2-16-13327/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29. mail 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-13327

Kohtuasi

XxxxAS-i hagi XxxxOÜ (endise nimega XXXX OÜ) ja

Xxxxvastu

võlgnevuse

ja

viivise

solidaarselt

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 146,98 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx);

lepinguline esindaja Krista Arraste

Kostja I: XxxxOÜ (endise nimega XXXX OÜ, registrikood

xxxx, asukoht xxxx)

Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx,

xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. aprill 2017

Resolutsioon

1. XxxxAS-i hagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse ja

viivise solidaarselt väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxx solidaarselt XxxxAS-i

kasuks välja põhivõlg 18 297,08 EUR (kaheksateist tuhat

kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 08 senti) ja viivis

1386,13 EUR (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus

eurot ja 13 senti) ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1

esimeses lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest 05.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses solidaarselt

XxxxOÜ ja Xxxxkanda

2. Välja

mõista

XxxxOÜ-lt

ja

Xxxxsolidaarselt

menetluskulud 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot

XxxxAS-i kasuks

3. Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni XxxxAS-i kasuks

4. Menetluskulud

kanda

Julianus

Inkasso

OÜ

arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga

2

707806963

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

30

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Hageja palus 05.09.2016 esitatud hagis välja mõista XxxxOÜ-lt (edaspidi kostja I) ja

Xxxx(edaspidi kostja II) solidaarselt XxxxAS-i (edaspidi hageja) kasuks välja põhivõlg

18 297,08 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1386,13 EUR ning

viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest 05.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Kostja

I

esitas

hagejale

veotellimuse

veoteenuse

tellimiseks/saamiseks

kauba

transportimiseks Xxxx OÜ-le asukohaga Xxxx ning kauba transportimiseks XxxxOÜ-le

asukohaga xxxx. Hageja teostas kostja I poolt tellitud veoteenused vastavalt 30.09.2015

saatelehtedele. Hageja esitas kostjale teostatud veotöö eest 29.09.2015 arved nr CD337969

(79,14 EUR) ja CD337970 (198,42) kokku 277,56 EUR.

3. Kostja I võlgnes hagejale 14.09.2015 seisuga kostja I poolt tellitud ja hageja poolt teostatud

veoteenuse eest esitatud arvete alusel võlgnevuse summas 30 019,52 EUR-i. Kostja I esitas

hagejale 14.09.2015 digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks summas

30 019,52 EUR. Hageja aktsepteeris kostja I esitatud maksegraafikut, mille kohaselt

kohustus kostja I tasuma võlgnevuse 30 019,52 EUR järgnevalt: 30.09.2015 – 10 000,00

EUR; 15.10.2015 – 10 000,00 EUR; 30.10.2015 – 10 019,52 EUR. Kostja I tasus 28.09.2015

hagejale vastavalt maksegraafikule vaid esimese osamakse 10 000,00 EUR, kuid jättis teise

ja kolmanda osamakse 20 019,52 EUR tähtaegselt tasumata.

4. November 2015 seisuga oli kostja I võlgnevus hageja ees kokku 20 297,08 EUR, mis

koosnes maksegraafikust tulenevast võla jäägist 20 019,52 EUR ja tasumata arvetest

CD337969 ja CD337970 summas 277,56 EUR, kokku 20 574,64 EUR.

5. Kostja II ja hageja sõlmisid 12.11.2015 käenduslepingu, mille punkti 2 kohaselt

käendaja/kostja II kohustub tasuma ja kustutama kliendi/kostja I rahalised kohustused hageja

ees, mis on tekkinud poolte vahel teostatud tehingute alusel, kui klient/kostja I ei täida oma

lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt hiljemalt 28.02.2016.

Käenduslepingu punkti 4. kohaselt käendaja/kostja II kohustus kostja I võlgnevuse

kustutamiseks hageja ees on tagasivõtmatu, tingimusteta ning solidaarne kostja I vastutusega

ja hõlmab kõiki selle kehtivuse ajal tekkivaid rahalisi kohustusi hageja kasuks, sealhulgas

intressid, viivised, kahjud.

6. Hageja edastas kostjale 17.02.2016 e-kirjaga meeldetuletuse, et kui kostjad ei tasu hiljemalt

käenduslepingus toodud 28.02.2016 kuupäevaks võlgnevust, pöörab hageja nõude kostja II

3

vastu. Hageja andis 29.02.2016 e-kirjas kostjatele teada, et kuna võla tasumise tähtaeg on

möödunud, alustab hageja võla sissenõudmist. Kostjad hageja telefonikõnedele ja e-kirjadele

ei vastanud. Kostja II edastas hagejale e-kirja 21.03.2016, milles palus hagejal oodata kuni

15.04.2016 aprillini, mil ta peaks saama müüdud ühe põllumajandusettevõtte ja juhul, kui

müük ei õnnestu, lubas kostja II anda hagejale kostjate võla tagatiseks kinnistu ning

pikendada tasumist sügiseni. Kostjad aprilli keskpaigaks hagejale võlga ei tasunud ja

hagejaga ühendust ei võtnud.

7. Hageja loovutas 21.04.2016 nõude 20 297,08 EUR (koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid)

Julianus Inkasso OÜ-le, mille alusel Julianus Inkasso OÜ väljastas kostjale I ja kostjale II

võlateatise ning nõudis võla tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt hiljemalt 28.04.2016.

Kostja I tasus 01.07.2016 võlast 2000,00 EUR. OÜ Julianus Inkasso loovutas 18.08.2016

nõude tagasi hagejale, mille kohta edastati kostjatele teatised posti teel, pärast mida volitas

hageja OÜ-d Julianus Inkasso end kohtus esindama.

8. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1) viivise määraga 0,022% päevas

alates maksegraafikus toodud osamaksetele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni

05.09.2016. a kokku summas 1365,33 EUR ja alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2016 kokku 20,80 EUR.

9. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisest

kuni põhinõude (18 297,08 EUR) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kostja vastuväited

10. Kostjad esitasid taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja II suhtes, kuna hagejal puudub

nõue kostja II vastu tulenevalt käenduslepingu tühisusest. Käenduslepingus ei ole kokku

lepitud käendaja vastutuse maksimumsummat. Tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega,

mille puhul on seadusandja ette näinud lepingu tühisuse tagajärje VÕS § 143 lõikes 2. Kostja

II

on

füüsiline

isik

ja

sellest

tulenevalt

tuleb

kohaldada

käenduslepingule

tarbijakäenduslepingute suhtes seaduses sätestatut.

11. Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hageja ja kostja I vahel toimusid enne

hagiavalduse esitamist läbirääkimised perioodil 03.05.2016 kuni 16.08.2016. hagis esitatud

nõude osas, milles kostja I tegi 06.05.2016 ettepanekud võlgnevuse tasumiseks ja selle

kohustuse tagamiseks notariaalselt sõlmitava sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Hagi

esitamine sellises olukorras on ebamõistlik, ei vasta hea usu põhimõttele ja poolte ning kohtu

ressurssi raiskav. Kostja I poolt hagejale pakutud kohtuväline lahendus tagaks hagejale

täpselt sama tulemuse, mida edukuse korral käesolevas tsiviilasjas annaks kohtulahend.

Kostjad leiavad, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja see omab muu

hulgas tähendust menetluskulude jagamisega seonduvalt. Isegi kui hagi rahuldatakse tuleb

võtta arvesse asjaolu, et hagejale oli pakutud enne kohtumenetlust kohtuotsusega õiguslikult

samaväärset kohtuvälist lahendust. Menetluskulud peavad täies ulatuses jääma hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

4

12. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• kostja I esitas hagejale veotellimuse veoteenuse tellimiseks/saamiseks kauba

transportimiseks Xxxx OÜ-le asukohaga Xxxx.

• kostja I esitas hagejale veotellimuse kauba transportimiseks XxxxOÜ-le asukohaga xxxx.

• hageja teostas kostja I poolt tellitud veoteenused vastavalt 30.09.2015 saatelehtedele ja

esitas kostjale teostatud vedude eest 29.09.2015 arved nr CD337969 (79,14 EUR) ja

CD337970 (198,42) kokku 277,56 EUR

• kostja I võlgnes hagejale 14.09.2015 seisuga kostja I poolt tellitud ja hageja poolt

teostatud veoteenuse eest esitatud arvete alusel võlgnevuse summas 30 019,52 EUR-i

• kostja I esitas hagejale 14.09.2015 digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku võlgnevuse

tasumiseks summas 30 019,52 EUR

• hageja aktsepteeris kostja I esitatud maksegraafikut, mille kohaselt kohustus kostja I

tasuma võlgnevuse 30 019,52 EUR järgnevalt: 30.09.2015 – 10 000,00 EUR; 15.10.2015

– 10 000,00 EUR; 30.10.2015 – 10 019,52 EUR

• kostja I tasus 28.09.2015 hagejale vastavalt maksegraafikule esimese osamakse

10 000,00 EUR, kuid jättis teise ja kolmanda osamakse 20 019,52 EUR tähtaegselt

tasumata

• hageja loovutas 21.04.2016 nõude 20 297,08 EUR (koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid)

Julianus Inkasso OÜ-le, mille alusel Julianus Inkasso OÜ väljastas kostjale I ja kostjale II

võlateatise ning nõudis võla tasumist solidaarselt mõlemalt kostjalt hiljemalt 28.04.2016

• kostja I tasus 01.07.2016 võlast 2000,00 EUR

• OÜ Julianus Inkasso loovutas 18.08.2016 nõude tagasi hagejale, mille kohta edastati

kostjatele teatised posti teel

• hagejal on kostja I vastu 14.09.2015 sõlmitud maksegraafiku alusel ja veoteenuse

osutamise eest tasumata 29.09.2015 arvete nõue, kokku 19 683,21 EUR, millest põhinõue

on 18 297,08 EUR ja viivise nõue 1386,13 EUR

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjaga II sõlmitud käendusleping on kehtiv ning kas võla

nõudmine kohtu kaudu on kooskõlas hea usu põhimõttega.

14. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja)

ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale).

Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5

15. Kohtule esitatud kirjavahetusega (lk 23-29, 55-56) on tõendatud, et hageja edastas kostjale

17.02.2016 e-kirjaga meeldetuletuse, et kui kostjad ei tasu hiljemalt käenduslepingus toodud

28.02.2016 kuupäevaks võlgnevust, pöörab hageja nõude kostja II vastu. Hageja andis

29.02.2016 e-kirjas kostjatele teada, et kuna võla tasumise tähtaeg on möödunud, alustab

hageja võla sissenõudmist. Kostja II edastas hagejale e-kirja 21.03.2016, milles palus hagejal

oodata kuni 15.04.2016 aprillini, mil ta peaks saama müüdud ühe põllumajandusettevõtte ja

juhul, kui müük ei õnnestu, lubas kostja II anda hagejale kostjate võla tagatiseks kinnistu

ning pikendada tasumist sügiseni ning tegi 06.05.2016 ettepaneku võlgnevuse tasumiseks ja

selle kohustuse tagamiseks notariaalselt sõlmitava sundtäitmisele allumise kokkuleppega.

16. Eeltoodust nähtuvalt on kostjad küll pakkunud hagejale tagatist, kuid seda pakkumist ei ole

realiseeritud ning tagatisi nõude tagamiseks seatud. Kuna ka võlgnevus on kuni käesoleva

ajani tasumata jäetud, siis on kostjad kohustuse mittetäitmisega rikkunud poolte vahel

sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes ja hagejal oli õigus oma nõudega vastavalt VÕS § 108

lg 1 pöörduda kohtusse. Hagi esitamine sellises olukorras ei ole ebamõistlik ega vastuolus

hea usu põhimõttega ega poolte ning kohtu ressurssi raiskav nagu kostjad on vastuväidetes

esile toonud. Vastupidi hageja pöördumine kohtusse on põhjendatud, kuna kostja II on oma

osaluse kostjas I võõrandanud, pärast mida kostja I enam isegi kohtusse ilmunud ei ole.

17. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et

tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg

2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas.

18. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest.

19. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe.

20. Käenduslepinguga (lk 20-22) on tõendatud, et kostja II ja hageja sõlmisid 12.11.2015

käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt tagatakse kostja I nõuded summas 20 297,08 EUR-i

ning punkti 2 kohaselt kohustub käendaja tasuma ja kustutama kliendi, kelleks on lepingu

punkti 1 kohaselt kostja I, rahalised kohustused hageja ees, mis on tekkinud poolte vahel

teostatud tehingute alusel, kui klient ei täida oma lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid

nõuetekohaselt hiljemalt 28.02.2016. Käenduslepingu punkti 4. kohaselt on käendaja

kohustus kostja I võlgnevuse kustutamiseks hageja ees tagasivõtmatu, tingimusteta ning

solidaarne kostja I vastutusega ja hõlmab kõiki selle kehtivuse ajal tekkivaid rahalisi

kohustusi hageja kasuks, sealhulgas intressid, viivised, kahjud.

6

21. Kostjate esindaja 06.05.2016 e-kirjast Julianus Inkassole (lk 55) nähtub, et kostjad on

kinnitanud, et hageja nõue kostja I vastu on tagatud. Järelikult on kostja II pidanud

käenduslepingut kehtivaks ja oma vastutuse ulatusest aru saanud, kuivõrd ta on pakkunud

hagejale ka lisatagatist. Kohus tuginedes VÕS § 29 lg 1 ja 143 lg-le 2 asub seisukohale, et

käendusleping ei ole tühine, kuna sellest nähtub kostja II vastutuse maksimumsumma ning

kostja II on aru saanud, et ta tagab hageja I võlga. Järelikult vastutab kostja II kostja I

kohustuste täitmise eest summas 20 297,08 EUR-i, mis ongi käendaja vastutuse rahaliseks

maksimumsummaks. Kostja vastuväited, et käenduslepingust ei ole käendaja vastutuse

maksimumsumma arusaadav, on põhjendamatud. Asjaolu, et punktis 1 puudub sõna

„maksimumsumma“ ei tee lepingu punkti 1 ebaselgeks ega arusaamatuks ka tuginedes VÕS

§ 29 lg-le 4. Käenduslepingu punktist 1 ei tulene, et tegemist oleks üksnes käendatava

põhinõudega.

22. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § -st 65 lg 1 ja 145 lg 1 tulenevalt tuleb

võlgnevus kostjatele välja mõista solidaarselt.

23. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1

p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määräks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja

on arvestanud viiviseid seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas alates maksegraafikus

toodud osamaksetele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2016 kokku

1365,33 EUR ja arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni

05.09.2016 kokku 20,80 EUR. Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud.

24. TsMS § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja

mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni.

25. Seega tuleb vastavalt hageja taotlusele välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt

viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (18 297,08 EÜR) täitmiseni VÕS §-s

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel

solidaarselt kostjate kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

7

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-,

posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

29. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud riigilõivu 900

eurot ja tema lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 86 eurot, kokku 1150 eurot

ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.

Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kulutused on antud asja keerukust, hagiavalduse

mahukust ja lisatud tõendeid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjatelt

väljamõistmisele täies ulatuses.

30. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja kasuks.

31. Hageja taotluse ja TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga 707806963.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik