4-09-20/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-09-20

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2009.a Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number 4-09-20

Väärteoasi Mikk Maansoo kaebus kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 02.12.2008.a otsusele nr 2490,08,006697 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Mikk Maansoo, isikukood 38612282744, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, liiklusjärelevalve grupi komissar Künter Pedosk Kohtuistungi aeg 23.03.2009.a

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 02.12.2008.a otsus nr 2490,08,006697 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3 kohaselt ja lõpetada väärteomenetlus Liiklusseaduse § 7422 lg 2 tunnustel Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse 11.05.2009.a. Kohus tuvastas: Lõuna Politseiprefektuuri 02.12.2008.a otsusega nr 2490,08,006697 karistati Mikk Maansood Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut s.o 3000 krooni ja

2 Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel võeti temalt ära juhtimisõigus 2 kuuks. Väärteo kirjeldus: Mikk Maansoo juhtis 02.11.2008.a kl 12.14 Põltsamaa-Võhma tee 13 km-l Põltsamaa vallas asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 121 +- 4 km/h ning rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid.

Mikk Maansoo esitas otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt on Riigikohus oma lahendis 3-1-1- 58-08 asunud seisukohale, et politsei poolt kasutatud kiirusemõõtur ei vastanud asjakohastes õigusaktides esitatud nõuetele ja sellega ei olnud võimalik sõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada. Kaebaja arvates mõõdeti tema kiirust sama marki kiirusemõõturiga. Seega ei olnud ka kaebaja kiirust võimalik nõuetekohaselt tuvastada ja politsei otsus tuleb tühistada ning menetlus lõpetada rikkumise tõendamatuse tõttu. Mikk Maansoos kohtuistungil andis ütlusi selles, et ta võis küll kiirust ületada, kiirus võis olla 121 km/h.

Kohtuväline menetleja vastuses kaebusele palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebuse esitaja on rikkumise toime pannud ja mõõtetulemus on usaldusväärne, kaebuse esitaja ka ise tunnistas oma rikkumist.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid ning õiguslikke asjaolusid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.

Väärteoasjas on 02.11.2008.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Protokolli kohaselt Mikk Maansoo poolt juhitava mootorsõiduki BMW mudel 523 registreerimisnumbriga 670 ATP kiiruseks mõõdeti Põltsamaa-Võhma mnt 13 km/l sõidusuunaga Võhma poole 121 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h, lubatud sõidukiirust ületas 27 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +- 4 km/h, mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr SP 006837, patrullauto seisis mõõtmise ajal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määrusega nr 104 kinnitatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ Lisade 1 ja 2 p 8.2 kohaselt kuuluvad nimistusse ka kiirusmõõturid liiklusjärelevalveks. Mõõteseaduse § 7 lg 4 kohaselt on keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Seega võib kiiruse mõõtmisel kasutada vaid metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendit. Kiirusemõõteseade Stalker on kasutusele võetud 08.03.1996.a tüübikinnitustunnistuse SA 3- 4/3.38.96 alusel, tüübikinnituse väljastas Eesti Standardiamet. Tüübikinnistuse kehtivusajaks on määratud 10 aastat. Seega kehtis tunnistus kuni 08.03.2006.a ning kiirusemõõtmist 02.11.2008.a teostati kehtiva tüübikinnituseta mõõturiga.

KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikateks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik Eesti kriminaalmenetluse seadustiku

3 kohaldajatele Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul. VMS § 2 kohaselt kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-08 väljendatud seisukoha kohaselt kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-11-08 ja 3-1-1-58-08 väljendatud seisukoha kohaselt võib mõõtevahendi kasutamine olla võimalik ka pärast selle tüübikinnitustunnistuse tähtaja lõppemist. Seda aga vaid Mõõteseaduse § 11 lg-s 2 märgitud juhul (st juhul, kui juba kasutusel olev mõõtevahend esitatakse pärast remonti või uuendamist esmataatlusele), ning seejuures peab kasutatav mõõteseade läbima nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses peab mahtuma kehtestatud veapiiri raamesse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006.a määruse nr 104 kinnitatud "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" Lisade 1 ja 2 p 8.2 kohaselt liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite veapiir on taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes ±1 km/h või ±1 % (kiirustel üle 100 km/h); vead kasutamisel on lubatud vastavalt mõõtja erialast pädevust tõendavale tunnistusele. AS Metrosert on 16.09.2008.a väljastanud tunnistuse selles, et kiirusmõõturi Stalker ATR nr SP006837 mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes on +- 1 km/h või +- 1% kiirusel üle 100 km/h. Mikk Maansoo kiiruseks mõõdeti 121 km/h paigalseisvast patrullautost. Kiirusmõõteseadme Stalker ATR nr SP006837 kasutamise protokolli 02.11.2008.a on kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks märgitud 4 km/h. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse kohaselt on mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkeri kasutamisel s.o liikuva objekti kiiruse hindamisel +- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +- 7 km/h kiirustel üle 100 km/h. Seega tegelikkuses ei vastanud kasutatud kiirusmõõtur Stalker esitatud nõuetele, kuna selle mõõtetulemuse laiendmääramatus kiirustel üle 100 km/h oli +- 7km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muuhulgas ka riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-11-08 asunud seisukohale, et kiirusemõõturi kasutamisel ei või kehtestatud täpsusklassi nõudeid eirata ka juhul, kui mõõturi esmase kasutuselevõtmise ajal oli sellel olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus; Seega peavad alates majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel 12. detsembri 2006.a antud määruse nr 104 jõustumisest (23. detsember 2006) eranditult kõik liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmiseks kasutatavad seadmed vastama muuhulgas selle määruse Lisa 1 p 8.2 nõuetele mitte üksnes laboritingimustes saadud mõõtetäpsuse, vaid ka reaalse kasutuse mõõtetäpsuse osas.

4 Kasutatud kiirusemõõtur ei vastanud esitatud täpsusnõuetele ning seega on kiiruse ületamine tuvastatud ebaseaduslikult. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning Mikk Maansoo suhtes väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 3, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja 7.

Haide Rimmel kohtunik