1-17-2869/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2869 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi O.L-i

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.

märtsi 2017. a otsus, lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

de Süüdistatav ja kaitsja Süüdistatav O.L (ik: XXX); elukoht: XXX;

asub vahistatuna Tallinna Vanglas; varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 28. detsembril 2016 ja vahistatud alates 29. detsembrist 2016 Prokurör Abiprokurör Algis Sepp Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. O.L-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili Jätta apellatsioon

d

id kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Vanalinna le seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt

O.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 ( ) eu . nelikümmend kaheksa rot (sh käibemaks)

3. V O.L-ilt apellatsiooni älja mõista menetluses osutatud õigusabi

eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa)

eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos

viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse O.L-ile eraldi dokumendina.

2

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.L-ile kvalifitseeritava esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna varastas

ta 20. märtsil 2016 Tallinnas OÜ kauplusest šokolaadi kokku 83,7 euro X asuvast M XX

väärtuses. Samuti varastas ta 13. kuni 16. aprillini 2016 seitsmel korral erinevaid toiduaineid ja

majapidamiskaupu Tallinnas X asuvast M 830,12 XX OÜ kauplusest kokku euro väärtuses. Samuti varastas ta 16. juulil 2016 Tallinnas X asuvast H t X pu XX OÜ kaupluses XX nast värvi Mikseri Artisan 6,9L maksumusega 969 eurot. 28. detsembril 2016 Tallinnas Samuti üritas ta

X asuvast S AS kauplusest X varastada erinevaid toidukaupu kokku 58,17 euro XX XX väärtuses, kuid see tegu jäi lõpule viimata tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup tagastati kauplusele.

2. Harju Maakohtu 30. . a ot O.L talle esitatud märtsi 2017 susega mõisteti süüdistustes süüdi ning teda karistati ühe aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja algust alates O.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest 28. detsembril 2016. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistusaja täitumisel. Maakohus rahuldas OÜ tsiviilhagi ja mõistis O.L-ilt OÜ kasuks välja M M 913,82 eurot. Samuti rahuldas kohus OÜ tsiviilhagi mõistis O.L-ilt välja 969 eurot. H

Kohus mõistis O.L-ilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud 945 eurot. Samuti otsustas maakohus asitõenditega seonduva.

3.1. Maakohus leidis, et O.L-ile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega Tõendid tunnistajate . riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et O.L on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kohus tuvastas, et subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kuritegusid toime pannes kavatsetult. Maakohus ei tuvastanud O.L-i teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. O.L-ile leidis maakohus, et karistust mõistes kuna süüdistatava suhtes

arutatakse hulgaliste varguste toimepanemist ning seda eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, samuti arvestades tema varasemat karistatust KarS § 199 alusel, tuleb karistuse liigina

tema suhtes kohaldada vangistust. O.L-i süüd ei saa kuriteoepisoodide rohkust ja tekitatud kahju arvestades pidada väikseks. Kuigi O.L avaldas kohtuistungil kahetsust, ei pidanud maakohus seda siiraks, sest teda on ka varem varguste eest karistatud, kuid sellele vaatamata on ta varguste toimepanemist jätkanud. See asjaolu näitab, et ta ei ole siiani sisemiselt mõistnud, millist kahju ta oma tegudega ühiskonnale põhjustab ja miks need teod

keelatud on. Iseenesest ei välista korduv kuritegude toimepanemine automaatselt isiku

kahetsust, kuid kohus leiab, et üksnes sõnad ei ole enam usutavad, vaid kahetsus peaks kajastuma ka tema käitumises. O.L ei ole aga oma tegudega kahetsust väljendanud.

3

Ta ei ole asunud vabatahtlikult tekitatud kahju kannatanutele hüvitama, samuti ei ole ta

kannatanute ees vabandanud. Seetõttu ei arvestanud kohus kahetsust karistust kergendava

asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei

tuvastanud. aristusregistri andmete kohaselt on O.L on Maakohus märkis, et k 9

kehtivat väärteokaristust ja kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kõigil kolmel korral on teda karistatud muu hulgas KarS § 199 järgi. Viimati karistati teda 23. veebruaril 2016 vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Mõistetud

karistus pöörati täitmisele 11. augusti 2016. a Harju Maakohtu määrusega.

Uued kuriteod pani süüdistatav toime katseajal. Tema kuritegelik aktiivsus on olnud suur, vargused on kujunenud

tema elustiiliks ja seni mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud. Seetõttu tuleb ta ühiskonnast eraldada, kohaldades reaalset vangistust. Eripreventiivsest aspektist lähtudes võib

reaalne vangistus jääda alla KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsiooni keskmise määra.

4.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni id süüdistatav ja tema kaitsja.

4.1. taotleb talle Süüdistatav kergema karistuse mõistmist. Samuti taotleb ta M OÜ ja OÜ H tsiviilhagisid mitte enne

karistusaja lõppemist temalt sisse nõuda.

4.2. Kaitsja taotleb samuti maakohtu otsuse

tühistamist karistuse osas ja O.L-ile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja arvates süüd see, et ta on tegu kergendab O.L-i

tunnistanud ja kahetsenud, kuid . maakohus ei ole kergendavat asjaolu arvesse võtnud Süü kahetsemist ei välista asjaolu, et isik on samaliigilisi kuritegusid toime pannud korduvalt. Ei ole alust kahelda O.L-i selgitustes, mille kohaselt tal ei ole sõltuvusprobleeme ning

soovib teha tööd. Ta on asunud vanglas oma hoiakuid ja eluviise muutma ka

sotsiaalprogrammides osaledes. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud

vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude

toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Seepärast tuleks kaitsja hinnangul karistada teda maakohtu mõistetust lühemaajalise vangistusega.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega smeelselt, et apellatsioon

d , leiab ük id on ilmselt põhjendamatu , perspektiivitud ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

7. Kriminaalkolleegium leiab, et O.L-i ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

4

8. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on ja süüdistatava perspektiivitu. O.L-ile vargust oluliselt alla sanktsiooni e eest mõistetud karistus jääb keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole

vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. O.L-i on kriminaalkorras süstemaatiliste

varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud . Karistuse raskus on proportsioonis arvestatud on mitte väikseks süüdistatava süüga,

tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd

raskendavaid asjaolusid tataval . Maakohus on veenvalt põhjendanud sedagi, miks ei ole aru

juhul hoolimata kahetsuse väljendamisest alust pidada O.L-i kahetsust puhtsüdamlikuks seega seda karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. ja Seega on kohus

arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.

9. Süüdistatav on taotlenud veel tsiviilhagide temalt sisse nõudmata jätmist enne karistusaja lõppu. See taotlus on õiguslikult asjakohatu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt

põhjendamatu § st 3 jätab d ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lgkohtukolleegium apellatsioonid d

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS § 2 sätestab, et kui -d 185 lg

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p § 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ri ab esitatud ngkonnakohus jät apellatsioonid ilmselt na

põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb

apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.