1-09-3224/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-3224

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-3224 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

11. mai 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi H.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 -

25 lg 2 lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 6. märtsi 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja H.E Prokurör №na Salome Barbo Süüdistatav H.E

ik: xxx elukoht xxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxx, ei tööta, varem 5 korda kohtu poolt karistatud, viimati 27.10.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 4 kuu vangistusega, vahi all alates 5.03.2009.a Kaitsja

Kadi Mägi RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 6. märtsi 2009.a. otsus H.E süüdistusasjas jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. mail 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi Harju Maakohtu 6. märtsi 2009.a lühimenetluse otsusega tunnistati H.E

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud.

2(2) 2. mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna uuesti 5. H.E märtsil 2009.a Tallinnas xxxx-xxxxxxx x kaupluses M. püüdis varastada 599 krooni maksvat meeste kampsunit. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta pärast kauplusest väljumist kinni.

3. kohtuotsuse tühistamist Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb H.E talle mõistetud karistuse osas, sest peab mõistetud karistust liiga karmiks. Apellatsiooni motiivide kohaselt on ta oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Ta soovib asuda tööle ja lubab edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panna. Ta elas koos vanaemaga, kes on haige ja vajab hooldamist. Ta on nõus tasuma igasuguse suurusega rahalise karistuse.

4. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on H.E-le karistust mõistes järginud

KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et H.E on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest viis korda karistatud, seda nii tingimusliku kui reaalase vangistusega. Katseajal on ta toime pannud uue kuriteo. Lühiajalist vangistust on H.E juba neli korda kandnud, kuid vaatamata sellele pani ta juba nädala möödudes pärast vanglast vabanemist toime uue kuriteo. Lisaks kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustele, on H.E karistatud korduvalt väärteokorras NPAS § 15¹ lg 1 alusel. Seega on tegemist narkosõltuvuses isikuga. Kõik rahatrahvid ja kohtukulud on tasumata. Tal puudub töökoht. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni taotlusega karistada teda rahalise karistusega.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et

Harju Maakohtu 6. märtsi 2009.a otsus H.E suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Jüri Paap