2-15-108520/44 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-108520

Tsiviilasi

OÜ Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht: xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg

(e-post: aarne@advokaat.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek Naur

(e-post: indrek@in.ee) ja advokaat Annika Tõlgo (e-post:

annika@in.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt xxxx välja

hageja OÜ Xxxx kasuks menetluskulud 1020,40 eurot käibemaksuta (riigilõiv 148,10

eurot + õigusabikulud 972,30 eurot).

2. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 50 euro ulatuses.

3. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt OÜ Xxxx

välja kostja Xxxx kasuks menetluskulud 454,25 eurot käibemaksuga (õigusabikulu).

4. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 532,20 euro ulatuses.

5. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt Xxxx välja hageja OÜ

Xxxx kasuks menetluskulud summas 666,15 eurot.

6. Kostja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud

menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus

rahuldas 02.03.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt, jättis kaja menetlemisega seotud

menetluskulud kostja Xxxx kanda ning ülejäänud menetluskulud 24,05% ulatuses OÜ Xxxx ja

74,05% ulatuses Xxxx kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 11.04.2017 kohtumäärusega

Xxxx apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis

ringkonnakohus Xxxx kanda ja ülejäänud maakohtu menetluskulud 24,05% ulatuses OÜ Xxxx

kanda ning 74,05% ulatuses Xxxx kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti Xxxx kanda.

Maa- ja ringkonnakohtu kohtulahendid jõustusid 28.04.2017.

Hageja esitas 26.01.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks on 1528,34 eurot

(riigilõiv 200 eurot + õigusabi 1328,34 eurot käibemaksuta).

Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.

Kostja esitas 30.01.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja menetluskuluks on 2424 eurot

käibemaksuga (õigusabi).

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane.

Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole

põhjendatud kuluga. Kostja on kasutanud kokku kolme advokaadist esindajat, samas on tegemist

väikesemahulise asjaga, mistõttu ei ole kolme esindaja kasutamine põhjendatud. Esindaja

vahetusega seoses on tekkinud uuel esindajal asja materjalidega tutvumise kulud 540 eurot, mida

ei ole põhjust hagejalt välja mõista. Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata, mistõttu tegi kohus

tagaseljaotsuse, millele kostja esitas kaja. Kostja ei ole eraldi välja toonud kaja koostamise

kulusid, kuid kaja koostamise kulu 120 eurot ei ole põhjust hagejalt välja mõista. Kostja kulud

õigusabile ületavad kahekordselt tsiviilasja hinda. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1322,42 eurot,

mistõttu on ei ole põhjendatud ega vajalik kostja poolt suurema summa kulutamine õigusabile.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1-2.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks

määrata ja kostjalt hageja kasuks 74,05% ulatuses summas 148,10 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema

seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades nii hagejat kui ka kostjat

esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et

tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud

lugeda

mõistlikuks

esindajatasu

suuruseks

hageja

lepingulisel

esindajal

vandeadvokaat Aarne Akerberg´il 100 eurot käibemaksuta ja kostja lepingulistel esindajatel

advokaatidel Veronika Selge´l, Annika Tõlgo´l ning vandeadvokaat Indrek Naur´il mitte rohkem,

kui 120 eurot käibemaksuga.

Hageja õigusabikulud

07.07.2015 kohtumine kliendiga ja tutvumine tõenditega 30min

20.07.2015 hagiavalduse koostamine 4h

03.08.2015 hagiavalduse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 30min

21.01.2016 menetluskulude nimekirja koostamine 30min

09.05.2016 kostja kaja ja vastusega tutvumine 15min

09.05.2016 kostja kaja osas seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 45min

26.09.2016 valmistumine maakohtu istungiks 30min

27.09.2016 esindus maakohtu istungil 22min

05.10.2016 hageja seisukohtade koostamine 2h

26.10.2016 kostja 21.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine

1h

27.10.2016 valmistumine maakohtu istungiks 15min

28.10.2016 esindus maakohtu istungil 55min

25.01.2017 valmistumine maakohtu istungiks 30min

26.01.2017 esindus maakohtu istungil 1h 15 min

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-77-14 asunud seisukohale, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud

menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, eeltoodud

põhjendustel jätab kohus nimetatud osas hageja avalduse 21.01.2016 menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas nõustub kohus hageja õigusabikuludega,

arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu, kohtuistungite kestvust ja ettevalmistumisele

kuluvat aega ning kaasuse keskmist keerukust.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 12,7834 h (s.h kajaga seonduvad

kulud 1 h, millest 100 % on 100 eurot käibemaksuta (1h x 100 eurot= 100 eurot) ja ülejäänud

maakohtus kantud õigusabikulud 11,7834˜ 11,78 h, millest 74,05% on 872,30 eurot käibemaksuta

(11,78 h x 100= 1178 eurot 74,05%= 872,30 eurot), millele lisandub riigilõiv 74,05% ulatuses

summas 148,10 eurot, kokku 1020,40 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 50 euro ulatuses.

Kostja õigusabikulud

-

hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega tutvumine, hagile esitatud tõendite analüüs

(aegumine), tõendite komplekteerimine ja vastuse koostamine, nõupidamine kliendiga

seoses hagi esitamisega ja vastuväite positsiooni kujundamisega. Arvestades esitatud

menetlusdokumentide sisu, kliendiga konsulteerimisele kuluvat aega ja materjalide

analüüsimisele kuluvat aega, samuti asjaolu, et kohus on kaja menetlemisega seonduvad

menetluskulud jätnud kostja kanda, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks

kokku 9 h ulatuses.

-

Asja materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga ja 21.10.2016 õigusliku

kvalifikatsiooni hindamine ja seisukoha ning tunnistaja taotluse koostamine. Kohus on

seisukohal, et esindaja vahetumisel on uuel esindajal vaja tsiviilasja materjalidega end

kurssi viia, samas ei ole kohtule teada esindaja vahetumise põhjused. Eeltoodud

põhjendustel asub kohus seisukohale, et antud juhul kuulub esindaja vahetumisest

tulenevat asja materjalidega tutvumise ajakulu vähendada, kohus peab asja materjalidega

tutvumist, kliendiga konsulteerimist, 20.10.2016 menetlusdokumendi koostamist ja

õigusliku kvalifikatsiooni hindamist põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks kokku 3 h

ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

-

Hageja 26.10.2016 menetlusdokumendi analüüs on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h

ulatuses, arvestades hageja 26.10.2016 menetlusdokumendi sisu.

-

28.10.2016 kohtuistungiks valmistumine.

-

28.10.2016 kohtuistungil osalemine.

28.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks õigusabiks kokku kuni 1,5 h ulatuses, arvestades ettevalmistumisele kuluvat aega

ja kohtuistungi kestvust.

-

14.11.2016 e-kirja saatmine kohtule, sobiva kohtuistungi aja kooskõlastamine on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,16 h ulatuses, arvestades kohtule edastatud e-

kirja sisu.

-

26.01.2017 kohtuistungiks valmistumine.

-

26.01.2017 kohtuistungil osalemine.

26.01.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine on põhjendatud ja vajalik õigusabi

kokku kuni 1,83 h ulatuses, arvestades ettevalmistumisele kuluvat aega ja kohtuistungi

kestvust.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 15,74 h s.o 1888,80 eurot (15,74 h

x 120 eurot= 1888,80 eurot), millest 24,05% on 454,25 eurot käibemaksuga.

Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 532,20 euro ulatuses. Kohus juhib

siinjuures kostja tähelepanu menetluskulude nimekirjast nähtuvale arvutusveale, mille kohaselt

3,5 h x 144 eurot ei ole õigusabikuluna mitte 540 eurot vaid 504 eurot.

Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt ei pea tsiviilasja hinda

ületavas osas kostja menetluskulusid põhjendatuks.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-4-15 p 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi

hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hagejalt väljamõistetava menetluskulu suurus tsiviilasja

hinda ületavas suuruses, seega ei ole väljamõistmisele kuuluva menetluskulu vähendamine

põhjendatud.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja

kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel

mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 666,15 eurot (1020,40 eurot -

454,25 eurot = 666,15 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik