4-17-1847/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

04.mail 2017 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliamet esindaja Rivo Koemets kaebuse esitanud isik B.J registrikood xxx asukoht: Xxxx seaduslik esindaja Tõnis Kraav

arutas avalikul kohtuistungil 20.04.2017, 02.05.2017 B.J kaebust Maksuja Tolliameti Tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Kadi Kalbin 13.03.2017 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930017000009/2 tühistamiseks.

Maksuja Tolliameti Tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Kadi Kalbin

13.03.2017 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930017000009/2 kohaselt 04.01.2017 B.J-ile

kuuluvas tanklas aadressil Tallinna mnt 81 Loksa Harju maakond müüdi ja pakuti

müügiks bensiini 95, mis ei vastanud vedelkütuse seaduse (VKS) § 8 lg 1 alusel kehtestatud

nõuetele. Sellega on B.J pannud toime VKS § 32 lg 2 sätestatud väärteo, s.o nõuetele

mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise. Mootorkütuse jaemüük on juriidilise isiku põhitegevusala ja B.J tegutseb sellel alal juba alates 11.04.2014 ning juhatuse liikmeks on

Tõnis Kraav, kes korraldab B.J majandustegevust, mistõttu on mittevastava kütuse käitlemine pandud toime juriidilise isiku huvides.

Kohtuväline menetleja karistas VKS § 32 lg 2 järgi B.J rahvatrahviga 500 eurot ja mõisteti välja menetluskulud 496.80 eurot.

B.J vaidlustas 13.03.2017 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930017000009/2 paludes

otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendatakse sellega, et teos puuduvad väärteo tunnused. B.J on soetanud vedelkütust perioodil 03.08.2016-04.01.2017 ainult Neste Eesti AS käest. Kauba tarnis kohale AS Trektal. Nende partnerite puhul on tegemist suure avaliku usaldusega

ettevõtetega, seega võttis B.J oma partneri valikul arvesse nn visiitkaardi efekti st ei

kontrollitud usaldusväärsete partnerite poolt tarnitud kütuseid. Ei ole võimalik, et B.J käitles mittevastavaid kütuseid, sest järelevalvemenetluse käigus ei ole MTA tuvastanud, seda ei Neste Eesti AS ega AS Trektal suhtes.

Kohtuistungil jäi B.J esindaja esitatud kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et menetlusalusele isikule

etteheidetavas teos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused,

õigusvastasus ja süü. Väärteo toimepanemine on aset leidnud ning väärteomenetluse lõpetamiseks puudub igasugune alus.

Väärteoasi nr. 4-17-1847

2

Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Artur Gornischeff, Aivi Sauga ja Viktor Andrijevski ning kaebuse esitaja esindaja Tõnis Kraav.

Kohus uuris järgmiseid dokumente:

- Kaebus koos lisadega (lk 2-22);

- Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise protokoll (väärteotoimik lk 2-7);

- äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (väärteotoimik lk 8);

- analüüsiakt KT17000001 (väärteotoimik lk 9);

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ( väärteotoimik lk 10-12)

- Neste saatelehed 23.12.2016 ja 30.12.2016 (väärteotoimik lk 13-14);

- Kaaskiri tellimusele 11.3-2/491 (väärteotoimik lk 15);

- 13.03.2017 kiirmenetluse otsus (väärteotoimik lk 16-20);

- OÜ Analiit- AA vedelkütuse vastavussertifikaat AN-S 71041 (lk 36);

- Aktsiiskauba saateleht 30.12.2016 (lk 37);

- Neste saatelehed 23.12.2016 ja 30.12.2016 (lk 38-42, );

- riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise protokolli lisad (lk 52-59);

- äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (lk 60).

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud tunnistajate

ütlused, kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

V™S § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema teos puuduvad väärteo tunnused ja VKS § 32 lg 2 järgi süüksarvatud õigusrikkumist toime pannud.

B.J puhul olid täidetud kiirmenetluse kohaldamise eeldused. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud

on selged ja menetlusalusele isikule on 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

V™S § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja.

Menetlusaluse isiku esindaja Tõnis Kraav ülekuulamise protokollist (väärteotoimik lk 11)

nähtub, et menetlusaluseks isikuks on B.J , kelle esindajale on tutvustatud V™S § 19

sätestatud õigusi ja kohustusi, millega tutvumist on Tõnis Kraav enda allkirjaga kinnitanud.

Nähtuvalt eelnimetatud protokollist on B.J esindajale Tõnis Kraav tutvustatud ka kiirmenetluse kohaldamise erisusi ning nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks on Tõnis Kraav

kinnitanud allkirjaga. Seega seadus sätestatud eeldused (V™S § 55 lg 1) kiirmenetluse kohaldamiseks on täidetud.

B.J äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (lk 60) kinnitab, et äriühingu juhatuse liige on Tõnis Kraav. Esindusõiguse kohta on märge, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel

esindada iga juhatuse liige. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu

juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ning äriseadustiku §-i 183 kohaselt korraldab

juhatus osaühingu raamatupidamist. Seega on Tõnis Kraav pädev esindama B.J ja ta tegutseb äriühingu huvides.

3

Käesolevas väärteoasjas heidetakse B.J ette 04.01.2017 B.J-ile kuuluvas tanklas

aadressil Tallinna mnt 81 Loksa Harju maakond pakuti müügiks bensiini 95, mis ei vastanud vedelkütuse seaduse (VKS) § 8 lg 1 alusel kehtestatud nõuetele.

B.J juhatuse liige Tõnis Kraav ütlused kinnitavad, et ta oli kontrolli ajal ise kohal. Võeti 3

proovi, 1 proov äriühingule, 2 MTA-le. Nende proovist selgus, et kütus ei vasta nõuetele.

Taotlesid enda proovi avamist teises laboris ja said vastuseks 94,7, mis jääb mõõteeksimuse

piiridesse ja proov vastas nõuetele. Aktsiisikaup on kontrollinud laboris, mille kohta on

sertifikaat ja ei näe põhjust veel seda kütust omakorda kontrollida. B.J põhitegevus on kütuse jaemüük. Juhatuse liikmena on tema tegevuseks kogu ettevõtte majandamine, töötajaid ei ole. Kõik kaup 2016 on tulnud Neste Eesti AS-ist ja iga partii kohta on sertifikaat. Tagavad kütus

vastavuse nõuetele kontrollides Neste sertifikaate, MTA väljastuslubasid. Kogu kütuseäri on usalduse peal.

Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise protokoll TLKT/003 kinnitab, et 04.01.2017 kontrolliti tanklat, võeti kaubast proovid ja kontrolliti saatedokumente. Protokollis on kirjeldatud

kütuseproovide võtmise protseduuri. Protokollist nähtub ka, et esitati dokumentatsioon, mida ametnike poolt pildistati ja mis hiljem välja prinditi. Protokoll kinnitab, et bensiinist 95 võeti 3

proovi, mis suleti tollitõkenditega (ET0051661, ET0051662 ET0051663).

Kuigi väärteotoimikus puuduvad protokollis märgitud lisad, esitati need kohtu nõudmisel MTA poolt,

mistõttu kohtul puudub alust kahelda protokollis kajastatud andmete õigsuses. Ka kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud protokollis toodud teavet.

Tunnistaja Viktor Andrijevski ütlused kinnitavad, et kontrollisid A.Saugaga jaanuari alguses

kõnealust tanklat. Lasid 5-liitrisesse kanistrisse 4 liitrit bensiini, et püstol läbi pesta. Selle

bensiini andsid omanikule tagasi. Seejärel võttis püstolist 1-liitristesse purkidesse proovi. Sulgesid plastikkorgiga, kilekotti, tõkendasid tollitõkendiga, üks nendest proovidest jääb tankla

esindajale. Pildistas saatedokumente kütusest, mis toodud tanklasse. Omanik tõi ise kõik dokumendid.

Tunnistaja Aivi Sauga ütlused kinnitavad, et kontrollisid 04.01.2017 kõnealust tanklat. Võtsid

proove diislit ja bensiin 95-st. Proovid võttis Andrijevski. Sauga vormistas protokolli, pildistasid saatelehti. On olemas originaal koos kõikide lisadega, nägi, et toimikus puuduvad lisad. Kütus

võib olla ebakvaliteetne seoses veoga, paakautoga seoses või siis antud tankla enda mahutite korrashoiuga või nende voolikute süsteemidega, millega kaup peale või maha laaditakse. MTA-l

on pädev koostööpartner, tuginevad nende tulemusele, kui seal on erisused, siis kohe reageerivad. Analüüsi vastused tulid telefoni teel ja meili teel. Proove võeti nii, et püstolist lasid 4 l plastnõusse ja siis 3 liitristesse plastnõudesse, 1 l tanklale ja 2 proovi MTA-le.

Eeltsiteeritud tunnistajate ütlused kinnitavad riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise protokollis kajastatud teabe õigsust ja et kütuseproovide võtmisel järgiti kehtestatud standardit. Ka kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et kütuseproovide võtmisel oleks rikutud proovivõtmiseks kehtestatud standardit.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütusekvaliteedi ja tolliteenuse osakonna analüüsiakt

kinnitab, et analüüsiti proovi märgistusega ET0051661 ning oktaaniarvuks uurimismeetodil RONm saadi 94,2. Standardi 228 p 5.6 kohaselt saadakse RON kui RONm-st lahutatakse 0.2. Seega saadi antud analüüsi tulemusena RON väärtuseks 94,0.

OÜ Analiit-AA analüüsiakt kinnitab, et analüüsiti proovi märgistusega ET0051663 ning oktaaniarvuks uurimismeetodil RONm saadi 94,7. Standardi 228 p 5.6 kohaselt saadakse RON kui RONm-st lahutatakse 0.2. Seega saadi antud analüüsi tulemusena RON väärtuseks 94,5.

Eeltsiteeritud analüüside tulemusi ei ole kaebuse esitanud isik ega kohtuväline menetleja vaidlustanud.

4

Tunnistaja Artur Gornischeff ütlused kinnitavad, et bensiin 95 nõuded on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri määruses nr 16 „Nõuded vedelkütusele“, kus on viidatud

standardile EN 228, mis kehtestab siis nõuded vedelkütusele. Lisaks on keskkonnaministri määrus nr 73, kus on keskkonnanõuded ja need on samasugused nagu seal standardis EN 228.

Standardi EN 228 kohaselt peab oktaaniarv uurimismeetodil RON olema 95.0 ja oktaaniarv

mootorimeetodil MON, peab olema 85.0. Katsemeetodil on n-ö katseviga, mida siis laboris rakendatakse ja lähtuvalt standardist 4259 p 9 p 3 järgi tuleb selleks alumiseks lubatavaks piiriks Ron 94,6 koos katseveaga, mis tähendab, et RONmm peab olema 94,8. Labor väljastab ka RONm tulemuse. Labor seda 0,2 sealt maha ei lahuta. Kui analüüsiakti järgi on see RONm 94,7 ja kui 0,2 veel maha võetakse, siis jääb 94,5 ning kütus ei vasta standardi nõuetele. Kui proovi jagub, siis testivad alati mitu korda, tavaliselt 2 korda.

Kui kahe labori tulemused erinevad ning ühe järgi on RONm 94,2 RON siis 94,0. Teisel on RONm 94,7, RON siis 94,5. Nende kahe vahe on 0,5 ühikut. Selle RON määramise meetodis kahes erinevas laboris saadud tulemuste lubatud erinevus võib olla 0,7. Need kaks tulemust on

omavahel statistiliselt kokkulangevad ja nendest võib siis võtta keskmise ja see keskmine siis iseloomustab seda reaalset väärtust lähtuvalt standardist 4259. Kui kütust hoida nõuetekohastes

tingimustes ei tohiks oktaaniarv muutuda. Asjaolu, et MON vastab nõuetele ja RON ei vasta

sõltub erinevatest ühenditest, mis kütuses on. Osadel ühenditel mõlemad kõrgemad, osadel ühenditel on MON natuke kõrgem, teistel RON natuke kõrgem. Proov võetakse tankuripüstolist eeldades siis, et lõpptarbija saab ka n-ö nõuetele vastava kütuse. MTA võib võtta proove. Kütus

peab täitma kõiki parameetreid ja nõudeid üheaegselt. Kui üks parameeter on spetsifikatsioonidest väljas või ei vasta standardile, siis tegelikult kogu kütus ei vasta nõuetele.

Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1p3 kohaselt on kütuse käitlemine tarbimisse lubatud kütuse müük

või müügiks pakkumine (edaspidi ), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine. Kaebuse esitanud isiku enda ütlused kinnitavad, et tanklas asukohaga Tallinna mnt 81 Loksa Harju maakond müüdi tarbijatele kütust s.t toimus tarbimisse

lubatud kütuse müük ja müügiks pakkumine. Tanklas kütuse müüki ja müügiks pakkumist tarbijatele kinnitavad ka tunnistajate Viktor Andrijevski ja Aivi Sauga ütlused. Vaidlus puudub asjaolu üle, et tanklas müüdud kütus oli eelnevalt tarbimisse lubatud. Seega vedelkütust müües

ja seda müügiks pakkudes käitles B.J tanklas vedelkütust ja oli ise seetõttu kütuse käitleja, kes vastutab vedelkütuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt kütuse vastavuse eest nõuetele.

Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1p1 kohaselt on vedelkütus (edaspidi ) vedel põlevaine, mida

saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes, mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis standardtingimustel,

see on rõhul 0,1 MPa ja temperatuuril 15 °C, on gaasilises olekus, ning mootorsõidukites kasutatav biogaas. Seega on bensiini 95 puhul tegemist vedelkütusega, mille käitlemise nõuded on kehtestatud vedelkütuse seaduses. Vedelkütuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt kehtestab nõuded autobensiinile, diislikütusele, kergele kütteõlile ja raskele kütteõlile, välja arvatud põlevkivikütteõli, valdkonna eest vastutav minister määrusega. MKM 17.03.2010 määruse nr 16 Nõuded vedelkütusele § 2 lg 1 kohaselt peab bensiin vastama

Eesti standardile EVS-EN 228. § 3 p 2 kohaselt kasutatakse bensiini tähistusena oktaaniarvu bensiin 95 – oktaaniarvuga uurimismeetodil 95 ja rohkem, kuid alla 98.

Standardi EVS-EN 228 tabel 1ja 2 kohaselt peab oktaaniarv uurimismeetodil RON olema minimaalselt 95,0. EN ISO 4259 p 9.3 kohaselt on tulenevalt katse veapiiridest viimane lubatud RON väärtuse alampiir 94,6.

5

Kuna nii OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütusekvaliteedi ja tolliteenuse osakonna

analüüsiakti kui ka OÜ Analiit-AA analüüsiakti kohaselt analüüsil saadud oktaaniarvust

uurimismeetodil RONm saadud tulemusest 0,2 lahutades saab tulemuse (vastavalt siis 94,0 ja

94,5) , mis on väiksem kui RON 94,6, on tegemist kütusega, mis ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Seega on tunnistajate ütlustega, riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise protokolli ning

analüüsiaktidega leidnud tõendamist, et 04.01. 2017 B.J-ile kuuluvas tanklas aadressil Tallinna mnt 81 Loksa Harju maakond pakuti müügiks bensiini 95, mille RON oli väiksem kui lubatud alumine piir, mistõttu bensiin 95 ei vastanud vedelkütuse seaduse (VKS) § 8 lg 1 alusel kehtestatud nõuetele.

B.J juhatuse liige Tõnis Kraav on seisukohal, et äriühing ei ole ebakvaliteetse kütuse

müügis süüdi, kuivõrd kütust on ostetud 99,5 % AS-lt Neste Eesti, kes on esitanud tarnitud

kütuste kohta vastavussertifikaadid. Kui kütus hakkab aktsiisilaost liikuma, MTA kontrollib kütuse ära ja annab selle loa aktsiisilaost väljastada. Aktsiisikaup on kontrollinud laboris, mille kohta on sertifikaat, mistõttu ei näe põhjust veel seda kütust omakorda kontrollida. Kui ei saa

usaldada suurimat maksumaksjat Nestet, siis keda veel usaldada saavad. On ka vedaja

lisasertifikaadid Metrosert, mis peaks tõendama usaldusväärsust. Ei näe põhjust lisaproovi tegemiseks. 500-700 eurot, ei ole majanduslikult põhjendatud ega ka eluliselt võimalik. 99,5%

kütusest ostavad Nestest. Sinna tanklasse ostavad ainult Nestest. Esitab meili teel Nestele tellimuse, terminalist tuleb teade, et see kütus, see kellaaeg. Auto tuleb kohale, laetakse torust

maha. Autos on elektrooniline mõõdik, prindib saatelehe ja kogused, andmed kütuse kohta.

Tanklas on viis mahutit, kõige viimases mahutis on bensiin 95. Enne uue kütus pumpamist

mahutit ei puhastata. Mahutis olevat kütust enne müügiks pakkumist uuesti üle ei kontrolli. Tanklas reaalselt lisaanalüüse ei tehta. Vaidlusalust mahutit kontrolliti ka sügisel ja siis oli kõik

korras. Viimase poole aasta jooksul ei ole autojuht ekslikult hakanud valet kütust laadima. Laadimist teostab autojuht. Aktsiiskauba saateleht 30.12.2016 ja Neste saatelehed 23.12.2016 ja 30.12.2016, kinnitavad, et Neste Eesti AS poolt 23.12.2016 ja 30.12.2016 B.J müüdud kütuse kohta on väljastatud

kütuse vastavussertifikaat AN-S 71041, mille kohaselt on oktaaniarv uurimismeetodil RON 96,5. Kohus nõustub kaebuse esitanud isiku väidetega, et AS-st Neste Eesti on ostetud nõuetele

vastavat kütust bensiini 95E. Arvestades aga asjaolu, et kütust on peale 28.11.2016 vastavussertifikaadi väljastamist tarnitud transpordivahendiga ja hoiustatud mahutites, ei ole välistatud võimalus, et mingil ajahetkel on kütuse kvaliteet muutunud. Kaebuse esitanud isiku enda ütlustest nähtub, et ta ei saa välistada võimalust, et kütuse kvaliteet on transportimise või maha laadimise käigus muutunud.

Vedelkütuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt on nõuetele mittevastava vedelkütuse käitlemine on keelatud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse

käitleja. Toimingud nõuetele mittevastava kütusega on lubatud vedelkütuse seaduse § 28

sätestatud tingimustel, kuid B.J ei vastanud nendele tingimustele. Seega puudus B.J õiguslik alus nõuetele mittevastava bensiini 95 käitlemiseks 04.01.2017 tanklas Tallinna mnt 81 Loksa Harju maakond. Kuivõrd kütuse käitlejaks oli B.J, oli B.J kohustus

tagada, et tanklas müügiks pakutud kütus vastaks vedelkütuse seadusest ja selle alamaktidest

tulenevatele nõuetele. Tunnistajate Viktor Andrijevski ja Aivi Sauga ütlustega on tõendamist leidnud, et kütuseproovid võeti tankuripüstolist s.t seadmest, mille vahendusel pakutakse kütust

müügiks tarbijatele. Kuna tarbijatele pakutakse kütust müügiks üksnes tankuripüstoli

vahendusel, siis peab ka kütus, mida on võimalik tankida tankuripüstoli vahendusel vastama

õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kuigi käesoleval juhul on B.J enda teada ostnud nõuetele vastavat kütust ja see on ka hoiustatud äriühingule kuuluva tankla mahutites, ei ole B.J

taganud seda, et tarbijale tankuripüstoli vahendusel pakutav kütus vastaks õigusaktides

6

kehtestatud nõuetele. B.J esindaja enda ütlused kinnitavad, et ei kontrollinud, millise kvaliteediga kütust müüdi tankuripüstoli kaudu tarbijale.

Eeltoodust tulenevalt on nii tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka analüüsiaktidega tõendamist leidnud, et B.J pakkus 04.01 2017 tanklas aadressil Tallinna mnt 81 Loksa Harju maakond pakuti müügiks bensiini 95, mis ei vastanud vedelkütuse seaduse (VKS) § 8 lg 1 alusel kehtestatud nõuetele. Seega on B.J rikkunud vedelkütuse seaduse § 8 lg 2 sätestatud keeldu käidelda nõuetele mittevastavat kütust. Asjaolu, et B.J ei olnud

kütuse eest müüjale veel tasunud, ei muuda tõsiasja, et nõuetele mittevastavat kütust müüs ja pakkus tanklas 04.01.2017 müügiks just B.J ja mitte keegi kolmas isik. Lähtuvalt V™S § 55 lg 2 p 2 võib kiirmenetluse otsuses määrata juriidilisele isikule kuni 13000 euro suuruse rahatrahvi.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

B.J juhatuse liikme Tõnis Kraavi ütlused kinnitavad, et B.J põhitegevusalaks on

kütusemüük. Seega pidi menetlusalune isik viima end kurssi vedelkütuse käitlemisele kehtestatud nõuetega ja teadma, et kütuse tarnimisel ja hoiustamisel ei saa välistada juhtumeid, mil kütus võib saada rikutud. Tõnis Kraavi enda ütlustest nähtub, et ta ei ole igakord ise isiklikult juures kui kütuseautoga tanklasse kütust tarnitakse. Seega ei saa ta välistada võimalust, et kütuse

mahutisse laadimisil võiks juhtuda inimlikke eksitusi, millest ta ei ole teadlik. Tulenevalt

eelnevast pidi menetlusalune isik vähemalt möönma, et jättes kontrollimata tanklas

tankuripüstoli kaudu tarbijale pakutava kütuse kvaliteedi, võib äriühing pakkuda müügiks

nõuetele mittevastavat kütust. Kuigi menetlusalune isik ei olnud teadlik, et tanklas pakutakse müügiks nõuetele mittevastavat kütust, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

oleks menetlusalune isik pidanud seda võimalust ette nägema ja kontrollima tanklas pakutava

kütuse kvaliteeti. Menetlusalusel isikul oli võimalik eelnevalt esitada kütuseproov laborisse

analüüsiks. Et menetlusalune isik ei pidanud ise vajalikuks lisaanalüüse teha ja tugines ainult müüja poolt esitatud vastavussertifikaatides toodud andmetele kontrollimata, kas ka tema enda

tanklas tankuripüstoli kaudu pakutav kütus vastab samadele näitajatele, mis olid kirjas müüja vastavussertifikaadis, on tegemist menetlusaluse isiku poolse hooletusega.

Karistusseadustiku § 32 lõike 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub karistusseadustiku 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Juriidilise isiku süüvõime on sätestatud Kars §-s 37, mille kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 26, mille lõike 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega

ettenähtud registrisse kandmisest. Äriseadustiku § 2 lõike 1 kohaselt loetakse äriühinguks täisühingut, usaldusühingut, osaühingut, aktsiaseltsi ja tulundusühistut. Äriseadustiku § 2 lõike 2

kohaselt kantakse äriühing äriregistrisse ning lõike 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.

7

B.J õiguslik vorm on osaühing ning B.J on kantud äriregistrisse (lk 60), seega on B.J õigusvõimeline juriidiline isik.

Karistusseadustiku § 14 lõike 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo

eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

B.J esindaja juhatuse liikme Tõnis Kraavi ütlustest nähtub, et äriühingu põhitegevusalaks on kütusemüük. Tema on äriühingu ainuke töötaja ja tema on see, kes tellib kütuse. Kui ostmisel

on olemas vastavussertifikaat ei näe ta põhjust lisaproovi tegemiseks. 500-700 eurot, ei ole majanduslikult põhjendatud ega ka eluliselt võimalik. Kui osta 2000 l kütust ja teha 700-eurone analüüsiakt, siis peaks kütuse hinnale lisama suures piiris 35 senti liitrile tankla väljamüügile, mis ei ole eluliselt võimalik. Seega on äriühingu organi s.o juhatuse liikme Tõnis Kraavi puhul tegemist isikuga, kes juhib ja korraldab reaalselt B.J tööd ja kes on vastutav selle eest, et

äriühing järgiks kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Juhatuse liikme Tõnis Kraavi enda

ütlused kinnitavad, et ta ei telli tanklas müüdavale kütusele uusi analüüse, kuna see tõstaks

kütuse müügihinda. On selge, et kütusemüügi tiheda konkurentsi tingimustes tähendaks ca 35

sendine hinnatõus tarbijate liiklumist konkurentide juurde, kuivõrd 35 senti on juba sellise suurusjärguga hinnatõus, mis paneb tarbijat kütusemüüjat vahetama. Olukorras, kus B.J jätaks kütuse väljamüügi hinna samale tasemele kui teised müüjad ja ei tõstaks hinda, väheneks analüüside maksumuse võtta äriühingu enda kasum. Seega jättes tellimata tanklas pakutava kütuse kvaliteedi lisaanalüüsid, hoidis Tõnis Kraav sellise tegevusega kokku B.J kulusid, kuna äriühing ei pidanud tasuma analüüside eest. Kuna äriühingule ei tekkinud kulusid, suurenes

selle võrra äriühingu tulu, mistõttu tegutses Tõnis Kraav B.J suurema tulu saamise

huvides ja äriühing sai Tõnis Kraavi tegevusest varalist kasu. Tõnis Kraavi kütuse müügiga

seonduv tegevus s.h otsustamine, et tanklas müüdava kütuse kohta lisaanalüüse ei tehta, on toime pandud juriidilise isiku tegevusvaldkonnas ja äriühingu huvides.

Seega toimus kütuse müügiks pakkumine just B.J huvides ja mitte Tõnis Kraav isiklike

huvides, mistõttu on B.J juhatuse liikme Tõnis Kraav tegevuse kaudu pannud toime

vedelkütuseseaduses § 32 lg 2 sätestatud väärteo, s.o nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Vedelkütuseseaduse § 32 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 3200 eurot. Kohtuväline menetleja karistas B.J vedelkütuseseaduse § 32 lg 2 järgi kvalifitseeritava

rikkumise eest rahatrahviga 500 eurot. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse määramisel, et väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Kohus leidis, et väärtegu on toime pandud hooletusest. Kuivõrd hooletuse vorm on kergem süüteo toimepanemise vorm kui kaudne

tahtlus ja menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et isik pane väärteotoime kaudse tahtlusega, mis ilmselgelt mõjutas rahatrahvi suurust, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada

karistuse määramises osas. Kohus leiab, et karistuse määr ei ole proportsionaalne B.J poolt toime pandud rikkumise iseloomuga, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus karistuse

mõistmise osas tühistada. Karistuse määramisel arvestab kohus karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, väärteotoimepanemise ajalist kestvust, asjaolu, et kohtule ei

ole esitatud andmeid, et B.J oleks varem süütegude eest karistatud, et tegu on toime

8

pandud hooletusest. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on B.J karistamine sanktsiooni miinummäära lähedase rahatrahviga s.o summas 300 eurot. V™S § 38 ja KrMS§ 180 lg 1 alusel kuuluvad isikult väljamõistmisele analüüsi ehk sisuliselt ekspertiisikulu kui menetluskulu summas 496.80 eurot. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et nii nagu menetleja eeldab, et isikud järgivad kehtestatud õigusakte, nii eeldavad ka isikud, et nende väärteoasjade menetlemisel on

menetlejad hoolsad, menetleja poolt viiakse menetlus läbi hoolikalt ja kogutud tõendid on

korrektsed. Käesoleval juhul esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku, milles olev

riikliku järelelvalve erimeetme kohaldamise protokoll oli puudulik, kuna puudusid protokollis märgitud lisad. Samuti oli väärteotoimikus lk 8 äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, millest ei

selgu, kes on B.J juhatuse liige/liikmed. Seega on kohtuväline menetleja oma otsuse

tegemisel tuginenud puudulikele tõenditele. Nimetatud puudused kõrvaldas kohtuväline menetleja alles kohtumenetluses kohtu nõudmisel. Kohtuväline menetleja peaks olema isikutele eeskujuks, mitte tegema otsust tuginedes puudulikele tõenditele, mille puhul on juba tõendile peale vaadates näha, et tõend on poolik ja ei kajasta otsuse tegemiseks vajalikke andmeid. Kuigi

kohtuväline menetleja tugines otsuse tegemisel tõenditele, mis ei sisaldanud kõiki otsuse tegemiseks vajalikke andmeid, ei too see kaasa väärteomenetluse lõpetamist kuivõrd menetleja kõrvaldas kohtu nõudmisel puudused kohtumenetluses.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1,2 133, 134,

Otsustas 1. Jätta B.J kaebus rahuldamata.

2. Maksuja Tolliameti Tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Kadi Kalbin 13.03.2017 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930017000009/2 tühistada karistuse määramise osas. 3. Määrata OÜle B.J VKS § 32 lg 2 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 300 eurot . Rahatrahv tasuda Maksuja Tolliameti SEB Pank AS arvelduskontole nr EE35 1010 0520 3100

0004, Swedbank AS arvelduskontole nr EE52 2200 2210 1326 4447, №rdea Bank AB Eesti

filiaali arvelduskontole nr EE40 1700 0170 0287 2300 või Danske Bank AS Eesti filiaali

arvelduskontole nr EE87 3300 3334 9999 0003, märkides viitenumbriks 003110496653.

Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number, menetlusaluse isiku nimetus ning registrikood. Menetluskulud tuleb kanda Maksuja Tolliameti SEB Pank AS arvelduskontole nr EE35 1010 0520 3100 0004, Swedbank AS arvelduskontole nr EE52 2200 2210 1326 4447, №rdea Bank

AB Eesti filiaali arvelduskontole nr EE40 1700 0170 0287 2300 või Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskontole nr EE87 3300 3334 9999 0003, märkides viitenumbriks 003110496718, 15 päeva jooksul alates päevast, mil käesolev otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks

kättesaadav. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number, isiku nimetus ja registrikood.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak

Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 29.05.2017