3-4-1-6-17 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu menetluses on Anatoli Nikolajevi individuaalkaebus Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra”
Legislator headnote
AI generated3-4-1-6-17 · Riigikohus: jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra”
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-6-17
Otsuse kuupäev
9. mai 2017
Kohtukoosseis
Hannes Kiris, Jüri Põld, Paavo Randma, Malle Seppik
Kohtuasi
Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13
kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni
töökorra” punkti 2 esimese lause põhiseaduspärasuse kontroll
Menetluse alus
Anatoli Nikolajevi esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
16. aprilli 2017. a taotlus Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe
taandamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta taotlus riigikohtunik Priit Pikamäe taandamiseks rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigikohtu menetluses on Anatoli Nikolajevi individuaalkaebus Vabariigi Presidendi 31. jaanuari
2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra”
(edaspidi: Kord) punkti 2 esimese lause põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
2. Kaebaja esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 16. aprillil 2017 tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 23 punktile 7 tuginedes Riigikohtule taotluse riigikohtunik Priit Pikamäe
taandamiseks kaebust läbi vaatavast kohtukoosseisust. Avalduse põhjenduste kohaselt kuulub
riigikohtunik P. Pikamäe Riigikohtu esindajana Vabariigi Presidendi poolt moodustatud
armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni (edaspidi: Komisjon) ja on olnud eelduslikult kahel
korral vastu A. Nikolajevile armu andmisele. Lahendades käesolevat kohtuasja teeks riigikohtunik
P. Pikamäe sisuliselt otsuse, kas ta saab tulevikus Komisjoni töös osaleda ja kaebajale armu andmise
üle otsustada või mitte. Seetõttu ei näiks riigikohtunik P. Pikamäe osavõtul toimuv kohtumenetlus
ausa ja õiglasena.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus kohtuniku taandamist ei reguleeri ning
seetõttu tuleb rakendada analoogiat halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS) (vt Riigikohtu
üldkogu 16. oktoobri 2012. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-12, punkt 4). HKMS § 13 lõike 1 kohaselt
kohaldatakse kohtuniku taandamisele TsMS §-des 23-30 sätestatut. TsMS § 23 punkti 7 kohaselt ei
või kohtunik kohtuasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust
kahelda tema erapooletuses.
4. Korra punkti 2 esimese lause kohaselt kutsutakse Komisjoni koosseisu Riigikohtu ja
Riigiprokuratuuri esindajad, kelle määravad vastavalt Riigikohtu esimees ja riigi peaprokurör.
Riigikohtu esindaja kutsumine Komisjoni koosseisu, nagu ka asjaolu, et riigikohtunik P. Pikamäe on
Komisjoni töös osalenud, ei anna kolleegiumi hinnangul alust põhjendatud kahtluseks, et praegust
kohtuasja lahendades ei pea riigikohtunik P. Pikamäe võimalikuks mitte igasuguse seadusega
ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku lahendit teisele. Ka ei anna
selliseks kahtluseks alust kaebaja eksitav väide, mille kohaselt teeb P. Pikamäe praegust kohtuasja
lahendades otsust iseenda suhtes. Riigikohtule esitatud kaebuses ei taotleta Korra punkti 2 esimese
lause tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks vaid osas, milles see kord võimaldab kutsuda
Komisjoni koosseisu riigikohtunik P. Pikamäed, vaid tervikuna, ehk siis kaebuse esitaja hinnangul ei
tohiks Vabariigi Presidenti armuandmispalvete läbivaatamisel nõustada mitte ükski kohtunik ega
prokurör. Jaatades seda, et praeguse kohtuasja lahendamisel teeks riigikohtunik P. Pikamäe otsuse
enda suhtes, tuleks seega asuda seisukohale, et ka kõik teised asja lahendavad riigikohtunikud teevad
otsuse enda suhtes, sest pole välistatud, et nad osutuvad Korra punkti 2 alusel Vabariigi Presidenti
nõustama ja selle nõustamise käigus puutuvad kokku A. Nikolajevi armuandmispalvega.
5. Õigusemõistmine mitte üksnes ei pea olema aus ja õiglane, vaid sellisena ka näima. See tähendab,
et kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapoolikus või eelarvamuslikkus vajalik – piisab, kui
selles osas tõusetuvad põhjendatud kahtlused. Põhjendatuks saab kahtlust lugeda aga vaid siis, kui
seda kinnitavad objektiivsed asjaolud. Praeguses asjas selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid
TsMS § 23 punkti 7 mõttes alust kahelda riigikohtunik P. Pikamäe erapooletuses, ei ole. Kolleegiumi
hinnangul ei anna riigikohtunik P. Pikamäe taandamiseks käesolevas asjas alust ka muud HKMS-is ja
TsMS-is sätestatud taandamise alused.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKSM §-st 13 ja TsMS § 26 lõikest 2 tuleb A. Nikolajevi esindaja
vandeadvokaat A. Aasmaa taotlus riigikohtunik P. Pikamäe taandamiseks jätta rahuldamata.
Hannes Kiris, Paavo Randma, Malle Seppik, Jüri Põld