1-16-10759/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-10759

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017. a,

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10759 (16249000021) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi L.P süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav L.P

Isikukood XXX, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxmaakond, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kõrgharidus, töökohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kriminaal- karistamata; ja väärteokorras Tõkend: puudub.

Kaitsja Vandeadvokaat Roman Levin Kohtuistungi toimumise aeg 23. mai 2017. a

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.P KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata

L.P-le

täitmisele, kui – L.P ei pane 3 (kolme) aastas katseaja jooksul toime uut e tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.05.2017. a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.P-lt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks 6 (kuus) kuuks.

Lisakaristu

se kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti . le

KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxtsiviilhagi summas 1182,50 eurot läbi vaatamata.

KrMS § 2962 lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.

KrMS L.P-lt riigituludesse menetluskuludena § 180 lg 1 alusel välja mõista

sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, ekspertiisikulu 838 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot ja riigi õigusabi kulu 752 (seitse viiskümmend kaks sada ) eurot 64 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.P on õigus menetluskulud kogusummas

2295 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend viis senti tasuda 1 (ühe) aasta ) eurot 64 jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. L.P on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks eurot kuupäevaks vähemalt 191 (ükssada üheksakümmend üks) 31 senti (viimane osamakse 191,23 eurot) kuni kogu summa tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99917700038078. Selgitusse tuleb märkida „1-16-10759, menetluskulud, L.P “.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõenditeks olevad 2 CD-plaati fotofailidega.

3

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus

tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU

L.P-le on

selles, et tema 18.01.2016. esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi a

varahommikul, s. maakonnas Palamuse vallas, Tartu- -Aravete o pimedal ajal, Jõgeva Jõgeva maantee 33,2 km-l, juhtis sõiduautot Volvo S60, reg nr ületas suurimat lubatud -ga xxxxxxx sõidukiirust asulavälisel teel , sõitis tee vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Dacia Duster, reg nr-ga xxxxxxx rikkus sellega liiklus-

ja käitusnõudeid – millise liiklusõnnetuse tulemusena ettevaatamatusest tekitas Dacia Duster juhile, xxxxxxxxxxxx

e järgmised tervisekahjustused – xeluohtliku tervisekahjustuse, konkreetsel juhul kannatanu surma.

II KOHTU SEISUKOHT

1. Kohu uurinud ja hinnanud s, kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatav L.P

422 lg 1 o

süü KarS § järgi toimepandud kurite s on tõendatud.

2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 18.01.2016. a varahommikul toimus Jõgeva

maakonnas Palamuse vallas Tartu- -Aravete maantee 33,2 km- Jõgeva l kahe sõiduauto vahel kokkupõrge – süüdistatav L.P juhitud Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxxxx ja xxxxxxxxxxx juhitud Dacia Duster, registreerimismärgiga xxxxxx. Süüdistatav L.P ütluste kohaselt alustas ta 18.01.2016. a varahommikul, s.o 05.30 ajal, sõitu enda kodust Siimusti alevikust Tartu poole. Süüdistatav L.P eesmärgiks oli sõita Tartusse lõputöö kaitsmisele. Süüdistatav L.P hinnangul oli nii sõiduauto

4

seisukord kui ka tema tervislik seisund 18.01.2016. a varahommikul hea. Liiklusõnnetust L.P ei mäleta. Mäletab pärast autos olemist, oli kinni jäänud.

xxxxxxxxxxx abikaasa kannatanu xxxxxxxxxxx 18.01.2016. a ütluste kohaselt alustas varahommikul xxxxxxxxxxxoma elukohast xxxxxxxxxxx sõitu komandeeringusse. Kannatanu

arvates lahkus xxxxxxxxxx kodust umbes 10 minutit pärast 06.00. Hommikul kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei suhelnud. xxxxxxxxxxx ja Sõiduautode kokkupõrge toimus xxxxxxxxxxx elukohast umbes kilomeetri kaugusel. Süüdistatav L.P juhtis mootorsõidukit Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxx, mille omanikuks ta ise oli. xxxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit Dacia Duster, registreerimismärgiga xxxxxx, mille omanikuks oli Swedbank Liising AS ja mille vastutavaks kasutajaksxxxxxxxxxp

(tl 72). Kogutud tõenditest nähtuvalt viibisid kokkupõrke ajal mõlemad juhid sõiduautodes üksinda enne kokkupõrget ja liikusid teineteisele vastu (L.P liikus Tartu suunas ja xxxxxxxxxx . Jõgeva suunas) 18.01.2016. a kell 06.00 teatati Häirekeskusele raske liiklusõnnetuse toimumisest. Teatajaks o li xxxxxxxxxxxx 75-79). , kes juhtus õnnetuspaigast mööda sõitma (tl Patrullilehe kohaselt saabus politsei sündmuskohale kell 06.19. Patrullilehel märgitu kohaselt oli Tartu- -Aravete maantee 33,2 km-l avarii, kus Tartu suunas liikuv Volvo S60, xxxxxx, Jõgeva mida juhtis L.P s 1991 (sai viga, EMO-sse) põrkas kokku Jõgeva suunas liikunud Dacia Duster xxxxxx, mida juhtis xxxxxxxxxxxxxxxxx (hukkus) (tl 15-16 ). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teostati vaatlust kunstliku valguse tingimustes, kuna

on pime aeg. Sajab kerget lund ning vaadeldav ala (maantee) kaetud värske lumikattega. Sõidutee on tasane, lauge kurviga maantee Jõgeva suunalt vaadates vasakule. Lubatud suurim

sõidukiirus vaadeldavas piirkonnas on 90 km/h. Üldvaatena sõidukite jäljed sündmuskohal puuduvad (kaetud värskelt sadanud lumikattega). Maantee Tartu suunalt vaadatuna paremal pool kraavis on sõiduauto Dacia Duster, reg nr 5 esiosaga Tartu suunas. Esiosa täielikult xxxxx,

deformeerunud. Juhikohal juht, kes on kinni, vabastatakse päästemeeskonna poolt. Juht on surnud. Tartu suunalt vaadatuna vasakul pool sõiduteel, osaliselt teepeenral on sõiduauto Volvo S60, reg nr xxxxxx, esiosaga Tartu suunas. Esiosa täielikult deformeerunud. Juhikohal on juht,

kes on kinni ja keda abistavad kiirabi ja päästemeeskond. Mõlema sõiduki rehvid vastavad nõuetele. Maanteel, Jõgeva suunalt vaadates parema sõiduraja alal hulgaliselt plastiku tükke. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatluse protokollist teostatud mõõtmised. Sündmuskoha vaatluse

lisaks on skeemid, millele kantud sündmuskoht koos teostatud mõõtmistega ja andmed sõidukite ning juhtide kohta. amuti on sündmuskoha vaatlusele lisatud fototabelid koos CD S - plaadiga, millel sündmuskohal tehtud fotod (tl 17-31). Sõiduautode kokkupõrke koht nähtub ka Maa-ameti geoportaali väljatrükist. Lisaks on esitatud Maanteeameti joonis sündmuskoha teelõigu kohta (tl 32,33-34).

Sõidukid on 18.01.2016. a teisaldatud Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva -

politseijaoskonna territooriumile (tl 58,59). Mõlemad sõidukid on 18.01.2016. a täiendavalt vaadeldud ja fotografeeritud ning selle kohta on koostatud ka protokollid, millele on lisatud fototabelid. Tehtud fotod on salvestatud failidena CD-plaadile (tl 60-65, -71,31). 66 Mõlemad sõidukid on tagastatud (tl 73,74). 3. K tulemusena suri tot ogutud tõenditega on tuvastatud, et sõiduautode kokkupõrke sõiduau

Dacia Duster juhtinud xxxxxxxxxx (tl 35,36). Surnu ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xigastused koosvõetuna on eluohtlikud. Vigastused

võivad olla saadud liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel sõiduauto sisemuses. xxxxxxxxxxx surnu veres etanooli ning narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud (tl 37- 45 ).

5

4. Kriminaalasjas ei ole vaidlustatud, millistel asjaoludel sõiduautode vahel kokkupõrge aset leidis. Siinkohal on oluline, et ainsana ellujäänud süüdistatav L.P ei mäleta vahetult enne ja pärast kokkupõrget toimunut. Viimane hetk, mida süüdistatav L.P mäletab, on Metsakatsejaamast möödumi enne kokkupõrkekohta. kokkupõrke ne. See on aga Seega tuleb toimumise asjaolusid

hinnata kirjalike tõendite alusel.

Kriminaalmenetluse käigus on läbi viidud liiklustehniline ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 16E- LL0008 kohaselt on ekspert kujutanud ekspertiisiaktile lisatud skeemil sõiduautode Volvo S60

ja Dacia Duster tehniliselt reaalset vastastikust asendit ja paiknemist sõidutee suhtes

kokkupõrke hetkel. Ekspert on leidnud, et kokkupõrge pidi toimuma sõiduauto Dacia suunavööndis. Seega on sõiduauto Volvo juht tekitatud ohu sõiduauto Dacia juhi liikumisele ja kokkupõrke vältimise võimalust saaks vaadelda üksnes sõiduauto Dacia juhi poolt. Kuna ei ole teada, mis hetkel väljus sõiduauto Volvo oma suunavööndist ja tekitas ohu, ei saa kokkupõrke

vältimise võimalust arvutuslikult hinnata. Ekspert, arvestades, et kokkupõrge on toimunud

teineteisele vastu liikunud sõidukite vahel olukorras, kus sõiduauto Volvo väljus oma suunavööndist, on leidnud, et kokkupõrke toimumine ei ole välistatud ka juhul, sõiduauto Dacia juht oleks jõudnud peatada oma sõiduki enne kokkupõrke kohta. Sõiduautode Volvo ja Dacia

arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt ca 103 km/h ja ca 70 km/h. Sõidukite liikumiskiirusi enne kokkupõrget ei ole arvutuslikult võimalik määrata (tl 80-85).

Kohus, võttes arvesse ekspertiisiaktis märgitut tervikuna, leiab, et usaldusväärselt on

tuvastatud, et kokkupõrge toimus sõiduauto Dacia suunavööndis. Kuna sõiduautod liikusid

teineteisele vastu, väljus süüdistatav L.P juhitud sõiduauto enda suunavööndist

vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndisse kaldumise ulatust ilmestavad ekspertiisiakti lisaks olevad animatsioonid (tl 85). Seda, millistel konkreetsetel põhjustel kaldus süüdistatav

L.P juhitud sõiduauto vastassuunavööndisse, ei ole võimalik tuvastada. selgelt Süüdistatav L.P ütlustest järeldub, et tema jaoks ei olnud ebaharilik sedavõrd vara

sõiduautot juhtida ja samal päeval pidi olema lõputöö kaitsmine. Lisaks oli 18.01.2016. a

hommikul L.P tervislik seisund väga hea. Seda arvestades ei ole kohtu arvates

usutav, et süüdistatav L.P jäi juhtimise ajal magama või tal esines ootamatu

terviserike. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et sõiduauto rehvid vastasid nõuetele. Muid tõendeid, mis viitaksid sõiduauto tehnilisele rikkele, ei ole. Enda suunavööndist väljumise tõttu on aga L.P rikkunud LS § 45 lg 1,7 sätteid. LS § 45 lg 1 sätestab, et teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. LS § 45 lg 7 sätestab, et asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita

teisiti. Seega on süüdistatav L.P mootorsõiduki juhina rikkunud eelnimetatud liiklusseaduse nõudeid, kuna ta ei sõitnud sõiduraja piirides ja sõidutee parema ääre lähedal.

Samuti on usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav L.P on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust.

Vaidlust ei ole selles, et sõiduautode kokkupõrge toimus asulavälisel teel. LS § 15 lg 1 p 1

kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega oli kokkupõrke

toimumise kohas suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. LS § 50 lg 1 kohustab juhti järgima LS § s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Lisaks sätestab LS § 50 lg 3 p 1,2, - et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid,

et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama (p 1) ja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

6

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb (p 2).

Ekspert on hinnanud süüdistatav L.P juhitud sõiduauto Volvo S60 arvutuslikuks

sõidukiiruseks kokkupõrke hetkel ca 103 km/h. Kohtu hinnangul eksperdiarvamus

usaldusväärne, kuna arvesse võt ud sõiduautode tehnilisi ekspert on kiiruse arvutamisel n andmeid, avariilike vigastuste ulatusi, teetingimusi, sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel ja

kokkupõrkejärgselt. Ekspert on koostanud arvutisimulatsiooni, mille tulemusena on välja arvutatud sõiduautode liikumiskiirused. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole võimalik arvutuslikult

määrata liikumiskiirusi enne kokkupõrget ja seda põhjusel, et enne kokkupõrke toimumist puuduvad sõiduautode liikumist iseloomustavad jäljed (tl 80-85).

S

te kohaselt kasutas ta kiirushoidikut ja üüdistatav L.P ütlus sõiduauto juhtimisel

sõi 94 km/h. L.P ütlused ei ole seega kooskõlas duauto kiiruseks oli 93- ekspertarvamusega. Kohtu arvates on põhjendatud lähtuda ekspertarvamuses märgitust, mille kujunemine on jälgitav, selge ja milles arvestatakse kõiki sündmuse asjaolusid kogumis. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et L.P ütluste kohaselt ei mäleta ta sündmuse asjaolusid (sh seda, mis juhtus, et ta vastassuunavööndisse kaldus). Mittemäletamise tõttu ei ole süüdistatav L.P välistanud mingeid võimalusi vastassuunavööndisse kaldumise kohta.

Kohtu arvates tuleb süüdistatav L.P mittemäletamist vahetult enne kokkupõrget toimunud asjaolude kohta arvestada ka kiiruse ületamise puhul. ga, isegi kui süüdistatav See

L.P valis umbes 93-94 km/h, on algselt sõiduki kiiruseks ta enne kokkupõrke

toimumist kiirust suurendanud. Asjaolu, et süüdistatav L.P kasutas mootorsõiduki

juhtimisel kiirushoidikut, ei takista juhtimise ajal kiiruse suurendamist, kuna kiirushoidiku kasutamine võimaldab seda. Seega on süüdistatav L.P rikkunud LS § 50 lg 1 ja § 15 lg 1 p- Kuna s 1 sätestatud nõuet mitte sõita asulavälisel teel suurema kiirusega kui 90 km/h.

ekspertiisi tulemusena on kindlaks tehtud, et süüdistatav L.P juhitud sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse, on kohtu hinnangul süüdistatav L.P ilmselgelt rikkunud ka LS § 50 lg p 1,2 sätestatud nõudeid sobiva sõidukiiruse valikul. 3

Tulenevalt eeltoodud liiklusnõuete rikkumisest, on süüdistatav L.P rikkunud ka

liiklusseaduses sätestatud üldisi liiklejatele kehtivaid nõudeid. Nii on sätestatud LS § 14 lg-s 2, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda. Süüdistatav L.P on jätnud arvestamata kehtivate

liiklusalaste õigusaktide nõuetega ning ta ei ole olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning arvestanud teiste liiklejatega. Süüdistatav L.P oli mootorsõiduki juhtimise ajal kaine (tl 48-51).

5. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tuvastatud põhjuslik seos kokkupõrke toimumise ja süüdistatav L.P poolsete liiklusreeglite rikkumiste vahel. Siinkohal on oluline, et

mitme sõiduauto kokkupõrgete korral on kõikide vahel toimunud vajalik hinnata juhtide käitumist . Kohus, hinnates kogutud tõendeid, on arvamusel, et sõiduautot Dacia ja tegevust Duster juhtinud xxxxxxxxxxx Surnu ekspertiisiakti tegevusele etteheiteid teha ei ole võimalik. kohaselt ei leitud xxxxxxxxxxx verest etanooli ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid (tl

37-45). Liiklustehnilise ekspertiisiakti arvamuse kohaselt on xxxxxxxxxx juhtinud sõidukit kokkupõrke hetkel suurimast lubatud sõidukiirusest väiksema kiirusega, s.o ca 70 km/h. Samuti

on xxxxxxxxxxx juhitud sõiduauto paiknenud kokkupõrke hetkel oma suunavööndis.

Ekspertarvamusest järeldub, et just süüdistatav L.P tegevus on tekitanud ohu xxxxxxxxxxx juhitava sõiduauto liikumisele. Samas ei ole ekspert saanud arvutuslikult hinnata,

milline oleks olnud võimalus, et oleks saanud enda tegevusega kokkupõrget xxxxxxxxxx vältida. Seda põhjusel, et teadmata on asjaolu, millal väljus süüdistatav L.P juhitud

7

sõiduauto enda suunavööndist ja tekitas ohu juhitud sõiduautole. xxxxxxxxxxxx Siiski ei ole ekspertarvamuse kohaselt kokkupõrke toimumine välistatud ka juhul, kui xxxxxxxxxx oleks jõudnud oma sõiduauto enne kokkupõrke kohta peatada (tl 80-85). Sellest tulenevalt on kohtu

arvates usaldusväärselt tuvastatud surmaga lõppenud kokkupõrge oli , et xxxxxxxxxxx

põhjustatud süüdistatav L.P tegevusest mootorsõiduki juhtimisreeglite eiramisel. Seda, kas juhid jõudsid enne kokkupõrget kuidagi reageerida (nt kiirust vähendada vms), ei ole võimalik tuvastada. 6. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav L.P tegevuses tuvastatud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud. 7. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistatav L.P on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult või mitt Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, on arvamusel, et süüdistatav e. L.P on rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult. Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse ennekõike välist teopilti. Tuvastatud on, et süüdistatav L.P ületas kokkupõrke toimumise ajal teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust, sõites kiirusega ca 103 km/h. Kohus on seisukohal, et sõiduauto juhtimisel allub kiiruse valik üldjuhul täielikult juhi tahtele uht saab ja valib täies teadmises juhtimise ajal kiirust üle . J , kuna kiiruse otsustamine juhtimise ajal eeldab juhi aktiivset käitumist. Seda on teinud ka süüdistatav L.P 18.01.2016. a varahommikul sõiduautot juhtides. Kuigi süüdistatav L.P enda sõnul tahtlikult kiirust ei ületanud, ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis seda kinnitaksid. Süüdistatav L.P ise vahetult enne kokkupõrget ja kokkupõrke ajal toimunut ei mäleta,

mistõttu on mäletab kohtu jaoks selgusetu, kuidas L.P seda, kas ta rikkus liiklusnõudeid tahtlikult või tahtmatult. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaolusid, mille tõttu

ei olnud kiiruse valik enam süüdistatav L.P tahtele allutatud (nt ootamatud terviserikked vms asjaolud, mille tulemusena suurendab juht kiirust enda ). tahtest sõltumatult Kohtu arvates allub sõidukiiruse valik juhi tahtele täielikult ka olukorras, kus juht on otsustanud

kasutada kiirushoidikut . (mis ei ole vältimatult vajalik ja kohustuslik!) Seda põhjusel, et

kiirushoidiku eesmärgiks on fikseerida üksnes juhi soovitud sõidukiirus. Seega nii kiirushoidiku kasutamine kui ka selle abil

fikseeritud kiirus allub täielikult juhi tahtele. Samas peab kohus oluliseks arvesse võtta ka ilmastiku Kogutud tõenditega on - ja teeolusid. tuvastatud, et kokkupõrge toimus pimedal ajal, sadas kerget lund. Süüdistatav L.P ütluste kohaselt sadas küll lund, aga tema teepool oli värskelt lumest puhastatud, libedusest märke ei olnud, teel olid tuisukohad. Kannatanu xxxxxxxxxxxx olid ilmaolud ütluste kohaselt väga halvad – oli lörts ja tuiskas, lund sadas. K p läks 18.01.2016. a

annatanu xxxxxxxxx kell

06.45 tööle jala ja kõnniteed olid libedad. Lumesaju tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha

sõiduautode liikumist enne kokkupõrget. Sellest tulenevalt ei vastanud kohtu arvates süüdistatav L.P kiiruse valik ilmselgelt ka ilmastiku- ja teeoludele (lisaks sellele, et rikuti ka suurimat lubatud sõidukiirust). Kokkupõrge toimus tasasel, lauge kurviga maanteel (tl 17-18). Kohus, võttes kõike eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse, leiab, et süüdistatav L.P on tahtlikult ületanud (KarS § 16 lg 3 mõttes) 18.01.2016. a varahommikul suurimat lubatud sõidukiirust, mis ilmselgelt ei vastanud kehtivatele reeglitele, aga ka ilmastiku- ja teeoludele.

Juht, ületades tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust eelkirjeldatud ilmastiku- ja teeolude korral, peab ilmselgelt võimalikuks pidama sõiduauto juhitavuse üle kontrolli kaotamist. Seega pidi ka süüdistatav L.P vähemalt möönma, et tema lubamatu kiiruse valiku võib kaasa tuua selle, et ta kaotab sõiduauto juhitavuse üle kontrolli ja sealhulgas võib kalduda ka vastassuunavööndisse (KarS § 16 lg 4 mõttes)

.

Kuna kohus leiab, et süüdistatav L.P on rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult, ei ole põhjendatud hinnata, kas süüdistatav L.P tegevus vastab KarS §-le 423. 8. Kohus leiab, et tagajärje suhtes on süüdistatav L.P tegutsenud ettevaatamatusega

8

KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuigi süüdistatav L.P on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult, puuduvad tõendid, et L.P oleks pidanud võimalikuks ja möönnud teise liikleja surma. Samas oleks süüdistatav L.P seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. 9. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 10. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav L.P süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 422 lg 1 järgi karistatakse isikut kuni 5-aastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav L.P on 18.01.2016. a varahommikul sõiduaut väga olulisi liiklusnõudeid. Süüdistatav ot juhtides rikkunud mitmeid

L.P on valinud liiklemiseks lubamatu sõidukiiruse ja selle tulemusena kaldunud

vastassuunavööndisse. Samuti arvestab kohus ilmastikuolusid 18.01.2016. a varahommikul, mida ei saa pidada headeks (lumesadu, kohatine tuisk, pime). Lisaks juhtis süüdistatav L.P sõidukit tiheda liiklusega maanteel. Oluline on ka arvestada, et süüdistatav L.P omandas juhtimisõiguse 28.03.2014. a (tl 112). Augustis 2015. a ostis süüdistatav L.P endale sõiduauto Volvo S60, enne seda tal sõiduautot ei olnud, kuid tegi mingeid töösõite Tartu linnas ja selle ümbruses. Sellest järeldub, et süüdistatav L.P oli juhtimisõigus olnud kokkupõrke toimumise aja vähem kui 2 aasta ta ei juhtinud sõidukit igapäevaselt l t ja . Seega ei saa pidada kogenud ja suurte oskustega juhiks. Selle asjaoluga aga süüdistatav L.P süüdistatav L.P ise ilmselgelt ei arvestanud, kuna ta rikkus väga olulisi liiklusnõudeid, jättis täielikult arvestamata ilmastiku- ja teeolud ning enda teadmised, oskused ja kogemused sõiduki juhina. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav L.P tegevuse tõttu saabus kõige

raskem tagajärg – elu kaotas xxxxxxxxxx. Kohus peab oluliseks arvestada ka seda, et

süüdistatav L.P käitumise tõttu ei saanud xxxxxxxxxx midagi teha selleks, et kokkupõrget ära hoida. Lisaks võtab kohus arvesse, et kokkupõrke tulemusena sai eluohtlikke vigastusi ka süüdistatav L.P (tl 47, 52-56). Isiku ekspertiisiakti nr 16E- kohaselt sai L.P LÕI0010

liiklusõnnetuse käigus järgmisi kehavigastusi/tervisekahjustusi: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivsete kaalutluste hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav L.P

on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik (tl 91). Süüdistatav L.P on

kõrgharidusega, õppinud Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses (enda ütluste kohaselt

omandanud sõjaväelise juhtimise eriala) ja töötab käesoleval ajal

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxti operatiivohvitserina. Kohtule on esitatud ka süüdistatav L.P kohta iseloomustus, mis on positiivne (tl 87-88). Samas arvestab

kohus süüdistatav L.P hoolimatut ja ükskõikset tegevust 18.01.2016. a varahommikul sõiduautot juhtides, mida kohus kirjeldas eespool. Karistuse üldpreventiivsete kaalutluste hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav L.P on toime pannud üldohtliku süüteo. Siinkohal on oluline, et kõikide liiklusreeglite eesmärgiks

9

on tagada liiklejate turvalisus ja kõikide üldine liiklusohutus. Mootorsõiduki juht suurema ohu allika valdajana peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ja järgima kehtestatud reegleid, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältida igasuguse

kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades, suureneb oluliselt kriminaalasjas liiklusõnnetusse sattumise oht. Seda kinnitab ka käesolevas

juhtunu. Süüdistatav L.P tegevuse tagajärjel 18.01.2016. a varahommikul oli ohustatud väga paljude inimeste elud, tervised ja nende vara. Siiski toimus kokkupõrge kahe sõi Liiklusnõuete rikkumise tulemusena realiseerus ka kõige raskem tagajärg – duauto vahel.

suri teine liikleja. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu arvates kohane määrata süüdistatav L.P-le karistuseks vangistus selle sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav L.P isikut,

leiab, et süüdistatav puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. L.P Siinkohal tugineb kohus süüdistatav karistust mõjutavatele asjaoludele (mida L.P kohus eelnevalt käsitles). Kohtu hinnangul on võimalik varem karistamata L.P süüdistatav

suhtes karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et süüdistatav L.P-le mõistetav 2 aastat 6 kuud vangistust tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. 11. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on süüdistatav L.P suhtes vajalik kohaldada lisakaristust,

s.o juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor , õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi - - ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Kohus, võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja L.P isikut, on seisukohal, et

karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik L.P suhtes kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks

vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka L.P

suhtes paremini saavutada karistuseesmärke. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse

äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna L.P on toime pannud

üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid. L.P

hoolimatut ja ükskõikset suhtumist sõiduauto juhina iseloomustab tema kiiruse valik 18.01.2016. a varahommikul, mis ilmselgelt ei arvestanud üldise liiklusohutuse ja turvalisusega ning tema enda kogemuste ja oskustega (lisaks sellele, et oli ka lubamatult suur). Samas on L.P halbade valikute ja otsuste tõttu kaotanud elu kaasliikleja. Sellises olukorras on

ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Kohtu sellesisulist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et süüdistatav L.P ütluste kohaselt vajab ta juhtimisõigust seoses oma tööga. Juhtimisõiguse vajalikkusega sai süüdistatav L.P arvestada juba varasemalt, s.o enne kui ta otsustas olulisi liiklusnõudeid rikkuda. Kohus peab vajalikuks ka osundada, et vastavalt KarS § 50 le 2 ei või juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit lg- liikumispuude tõttu. Süüdistatav L.P suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kinnituseks, et süüdistatav L.P vajab juhtimisõigust töö tõttu, on esitatud kohtule ametijuhend (tl 107-108), mis on L.P ütluste kohaselt sõlmitud juunis 2016. a. Kohus

nõustub prokuröri kriitikaga ja leiab, et kohtule esitatavad dokumendid peaksid olema

kinnitatud koopiad või originaalid või vähemalt peaks dokumentide päritolu olema jälgitav. Kohtule esitatud ametijuhend ei ole allkirjastatud, seega ei ole aru saada, kas dokument on

allkirjastatud või mitte. Lisaks ei ole jälgitav dokumendi päritolu (kas edastatud xxxxxxxxxxxxxxxxt).

10

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav L.P seda 1 aastaks 6 kuuks. ja

Tsiviilhagi

Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx abikaasa), kes on esitanud tsiviilhagi summas 1182,50 eurot. Tekitatud kahju koosneb xxxxxxxxxxx matusekuludest (tl 5- 6, 13-14). Kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on talle kogu kahju hüvitatud ja seega ta

soovis tsiviilhagi tagasi võtta. on kahjud hüvitatud Seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kinnitab ka If P&C Insurance AS kahjukäsitleja e-kiri L.P-le (tl 109-110). Kuna kannatanuxxxxxxxxxxx on tsiviilhagi tagasi võtnud, tuleb KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel tsiviilhagi

jätta läbi vaatamata.

KrMS § 2962

mist lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esita tsiviilkohtumenetluse korras.

Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu ja kulud summas 134,16 eurot (72+62,16) (tl 95-97,98-99,101-

103,104-105). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 618,48 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 752,64 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks surnu ekspertiisikulu 271 eurot (tl 46), isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot (tl 57), liiklustehnilise ekspertiisikulu 457 eurot (tl 86), uuringutasud kokku 49 eurot (35+14)(tl 48-49). Kokku on ekspertiisikulud 838 eurot.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on 1 teise astme 1,5 KrMS § 179 lg 1 p järgi kuriteos süüdimõistmise korral

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates

01.01.2017 2 kohaselt on .a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot. Menetluskulud kokku on 2295,64 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega, arvestades L.P sissetulekuid.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa ühe aasta jooksul on põhj menetluskulude kogusummat ja süüdistatav endatud. Siinkohal arvestab kohus, et L.P ligikaudseid sissetulekuid (2015. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 9133 eurot 89 L.P majanduslik seisun – tl ), on ilmne, et süüdistatav d ei võimalda menetluskulude tasumist ühe korraga. Selleks, et anda süüdistatav võimalus L.P-le

tasuda menetluskulud vabatahtlikult, tuleb määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta

11

jooksul. Menetluskulude tasumine tuleb määrata alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise kohustusena, ühe osamakse suurus 191,31 eurot, viimane osamakse 191,23 eurot.

Raina Pärn kohtunik