Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-6-17 AI generated

3-4-1-6-17 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-6-17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu menetluses on Anatoli Nikolajevi individuaalkaebus Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra”

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-6-17 · Riigikohus: jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra”

Keywords

AI generated
european Commissioner duty to attend hearing european works councils occupational pension rights european political cooperation limited partner
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-6-17

Otsuse kuupäev

9. mai 2017

Kohtukoosseis

Hannes Kiris, Jüri Põld, Paavo Randma, Malle Seppik

Kohtuasi

Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13

kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni

töökorra” punkti 2 esimese lause põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Anatoli Nikolajevi esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

16. aprilli 2017. a taotlus Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe

taandamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus riigikohtunik Priit Pikamäe taandamiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu menetluses on Anatoli Nikolajevi individuaalkaebus Vabariigi Presidendi 31. jaanuari

2007. a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra”

(edaspidi: Kord) punkti 2 esimese lause põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

2. Kaebaja esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 16. aprillil 2017 tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 23 punktile 7 tuginedes Riigikohtule taotluse riigikohtunik Priit Pikamäe

taandamiseks kaebust läbi vaatavast kohtukoosseisust. Avalduse põhjenduste kohaselt kuulub

riigikohtunik P. Pikamäe Riigikohtu esindajana Vabariigi Presidendi poolt moodustatud

armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni (edaspidi: Komisjon) ja on olnud eelduslikult kahel

korral vastu A. Nikolajevile armu andmisele. Lahendades käesolevat kohtuasja teeks riigikohtunik

P. Pikamäe sisuliselt otsuse, kas ta saab tulevikus Komisjoni töös osaleda ja kaebajale armu andmise

üle otsustada või mitte. Seetõttu ei näiks riigikohtunik P. Pikamäe osavõtul toimuv kohtumenetlus

ausa ja õiglasena.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus kohtuniku taandamist ei reguleeri ning

seetõttu tuleb rakendada analoogiat halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS) (vt Riigikohtu

üldkogu 16. oktoobri 2012. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-12, punkt 4). HKMS § 13 lõike 1 kohaselt

kohaldatakse kohtuniku taandamisele TsMS §-des 23-30 sätestatut. TsMS § 23 punkti 7 kohaselt ei

või kohtunik kohtuasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust

kahelda tema erapooletuses.

4. Korra punkti 2 esimese lause kohaselt kutsutakse Komisjoni koosseisu Riigikohtu ja

Riigiprokuratuuri esindajad, kelle määravad vastavalt Riigikohtu esimees ja riigi peaprokurör.

Riigikohtu esindaja kutsumine Komisjoni koosseisu, nagu ka asjaolu, et riigikohtunik P. Pikamäe on

Komisjoni töös osalenud, ei anna kolleegiumi hinnangul alust põhjendatud kahtluseks, et praegust

kohtuasja lahendades ei pea riigikohtunik P. Pikamäe võimalikuks mitte igasuguse seadusega

ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku lahendit teisele. Ka ei anna

selliseks kahtluseks alust kaebaja eksitav väide, mille kohaselt teeb P. Pikamäe praegust kohtuasja

lahendades otsust iseenda suhtes. Riigikohtule esitatud kaebuses ei taotleta Korra punkti 2 esimese

lause tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks vaid osas, milles see kord võimaldab kutsuda

Komisjoni koosseisu riigikohtunik P. Pikamäed, vaid tervikuna, ehk siis kaebuse esitaja hinnangul ei

tohiks Vabariigi Presidenti armuandmispalvete läbivaatamisel nõustada mitte ükski kohtunik ega

prokurör. Jaatades seda, et praeguse kohtuasja lahendamisel teeks riigikohtunik P. Pikamäe otsuse

enda suhtes, tuleks seega asuda seisukohale, et ka kõik teised asja lahendavad riigikohtunikud teevad

otsuse enda suhtes, sest pole välistatud, et nad osutuvad Korra punkti 2 alusel Vabariigi Presidenti

nõustama ja selle nõustamise käigus puutuvad kokku A. Nikolajevi armuandmispalvega.

5. Õigusemõistmine mitte üksnes ei pea olema aus ja õiglane, vaid sellisena ka näima. See tähendab,

et kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapoolikus või eelarvamuslikkus vajalik – piisab, kui

selles osas tõusetuvad põhjendatud kahtlused. Põhjendatuks saab kahtlust lugeda aga vaid siis, kui

seda kinnitavad objektiivsed asjaolud. Praeguses asjas selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid

TsMS § 23 punkti 7 mõttes alust kahelda riigikohtunik P. Pikamäe erapooletuses, ei ole. Kolleegiumi

hinnangul ei anna riigikohtunik P. Pikamäe taandamiseks käesolevas asjas alust ka muud HKMS-is ja

TsMS-is sätestatud taandamise alused.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKSM §-st 13 ja TsMS § 26 lõikest 2 tuleb A. Nikolajevi esindaja

vandeadvokaat A. Aasmaa taotlus riigikohtunik P. Pikamäe taandamiseks jätta rahuldamata.

Hannes Kiris, Paavo Randma, Malle Seppik, Jüri Põld