ei olnud politseiametnikul vaja esitada haldusorganile eraldi taotlust. Kehtiv politsei ja

piirivalve seadus politseiametniku pensioni ümberarvutamist ei reguleeri. Seega tuleb politsei-

ametniku pensioni ümberarvutamisele kohaldada RPKS-s sätestatud üldregulatsiooni ning kohtud on

õigesti leidnud, et RPKS § 25 lg 1 p 3 kohaselt peab isik pensioni ümberarvutamiseks esitama

avalduse. Kuigi kaebaja väidab, et seadus kohustab SKA-d tegutsema ilma taotluseta, ei ole ta

viidanud ühelegi sellist kohustust sätestavale õigusnormile.

Kuna vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei ole SKA-le taotlust pensioni ümberarvutamiseks esitanud,

on RVastS § 6 lg 3 esimesest lausest tulenev eeldus kohustamiskaebuse esitamiseks täitmata.

Kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole RVastS § 6 lg 3 esimese lause järgi võimalik olukorras, kus

seadus näeb ette taotluse esitamise haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud (Riigikohtu 10. aprilli

2014. a otsus asjas nr 3-3-1-91-13, p 20).

11. Kolleegium juhib kaebaja tähelepanu, et PPVS § 117 lg 7 põhiseaduspärasust nende politsei-

ametnike puhul, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 2010, on Riigikohus käsitlenud 9. märtsi

2017. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-16, mille punktides 18 ja 22 asus kolleegium järgmistele seisu-

kohtadele. Isikud, kes kasutasid mitu aastat neile PPVS § 117 lg-ga 7 antud hüve – pensioni

indekseerimist –, ei saa enam tugineda PolTS § 211 lg-ga 5 antud õiguspärasele ootusele, et nende

pension tuleb ümber arvutada. Seepärast pole rikutud nende isikute õiguspärast ootust. Seetõttu ei ole

PPVS § 117 lg 7 vastuolus omandipõhiõigusega koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega isikute

puhul, kellele määrati politseiametniku pension enne 1. jaanuari 2010. See, et nendelt

politseiametnikelt võeti juba 2010. aastal õiguspärane ootus, et pensioni arvutatakse ümber, ja nende

pensioni hakati indekseerima, õigustab muuhulgas nende erinevat kohtlemist võrreldes politsei-

ametnikega, kellele määrati pension 1. jaanuaril 2010 ja hiljem kehtinud palgast lähtuvalt. Erinevat

kohtlemist õigustavad ka politsei ja piirivalve seaduse jõustumisega politseiametnike teenistuse

korralduses ja palgakorralduses ning pensioni arvutamise aluses tehtud muudatused.

12. Riigikohus jätab kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole Riigikohtule menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente esitanud, jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)