3-3-4-1-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-17

Määruse kuupäev

3. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Indrek

Koolmeister, Ivo Pilving ja Malle Seppik

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Külli Hõ' kahju hüvitamise

kaebuses

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2017. a määrus haldusasjas

nr 3-17-362

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2017. a määrus asjas nr 2-16-16753 osas, millega

saadeti Külli Hõ' kaebus Jarek Ruljandi ja Tiit Veskimäe vastu esitatud hüvitamisnõude osas

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, ning saata asi selles osas Pärnu Maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Külli Hõ' (edaspidi kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule ja Tallinna Halduskohtule

hüvitamiskaebuse. Kaebuse ja selle 20. jaanuaril 2017 esitatud lisa kohaselt soovib kaebaja esitada

32 000 euro ulatuses kahjunõude seoses talle kuuluva Kuldranna kinnistul asuva hoone katuse

varinguga. Kaebusest ja lisast tulenevalt peab kaebaja katuse varinguga põhjustatud kahju eest

vastutavaks Kohila valda ning hoone ümberehituse projekteerijat Jarek Ruljandit ja hoone ümber-

ehitust teinud ettevõtja töödejuhatajat Tiit Veskimäed (edaspidi projekteerija ja ehitaja).

2. Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16753 saadeti hüvitamiskaebus

kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule.

Maakohus leidis, et kuivõrd kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja sõnul on asi aegunud

tsiviilasja algatamiseks ja kaebajal tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtu poole ning hüvitamis-

kaebuse puhul on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 mõttes tegemist avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega, ei kuulu kaebuse lahendamine maakohtu

pädevusse. Lisaks on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse ka Tallinna Halduskohtule ning

halduskohus ei ole kaebuse osas seisukohta võtnud. Maakohus viitas täiendavalt ka sama kinnistut

puudutavale vaidlusele tsiviilasjas nr 2-11-43145.

3. Tallinna Halduskohus edastas 10. märtsi 2017. a määrusega asja HKMS § 121 lg 3 teise lause

alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist

projekteerijalt ja ehitajalt.

Halduskohtu hinnangul ei ole esitatud kaebust praegusel juhul võimalik tõlgendada selliselt, et selle

eesmärgiks oleks kahju hüvitamise nõudmine üksnes Kohila vallalt. Kaebusest nähtub kaebaja soov

esitada kahju hüvitamise nõue nii Kohila valla kui ka kaebuses nimetatud kahe füüsilise isiku

(projekteerija ja ehitaja) vastu. Kaebaja ei väida, et nende isikute tegevus hoone projekteerimisel ja

ehitamisel oleks omistatav vallale ega seosta neid mistahes viisil vallaga. Halduskohtu pädevusse ei

kuulu projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahjunõude lahendamine. Selles osas on tegu

tsiviilasjaga, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigikohtu erikogu märgib esmalt, et maakohus on kaebaja avalduse halduskohtule edastamisel

tuginenud ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg-le 2. Praegusel juhul ei käi

vaidlus kohtualluvuse üle, vaid selle üle, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev. TsMS § 371

lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

5. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või

eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse

piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 23. septembri 2003. a määrus asjas nr 3-3-4-1-03).

6. Kohtute vahel ei ole pädevusvaidlust osas, milles kaebaja soovis kahju hüvitamist Kohila vallalt.

Kohtud on üksmeelel selles, et valla vastu esitatud kahjunõude lahendamine on HKMS § 37 lg 2 p 4

järgi avalik-õiguslik vaidlus. Erikogul tuleb lahendada küsimus, milline kohus on pädev lahendama

kaebaja kahju hüvitamise nõuet projekteerija ja ehitaja vastu.

7. Kaebaja tugineb projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes sellele, et viidatud

isikud on ehitanud hoonele ebaseaduslikult ilma vajalike lubadeta teise korruse ning vale

konstruktsiooni tõttu on katus ja teine korrus kokku kukkunud, muutes hoone elamiskõlbmatuks.

Kõnealused füüsilised isikud osalevad eraõiguslikus suhtes. Tegemist ei ole avaliku võimu

teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Eeltoodud

suhted alluvad seega eraõiguse regulatsioonile – projekteerija ja ehitaja vastutus kannatanu ees saab

tuleneda nii lepingulistest suhetest kui ka lepinguvälisest õigusvastase kahju tekitamise õigussuhtest.

Kuna vaidlusalune nõue tuleneb eraõiguslikust suhtest, siis kuulub projekteerija ja ehitaja vastu

esitatud kahju hüvitamise nõue lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus.

8. Kuivõrd projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue kuulub lahendamisele

maakohtus, tühistab erikogu selles osas TsMS § 711 lg 3 alusel Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2017. a

määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.

9. Kaebaja esitas 25. märtsil 2017 Riigikohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

kohtueelses menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-te 1 ja 7 alusel edastab

erikogu riigi õigusabi taotluse Pärnu Maakohtule.

Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Malle Seppik