4-17-1316/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-1316

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2017.a Pärnu

Väärteoasja number 4-17-1316 [2670,17,000289]

Kohtunik Kohtuistungi sekretär Teet Olvik Anneli Kaljula

Väärteoasi P.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aime Kase 16.02.2017.a

otsusele väärteoasjas nr 2670,17,000289, millega P.S-ile

määrati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 300 eurot, tühistamiseks

Istungil osalenud isikud: Kaebuse esitaja

Kohtuvälise menetleja ametnik

P.S (ik xxx)

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur

(registrikood: 70008747, aadress: aadress Pikk tn 18, Pärnu)

RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 227 lg 2, VTMS § 2, § 132 p 2, § 133- 135, kohus otsustas:

Jätta P.S-i kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pä Politseirnu politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kase 16.02.2017.a otsus väärteoasjas nr 2670,17,000289 muutmata.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4-17-1316

2 (5)

Rahatrahv tasuda 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida . Kui nõude tasub tein viitenumber 10220175026132 e isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.05.2017.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 05.05.2017.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. testab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult Sama paragrahvi lõige 3 sä

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 26.05.2017.a.

Asjaolud 19.01.2017.a koostati

väärteoprotokoll nr AB1418991 selle kohta, et kell 18.22 on Pärnus xxxxx teel 70 km/h alas mõõdetud reg. märgig xxxxxxxx a XXXXX, mida juhtis P.S, kiiruseks

99 +/-7/km/h. Sellega ületas P.S suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kase 16.02.2017.a otsusega väärteoasjas 2670,17,000289 määrati P.S-ile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv

75 trahviühikut, s.o 300 eurot. 03.03.2017.a esitas P.S eelmärgitud väärteootsusele kaebuse. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole talle inkrimineeritud väärtegu toime pannud.

05.05.2017.a toimunud kohtuistungil jäi P.S esitatud kaebuse juurde, leides, et ta ei ole

talle omistatavat väärtegu toime pannud. Kohtuväline menetleja leidis, et puuduvad alused

16.02.2017.a otsuse tühistamiseks, sest otsus on seaduslik ning toime pandud väärtegu on tõendatud.

Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt aakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse arutab m piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21 kuni 100 trahviühikut või -40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seletused, asub seisukohale, et -

P.S-i LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemine poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 19.01.2017.a väärteoprotokolli nr AB1418991, kiirus

emõõturi kasutamise protokolli ning tunnistajate ütlustega.

Väärteoprotokollist nähtub, et 19.01.2017.a kell 18.22 on Pä nr AB1418991 rnus xxxxx teel 70 km/h alas mõõdetud reg. märgiga xxxxxxxx XXXXX, mida juhtis P.S, kiiruseks 99 +/- 7/km/h. Sellega km/h. P.S ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22

Kohus märgib, et väärteoprotokoll nr AB1418991 on koostatud õigesti. Menetlusalusele isikule

4-17-1316

3 (5)

on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selle kohta on võetud allkiri. Samuti vastab väärteoprotokoll VTMS § 69 nõuetele.

Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 19.01.2017.a kell 18.22 mõõdeti P.S-i

juhitud sõiduki kiiruseks mitte vähem kui 92 km/h teelõigul, kus suurim lubatud

sõidukiirus oli 70 Kiirust mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP009625, antennid km/h.

KC 031311 ja KR009143. Kiirusmõõturit testiti sama päeva, s.o 19.01.2017.a, hommikul kell

7.58 ning kiirusmõõtur oli töökorras. Seega on kiiru mõõdetud nõuetekohaselt, samuti on kiiruse s mõõtmine protokollitud. Tunnistaja

M. selgitas kohtus, et 19.01.2017.a peeti ta abikaasa kinni, kuna ta olevat kiirust L. ületa Samas ütles tunnistaja, et ta spidomeetrit ei jälginud. unnistaja ütlustest nud. Kohus leiab, et t

tuleneb, et kuna ta spidomeetrit ei jälginud, siis ei saa tunnistaja kinnitada ega ka ümber lükata kiiruse ületamist.

Politseiametnikust tunnistaja Birgit Karu. selgitas kohtus, et 19.01.2017.a liikusid nad politseiautoga xxxxxx teelt suunaga xxxxxx teele ning kiirusemõõturi tabloo näitas läheneva auto kiiruseks 100 km/h ehk kolmekohalist numbrit. Kuna tunnistaja ise oli roolis, siis kiiruse fikseeris

paariline. Kiiruseks fikseeriti 99 km/h. Tunnistaja selgitas, et kiirus pidevalt mõõtes muutub.

Kiirust ületavat autot jälgiti silmadega. Pärast kiiruse fikseerimist tegi tunnistaja politseiautoga tagasipöörde ning sõideti kiiruseületajale järele. Tagasipöördeks kulus ka veidi aega, kuna oli vaja

manööverdada. Kogu selle aja oli kiiruseületaja politseinike vaateväljas. Autole jõuti järele xxxx

ja xxxxx kuna ta tegeles mnt ristis. Tunnistaja möönis, et kiiruseületaja numbrimärki ta ei näinud,

siiski eelkõige auto juhtimisega. Samas oli paariline, s.o. teine politseiametnik, rohkem keskendunud ning ta ka Tunnistaja kiiruseületaja auto jälgimisele juhendas tunnistajat, kuhu sõita. sõnul olid kiirust ületanud sõidukil

teistsugused tagatuled, kui tavalistel autodel. Selle auto tuled

olid juba kaugelt näha. Selline tunnistaja väide läheb kokku ka kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on xxxxxxx erilised tagatuled. Politseiametnikust tunnistaja Mario Huik selgitas kohtus, et 19.01.2017.a oli xxxxx teel kiiruse ületamine. Rikkumine toimus veidi pärast tanklat (politsei liikus xxxxx teel xxxxx mnt-lt xxxxx

tee poole) kui tabloole ilmus kiirus 100 km/h. Tunnistaja kinnitas, et nägi kiiruse fikseerimisel

väga selgelt, millise ö. lukustati. Tunnistaja nägi, et autol olid heledad tagatuled auto kiirus n.- ning auto oli punast värvi. Kiirus fikseeriti ning politseiautoga tehti tagasipööre, milleks tunnistaja hinnangul kulus u 10 se mnt ristis. Tunnis kundit. Sõiduk saadi kätte xxxxxx taja möönis, et auto

numbrimärki ta ei näinud, kuid fikseeris möödasõidul auto margi (kiiruseületaja liikus politsei

autole vastu). Samas oli tunnistaja kindel, et peatati sama auto, mis ületas kiirust. Ka oli auto

tunnistajale kogu aja visuaalselt nähtav. Tunnistaja selgituste kohaselt vaidlustas menetlusalune

isik kiiruse ületamise koheselt ega nõustunud sellega. Tunnistaja möönis, et kiiruse ületamise videost ei pruugi rikkumine olla väga hästi nähtav, kuna kaamera näitab vaid otse ette. Mõlemad politseiametnikest tunnistajad kinnitasid kohtus, et kinni peeti sama auto, mille kiirus

fikseeriti. Seega politseiametnikud kinnitasid kohtus väärteoprotokollis ja kiirusmõõturi kasutamis sust. e protokollis kajastatud teavet ja selle õig Kuigi kaebuse esitaja väitis, et talle jõuti

järele alles mitme kilomeetri pärast, siis ei ole see selline asjaolu, mistõttu tuleks asuda seisukohale, et kiiruse ületamist ei toimunud. Antud juhul pidi politseiauto tegema tagasipöörde, mis paratamatult võtab veidi aega, nt tuleb vaadata, et ei põhjustata liiklusohtlikku olukorda vms.

Samuti sõitis kaebuse esitaja autoga, mis ei ole kõige tavapärasem vaid pigem Eesti liikluses haruldasem Ka haakub see politseinikest , millest tulenevalt äratas sõiduk tähelepanu ja jäi meelde.

tunnis selle kohta, et autol olid erilised tagatuled. Kui fikseeritakse haruldasema tajate ütlustega auto kiirus, siis on eksimisvõimalus va pidamiseks oluliselt väiksem, sest samal ajal le auto kinni ilmselt ei ole samas kohas mitut sellist autot.

Kaebuse esitaja ungil, et tunnistaja Birgit Karu mnt märkis kohtuist ütles, et kiirust ületati xxxx poolt. Tuleb möönda, et tunnistaja tõesti märkis kohtuistungil, et politseiauto liikus xxxxx teelt xx

tee poole. Samas Mario Huik selgitas kohtus, et politsei liikus xxxxx teelt xxxxxx tee poole.

4-17-1316

4 (5) M mnt ristis. See aga õlemad tunnistajad kinnitasid, et pärast tagasipööret peeti auto kinni xxxxxx tähendab, et politseiauto esialgne liikumine pidi olema xxxxx teelt xxxxxx teele ehk xxxxxx silla

suunas. Nimetatut kinnitab ka väärteoprotokoll, mille kohaselt kiirust ületati xxxxx teel ning

kiiruseületaja liikus xxxxx mnt poole. Samas leiab kohus, et tunnistaja selline ebatäpsus

kohtuistungil ei tähenda, et tunnistaja ütlused tuleks tõendikogumist välja jätta. Ilmselt tunnistaja lihtsalt eksis tänavate nimedega. Ka selgitas tunnistaja kohtuistungil, et ta ei ole kohalik, mistõttu ta ei pruugi kõiki tänavaid teada. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda politseiametnike ütlustes, et kinni peeti auto, mis

kiirust

ületas. Politseinikel puudub igasugune põhjus ja motiiv anda nende jaoks võõra inimese kohta valeütlusi. Seda enam, et valeütlusi andes riskiks ametnikud ise kriminaalvastutusega KarS

§ 320 järgi. Samas menetlusalusel isikul on ilmselgelt motiiv ennast mitte süüstavate ütluste andmiseks, vabanemaks vastutusest ja rahatrahvist. Kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et tema nägi esimest korda politseid alles siis, kui ta kinni

peeti. Kohtu hinnangul ei tähenda nimetatu, et kiiruse ületamist ei toimunud. Antud juhul on

tuvastamist leidnud, et kiirust mõõdeti vastusõitvast politseiautost. Olukorras, kus juht on

hõivatud auto juhtimisega ning eelkõige enda ees oleva tee jälgimisega, ei pruugi juht kõiki

vastutulevaid autosid fikseerida, seda enam, et antud juhul sõitis kaebaja ka lubatust oluliselt

kiiremini. Linnaliikluses ei pruugigi juht kõiki vastassuunas sõitvaid autosid märgata, kuna eelkõige on vajalik tähelepanu koondada enda sõidusuunas toimuvale.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 19.01.2017.a kell

18.22 ületas kaebuse esitaja Pärnus xxxx teel suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22

km/h. Eeltooduga on täidetud LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. -

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega

on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist poolt LS § sätestatud P.S-i 227 lg-s 2 väärteo toime panemine. Kohus ei tuvastanud käesoleval juhul väärteomenetlusõiguse rikkumist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.

Karistusest

Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 2 järgi 300 rahviga. LS § 227 lg 2 näeb -eurose t maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse

tühistamise aluseks.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300

eurot, milline karistus on üle sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik on karistuse

määramisel arvestanud sellega, et isikul on üks kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. P.S- on LS § 227 lg 2 järgi 09.09.2016.a otsusega määratud rahatrahv 74 trahviühikut, s.o

296 eurot.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et P.S-i puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Kohus leiab pidada keskmisest siiski suuremaks, kuna tegemist on , et P.S-i süüd tuleb

4-17-1316

5 (5) korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest

on möödas vähem kui kuus kuud. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik P.S-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. P.S

on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Seega ei ole ilmselgelt varasem karistus isikut mõjutanud hoiduma uute väärtegude toimepanemisest.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada

tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on

seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). P.S-ile varasema rikkumise eest määratud karistus on kah seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli tlemata

teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on P.S-i karistatud

PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 09.09.2016.a otsusega LS alusel § 227 lg 2

väärteoasjas nr 2670,16,004547 rahatrahviga 74 trahviühikut, s.o 296 eurot. Nimetatud

väärteokaristusest hoolimata ületas P.S taas 19.01.2017.a kiirust. Seega ei ole P.S

eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Seega leiab kohus, et

kohtuvälise menetleja poolt mõistetud 75 trahviühiku ehk 300 euro suurune rahatrahv on igati põhjendatud ning vastavuses isiku süü suuruse ning karistuse eripreventiivsete eesmärkidega.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise Kiiruse ületamisega seatakse huvidest. ohtu mitte

ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist

ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Eelnevast tulenevalt P.S-ile on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 75 trahviühi süü suurusele ning üld

ku ehk 300 euro vastab P.S-i t

- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtu alus karistuse muutmiseks.

Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et P.S on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Määratud karistus vastab süü suurusele. Seega jätab kohus P.S-i

kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kase 16.02.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000289 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik