1-09-3996/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-09-3996 Viljandi Maakohtu 01. veebruari 2000 otsus Andrus Mürgi karistamises KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja Andrus Mürk Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna Andrus Mürk (isikukood 36804092747; viibib karsituse kandmisel Tartu Vanglas, turu, 56, 51014, Tartu) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Oleg Sirotin

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Rahuldada Andrus Mürgi avaldus ja lugeda KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 01. veebruari 2000 otsuse täimine Andrus Mürgile mõistetud tasumata menetluskuludes 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni aegunuks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõidjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras 3. Selgitada: 3.1 täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1); 3.2 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 207 lg 2); 3.3 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Andrus Mürk on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu 01. veebruari 2000 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 139 lg 2 p 1 ja 2. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele

pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Andrus Mürk on esitanud 23. märtsil 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 1 400 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: tehtud vara hoiusel või arvelduskontol arestimisaktid, töötasu arestimisaktid. Jooksvalt kontrollitud sotsiaalmaksuregister. Kohtutäitur avaldanud et võlgnikul registrivara puudub ja võla katteks laekumisi ei ole olnud. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Rahalise karistuse ja varalise karistuse summa kantakse riigieelarvesse (TMS § 204 lg 2). 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva otsuse täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3). KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

Andrus Mürk on Viljandi Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude kohta kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Süüdimõistetu taotlus kriminaalmenetluse kulude ja sundrahade aegunuks tunnistamiseks tuleb rahuldada.

2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik