2-14-56139/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukooseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56139

Tsiviilasi

EP avaldus täisealise isiku üle seatud eestkoste

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja: EP (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Toomas

Metsma

Puudutatud isik: HP (isikukood XXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Karin Kodasma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määruse resolutsiooni punkt 4 tühistada osas,

millega kohus määras, et EP-l on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud

rahasumma ulatuses. Sõnastada nimetatud punkt ümber, lubades EP-l iseseisvalt teha

pisitehinguid igakuiselt 70 euro ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Jätta EP avaldus eestkoste lõpetamise nõudes rahuldamata.

2.2. Jätkata EP üle seatud eestkostet käesolevas kohtumääruses märgitud ulatuses.

2.3. Lugeda, et eestkoste EP üle on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku

hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks.

2.4. EP-l on õigus teha pisitehinguid igakuiselt 70 euro ulatuses.

2.5. EP-l on valimisõigus ja EP tuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu

tähenduses teovõimeliseks.

2.6. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.

2.7. Jätta EP taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata.

2.8. Mõista EP-lt välja riigituludesse riigilõiv 10 eurot. Nimetatud summa tuleb

tasuda

15 päeva

jooksul

alates

kohtumääruse

jõustumisest

vastavalt

kohtumäärusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2 (5)

2.9. Määrus saata täitmiseks Tallinna linnale (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

rahvastikuregistri kande tegemiseks Harju Maavalitsusele, teha teatavaks EP-le,

tema esindajale ning HP-le ja saata viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse

väljamõistetud menetluskulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. EP-le määratud esindaja tasu ja ekspertiisitasu jätta riigi kanda, muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 25. veebruari 2015 määrusega seati EP (eestkostetav) üle eestkoste kõigi

tema asjade ajamiseks ning määrati tema eestkostjaks Tallinna linn (eestkosteasutus) tähtajaga

viis aastat. Sama määrusega tunnistati eestkostetav valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja

loeti ta hääleõiguse kaotanuks. Määruse kohaselt ei ole eestkostetaval lubatud teha tehinguid,

välja arvatud rahalisi pisitehinguid kokku 50 euro ulatuses.

Eestkostetav esitas 6. jaanuaril 2017 avalduse eestkoste lõpetamiseks ja tõi esile, et:

 ta ei vaja eestkostet ja saab ise hakkama oma huvide tagamise ja kaitsmisega. Ta suudab

võlaprobleemidega toime tulla ja oma kohustusi täita. Ta sõlmis võlgnevuste tasumiseks

maksegraafikud, mida järgis nõuetekohaselt. Ta on otsusevõimeline ning võimeline

teostama tsiviilõigusi- ja kohustusi, võtma vastu oma igapäevaseid elulisi toiminguid

puudutavaid otsuseid ja korraldama eluga seonduvat ning vastavaid kohustusi kandma;

 eestkosteasutusel puudub huvi kaitsta eestkostetava huve ja tagada tema õiguseid;

eestkosteasutus ei ole andnud eestkostetavale infot tema vara ja isiklike asjade kohta;

 eestkosteasutus ei saa isikut suunata tema tahte vastaselt sotsiaalteenusele, sh kohustada

isikut viibima ööpäevaringsel erihooldus- vms teenusel;

 ta vajab küll ravimeid, aga tal ei ole probleeme haigusteadlikkuse ega ravijärgimusega.

Ta saab ise hakkama oma raviskeemi järgimisega ja terviseprobleemidega tegelemisega;

 ta suudab toime tulla igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kui küsimused on

spetsiifilised, saab lahenduse küsimiseks või toetuse ja teenuse saamiseks pöörduda

spetsialistide, nt kohaliku omavalitsuse poole. Võimekust abi küsida on ta tõendanud

varasemate pöördumistega. Eestkostetav soovib elada oma kodus ja realiseerida oma

õigusi ühiskonna aktiivse liikmena. Lubamatu on teovõime piiramine üksnes põhjusel,

et inimesel on terviseprobleemid ja ebapiisav sissetulek.

Eestkosteasutus leidis, et avaldus ei ole põhjendatud, mida motiveeris järgmiselt:

 eestkoste seadmise põhjuseks oli eestkostetava oskamatus rahaga majandada ja sellest

tingitud toimetulematus, sh ravimite kuritarvitamine. Ta elas üle oma võimete. Raha

3 (5)

kulus peamiselt söögile, ravimitele, suitsudele, kataloogist kaupade tellimisele ja

erinevate teenuste osutamisele. Raha puudumise tõttu käis ta tänaval ja oma

majaelanikelt suitsu ja raha kerjamas. Võlgu maksis valikuliselt, pidades ematähtsaks

suitsude ja ravimite ostmist;

 eestkosteasutus võimaldas eestkostetaval kasutada pistehinguteks raha suuremas

ulatuses kui kohtumääruses kirjas, samuti võimaldas igal aastal ühekordse

sotsiaaltoetuse määramisega rahalist abi retseptiravimite kompenseerimiseks ja

toimetuleku tagamiseks suuremas ulatuses, kui piirmäär ette nägi;

 eestkostetav kutsus endale pidevalt valude tõttu kiirabi, kuid kutsed olid põhjendamatud

ning Tallinna Kiirabi esitas kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile;

 kui eestkostetav ei saanud kohe kõike, mida tahtis (ravimid, suitsud, toit, raha) hakkas

ta tegema ähvardava sisuga telefonikõnesid ja saatma ebaviisakate väljenditega

sõnumeid eestkosteasutuse esindajale. Eestkostetava arvamus, et enne eestkostja

määramist oli tal kõik kontrolli all, ei vasta tegelikele asjaoludele;

 novembris 2015 rehabilitatsiooniplaani koostamisel leiti, et eestkostetav vajab riiklikku

ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja ta paigutati 29. veebruaril 2016 üldhooldus-

teenusele hoolekandeasutusse Komsi Kodu. Hoolekandeasutuses viibimise jooksul ei

ole eestkostetava haigusest tingitud eripärasus muutunud, ta ässitab kaaskliente

töötajate vastu, käitub manipuleerivalt ja teisi ärakasutavalt peamiselt raha ja kohvi

saamise eesmärgil. Samuti on eestkostetav tellinud mitmetest erinevatest kataloogidest

endale kaupa, mida eestkosteasutuse esindaja on lubanud osaliselt välja osta;

 eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet rahaliste toimingute tegemiseks ja tema elu

korraldamiseks. Kuna ei leidu kedagi, kes sooviks eestkostetava eestkostjaks hakata,

peab eestkostja ülesannete täitmist jätkama praegune eestkosteasutus.

Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus tuleks jätta

rahuldamata, kuna eestkostetav vajab eestkostet kõiges ning eestkoste lõpetamine ei ole tema

huvidele vastav. Tallinna linn on sobiv eestkostja. Eestkostetavale võiks jääda pisitehingute

tegemise õigus 50 euro ulatuses kuus.

Ekspert tegi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja leidis, et eestkostetaval esineb

segatüüpi skisoafektiivne häire, mis avaldub kiirenenud ja laialivalguvas mõtlemises, luululiselt

kõrges enesehinnangus ja optimismis, meeleolu kiires muutlikkuses ja impulsiivsuses, samuti

histriooniline isiksus, mis avaldub pikaajaliselt ja püsivalt esinenud tunnustuseihaluses,

teatraalsuses, manipuleerimises, egotsentrilisuses, mures kehalise veetluse pärast ja

afektlabiilsuses. Arvamuse kohaselt on ta kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama

ja neid juhtima; tema vaimne seisund ei luba teha otsuseid ega tehinguid, teostada valimisõigust,

samuti ei suuda ta hinnata oma toimetulekuvõimekust ja abivajadust. Tema huve ei saa kaitsta

volituste andmise või muude abiliste kaudu. Eestkostet vajab isik eeldatavasti viie aasta kestel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava

avalduse rahuldamata. Kohus tuvastas, et eestkoste jätkumine tema kõigi asjade ajamiseks on

eestkostetava huvide kaitseks vajalik. Maakohus määras, et eestkostetaval on õigus teha

pisitehinguid eestkostja poolt määratud summa ulatuses (käesoleval ajal 70 eurot). Samuti

määras maakohus, et eestkostetaval on valimisõigus ja ta tuleb lugeda perekonnaõigusliku

tehingu tähenduses teovõimeliseks.

Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja muud kulud riigi kanda.

4 (5)

Maakohtu hinnangul ei suuda eestkostetav jätkuvalt psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest

aru saada või neid juhtida ja on seetõttu eestkostet vajav isik. Eestkostevajadust tõendab tema

varasem oskamatus oma rahalisi asju korraldada ja sellest tingitud toimetulematus, samuti

adekvaatsuse puudumine iseenda toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel. Ta jättis võlad

tasumata, ei suutnud hakkama saada oma sissetulekuga, hindas oluliselt üle oma varalist

võimekust ega võtnud samas vastu talle pakutud toiduabi.

Kohtu hinnangul näitab isiku adekvaatsuse puudumist ka endale loodud arusaam eeskoste

eelsest ajast kui probleemivabast. Eestkostetaval oli väidetavalt võlgade tasumisega kõik korras

ning kerjata oli vaja vaid kassile toidu ning tubaka saamiseks. Samuti kinnitab seda tsiviilasja

materjalidest nähtuv pidev rahulolematus temale osutatud teenuste ja pakutava raviga. Isiku

enda veendumusel saaks ta ka ise vajalike ravimite võtmisega ilma eestkostja abita hakkama.

Tegelikkuses on isiku suhtes esitatud kiirabist kaebus korduvate põhjendamatute väljakutsete

pärast, millest järeldub, et isik vajab eestkostet ka ravi korraldamiseks.

Maakohus leidis, et eestkostja ülesanded peavad hõlmama eestkostetava kõikide asjade ajamist

ning eestkostetavale tuleb jätta õigus teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja poolt temale

selleks antud vahendite piires, hetkel on selleks summaks 70 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

Eestkostetav esitas määratud esindaja vahendusel 21. aprillil 2017 määruskaebuse, milles

palub vaidlustatud määruse tühistada resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega loeti jätkuvaks

eestkoste eestkostetava kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi

kohaldamiseks ning eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud

summa ulatuses.

Määruskaebuse leiab eestkostetav, et maakohus lahendas asja pealiskaudselt ja jättis välja

selgitamata võimaluse, kas eestkostetav on suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma

igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis eestkosteasutusele tähtaja

määruskaebustele vastamiseks. Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega maakohus määras, et

eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses,

käesoleval hetkel 70 eurot (resolutsiooni p 4).

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb, mis

summa ulatuses kuus on eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. Kohus ei saa

delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt

tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2

p-st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses (vt Riigikohtu 19. aprill 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 15). Ringkonnakohus sõnastab seetõttu määruse resolutsiooni p 4

ümber, lubades eestkostetaval teha igakuiselt iseseisvalt pisitehinguid 70 euro ulatuses.

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

Maakohus on põhjendanud, miks tuleb jätkata eestkostetavale seatud eestkostet määruses

märgitud ulatuses. Maakohus tugines õigesti eksperdi arvamusele ja hoolekandeasutuse (AS

5 (5)

Lõuna-Eesti Hooldekeskus) iseloomustusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjen-

dustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ekspertarvamusest nähtuvalt diagnoositi eestkostetaval psühhiaatrilise uurimise tulemusel

segatüüpi skisoafektiivne häire (RHK-10-s kood F25.2) ning et ta on histriooniline isiksus

(RHK-10-s kood F60.4), esinev psüühikahäirete kogum on sellise ulatusega ja pöördumatu

kuluga, et põhjustab endiselt kestvat võimetust aru saada ümbrusest ja oma tegude iseloomust,

oma käitumist juhtida ning aru saada oma tegude kaugtagajärgedest. Eestkostetav ei suuda

adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust. Haigusteadvus puudub, ravi on

uuritav võimeline järgima vaid kontrollitud keskkonnas. Ekspert leidis, et eestkostetava

psüühiline seisund ei võimalda tal anda adekvaatset seisukohta eestkostja isiku kohta (I kd

tl 174 pöördel).

Hoolekandeasutuse iseloomustusest nähtub, et eestkostetava haiguskriitika on puudulik. Ta ei

mõista oma haiguse olemust ja haigusest tulenevaid eripärasusi (meeleolukõikumised, soovide

sihipäratus, võimete, oskuste ja võimaluste mitteadekvaatne hindamine) ei märka. Raviarstide

soovitused seab pidevalt kahtluse alla. Ravimeid võtab valikuliselt, otsustab ise mida ja millal

soovib võtta. On korduvalt keeldunud ravimitest, esitades hiljem pretensiooni, et talle pole

ravimeid väljastatud.

Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja õigesti ning teinud oma siseveendumuse

kohaselt otsustuse (TsMS § 232 lg 1). Tõendeid, mida hinnates oleks kohtul olnud võimalik

jõuda teistsugusele järeldusele, ei ole määruskaebuses osundatud. Taolisi tõendeid ei sisalda ka

toimiku materjalid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et

eestkostetav ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega

toime tulema ning oma huve kaitsma.

Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus maakohtu määruse lõpplahendust eestkostetaval

pisitehingute tegemise õiguse osas, aga ei rahulda määruskaebust.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

TsMS § 172 lg 3 teise lause ja riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel jääb eestkostetavale riigi

arvel määratud esindaja kulu riigi kanda, samuti jääb riigi kanda ekspertiisitasu. Muud

menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu

taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus

määruse tervikresolutsiooni.

TsMS § 528 lg-st 1 ja § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm