4-17-2614/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-2614

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-17-2614 (2316,17,002222)

Kohtunik

Violetta Kõvask

Väärteoasi

Dmitri Kolõševski 11.05.2017.a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg

Lodeikin’i

08.05.2017.a

otsusele

väärteoasjas

nr

2316,17,002222.

Kaebuse esitaja

DMITRI

KOLÕŠEVSKI,

isikukood:

39303080819;

elukoht: Xxxx; e-mail: dmitri.kolqshevski@mail.ru.

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalitus.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Kolõševski 11.05.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

juhi

politseikolonelleitnant

Oleg

Lodeikin’i 08.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2316,17,002222 kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamiseks ning karistuse vähendamiseks rahuldamata.

Jätta

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 08.05.2017.a otsus

väärteoasjas nr 2316,17,002222 muutmata.

Kohustada Dmitri Kolõševski’t KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas

1000 eurot (üks tuhat eurot) 12 (kaheteistkümne) osamaksena järgneva maksegraafiku

alusel:

− 20.08.2017.a, summas 83 eurot;

− 20.09.2017.a, summas 83 eurot;

− 20.10.2017.a, summas 83 eurot;

4-17-2614

− 20.11.2017.a, summas 83 eurot;

− 20.12.2017.a, summas 83 eurot;

− 20.01.2018.a, summas 83 eurot;

− 20.02.2018.a, summas 83 eurot;

− 20.03.2018.a, summas 83 eurot;

− 20.04.2018.a, summas 83 eurot;

− 20.05.2018.a, summas 83 eurot;

− 20.06.2018.a, summas 83 eurot;

− 20.07.2018.a, summas 87 eurot.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

juhi

politseikolonelleitnant

Oleg

Lodeikin’i

08.05.2017.a

otsuses

väärteoasjas

nr

2316,17,002222

märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE

932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või

arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220175071381.

Kohtuotsuse ärakiri saata Dmitri Kolõševskile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme)

päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse

kasutamise

soovist

teatamise

korral

on

kohtuotsuse

terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav

15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati Dmitri Kolõševskit Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot ning lisakaristusega LS § 224 lg 3 p 1 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Dmitri

Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis

mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,41 +/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava

punase fooritule põledes. Juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata.

Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus.

4-17-2614

Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja liiklusregistri

andmetega. Väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks

puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Oma sellise tegevusega rikkus Dmitri Kolõševski LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või

ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo,

mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni/ järgi. Samuti rikkus Dmitri Kolõševski oma tegevusega LS § 58 lg 3 /Foori või reguleerija

keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle

puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni/ nõudeid, pannes toime

väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 /Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või

jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi.

Dmitri Kolõševski rikkus oma tegevusega ka LS § 77 lg 3 /Registriandmete muutmiseks peab

mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama

Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates/

nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 203 /Kehtestatud korras

registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Dmitri Kolõševski rikkus oma tegevusega

samuti Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 /Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega

hõlmatud

sõidukit,

millel

ei

ole

kohustuslikku

liikluskindlustust

või

automaatset

liikluskindlustust/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liikluskindlustuse

seaduse § 81 /Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava

sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule

liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest – karistatakse

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi.

Isiku süü väga suur, kuivõrd isik on pannud toime teo, mis vastab neljale kvalifikatsiooninormile.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule etteheidetava väärteo toimepanemise asjaolud

viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik

ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Käesoleval juhul on tuvastatud nii

piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse, seega on põhjendatud

lisakaristuse kohaldamine.

Kuna LS § 224 lg 2, § 221 lg 1, § 203 ja Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritud

väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS

§ 224 lg 2 järgi.

Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja

Dmitri Kolõševskile karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000

eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4

kuuks.

KAEBUSE SISU

11.05.2017.a esitas Dmitri Kolõševski kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i

4-17-2614

08.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2316,17,002222 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks

ning kergema karistuse määramiseks.

Kaebuse kohaselt kaebaja kahetseb oma tegu, samas palub vähendada määratud rahatrahvi, kuna

pole võimeline seda tasuma. Samuti palub kaebaja juhilubade äravõtmise tähtaega lühendada.

Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, trahvi tasumise ajatamist.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.05.2017.a. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et

alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad. Kohtuväline menetleja

palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata, rahatrahvi ositi

tasumisele vastu ei vaidle.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Dmitri Kolõševski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i

08.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2316,17,002222 tuleb jätta rahuldamata ning seda

järgnevatel põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning

kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva

kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on

järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu

lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada

karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda

väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt

(p 10).

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a

kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk

xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,41 +/- 0,05 mg/l. Dmitri

Kolõševski poolt toime pandud tegu on leidnud tõendamist muuhulgas tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastati Dmitri Kolõševskil alkoholijoove tõendusliku

alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0036, mille lugemiks oli

0,41 mg/l kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,39

mg/l kohta. Alkomeetri taatlustunnistuse nr taatlustunnistus TTRC-16-00179, mis kehtib kuni

november 2017.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et kas Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia

tn

ja

Juhkentali

tn

ristmikul

juhtis

mootorsõidukit,

mis

oli

kehtestatud

korras

ümberregistreerimata. Antud tegu on leidnud tõendamist Maanteeameti liiklusregistri

väljavõttega, mille kohaselt mootorsõiduk MB E320CDI reg.märk xxxx on võõrandatud ning

4-17-2614

selgitustaotlusele esitatud vastusega, mille kohaselt registrijärgne omanik esitas 14.03.2017.a

Maanteeametile taotluse mootorsõiduki MB E320CDI reg.märk xxxx võõrandamiseks, kuna

mootorsõiduk oli 05.01.2017.a müügilepingu alusel maha müüdud. Registrisse kanti sõiduki

võõrandamine ning kustutati ajutiselt registrist.

Vaidlus puudub ka selle üle, kas Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja

Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Dmitri Kolõševski

poolt toime pandud tegu on leidnud tõendamist kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükiga,

mille kohaselt puudub mootorsõidukil MB E320CDI reg.märk xxxx liikluskindlustus, kuna

sõiduk on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud.

Vaidlust ei ole ka selles osas, Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja

Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule

põledes. Antud tegu on tõendatud tunnistaja Artur Gelvei ütlustega, mille kohaselt 25.03.2017.a

märkas ta Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk xxxx, mis

ületas ristmiku foori keelava tule ajal.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Dmitri Kolõševski juhtis mootorsõidukit MB E320CDI

reg.märk xxxx juhile keelatud seisundis, sõitis ristmikule foori keelava tulega, juhtis

ümberregistreerimata ja liikluskindlustuseta mootorsõidukit, ei hakka kohus üksikasjalikult

väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite

analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-

1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise

järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et Dmitri Kolõševski poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud

ning tema teod vastavad LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise

eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni/; LS § 221 lg 1 /Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate

ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/; LS § 203

/Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki

juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning Liikluskindlustuse seaduse

§ 81 /Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi

poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse

olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut/.

Kohus leiab, et Dmitri Kolõševski pani väärteo (keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine),

toime vähemalt kaudse tahtlusega. Dmitri Kolõševski oli teadlik, et tarvitas alkoholi, ometi

otsustas ta asuda juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis, jättes kontrollimata, kas tema

seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul ei saanud Dmitri Kolõševski kuidagi

asuda seisukohale, et ta on kaine, kuivõrd tal tuvastati 0,39 mg/l joove, mida ta pidi tajuma ning

seega olema teadlik oma seisundist. Keelava foori tule ajal ristmikule sõitmise pani Dmitri

Kolõševski kohtu hinnangul toime kavatsetult, kuivõrd talle ei saanud jääda märkamatuks

valgusfooris süttinud keelav foorituli, millega ei ole lubatud teha sõita ristmikule, ometi otsustas

ta seda eirata ning sõitis ristmikule. Samas leiab kohus, et väärteod (mootorsõiduki juhtimine, mis

oli kehtestatud korras ümberregistreerimata ning millel puudus liikluskindlustus), pani isik toime

hooletusest, kuivõrd tema oleks pidanud enne mootorsõiduki kasutama asumist veenduma, et

4-17-2614

mootorsõiduki kasutamisel ei esine mingeid takistusi, s.t on olemas kehtiv liikluskindlustus ning

see ei ole võõrandatud.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline

menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü

suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu

andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Kohus peab vajalikuks selgitada mõnda kaebuses toodud asjaolu. Kaebaja on selgitanud, et ta

kahetseb oma tegu, tema jaoks on määratud karistus liialt suur ning palub karistus vähendada.

Kohus

selgitab,

et

Dmitri

Kolõševski

pani

toime

ühe

teoga

neljale

erinevale

kvalifikatsiooninormile, vastavad teod. Kusjuures kaks tegu, n.o keelatud seisundis

mootorsõiduki juhtimine ning keelava fooritulega ristmiku ületamine, on enamohtlikud teod,

kuna sellise teoga pani isik konkreetselt ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu, tervise ja vara.

Oluline on arvestada seejuures, et Dmitri Kolõševski pani teod toime 25.03.2017.a

varahommikul, kus ilmad olid veel muutlikud ning võis esineda ka libedust. Dmitri Kolõševski

on vastulauses märkinud, et ta oli peale ootamatu uudise kuulmist vihane, pettunud, et unustas, et

on palju joonud ning asus lihtsalt mootorsõidukit juhtima. Selline isiku väide näitab tema ülimat

ükskõiksust kehtestatud reeglitesse ning õiguskorda. Antud asjaolu ilmestab ka Dmitri

Kolõševski ütlus, et keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima asudes: „ Ma ei mõelnud hetkel,

et ma teen midagi valesti“. Kohus leiab, et Dmitri Kolõševski pidi endale teadvustama, et tema

teole peab järgnema hukkamõist ning vastav karistus. Samuti pidi ta arvestama asjaoluga, et

määratav karistus võib mõjutada tema senist elukorraldust.

Riigikohus on 13.12.2013.a kohtuotsuses nr 3-1-1-122-13 on märkinud, et iseenesest ei ole ka

esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba

korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära

oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu

suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest

suuremaks“. Dmitri Kolõševskil tuvastatud piirmäär oli oluliselt ületatud (tuvastatud joove oli

keskmine), ta pani ühe teoga toime neljale erinevale kvalifikatsiooninormile vastavad teod,

samuti suhtub ta kohtu hinnangul oma teosse ükskõikselt ja hoolimatult (kahetseb, kuid ta ei ole

võimeline tasuma trahvi, samas on ta võimeline tasuma 250 eurot kuus hammaste ravimiseks).

Kohus asub seisukohale, et kuigi Dmitri Kolõševskit ei ole varasemalt liiklusseaduse alusel

karistatud, on lisakaristuse kohaldamine siiski põhjendatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.02.2015.a kohtuotsuses

nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

4-17-2614

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist

määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe

teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd käesoleval juhul on leidnud

tõendamist, et kaebaja pani ühe teoga toime neli erinevat tegu, siis tuleb karistus mõista raskeima

paragrahvi alusel. Antud väärteoasjas on selleks LS § 224 lg 2 rikkumine. LS § 224 lg 2 kohaselt

karistatakse isikut karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega maksimaalne karistus oleks 300

trahviühikut, s.o 1200 eurot. Sanktsiooni keskmine karistus oleks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:

kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo

eest karistatud. Seega maksimaalne karistus oleks üheksa kuud. Arvestades, et isik pani ühe teoga

toime neli väärtegu, on tema süü väga suur. Samuti oleks olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik

taotleda kaebajale ka aresti, mis maksimaalselt oleks võinud olla 30 päeva või isegi

põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümneks kuuks. Kaebaja on küll

avaldanud kahetsust ning tunnistab süüd, samas kohtu hinnangul ei mõista ta tegelikkuses oma

teo raskust ega sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi. Mõistetud karistus vastab isiku süü

suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm.

Kohus on seisukohal, et Dmitri Kolõševskile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse

lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses

ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine

või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja

põhjendatud otsus.

Samas peab kohus vajalikuks märkida, et Dmitri Kolõševski on kaebuses märkinud, et ta soovib

määratud rahatrahvi ositi tasumist, kuna ta on hetkel töötu. Kohus leiab, et arvestades määratud

karistuse suurust, on ositi tasumise taotlus põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele.

Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. KarS § 66.

Violetta Kõvask

Kohtunik

/Digitaalselt allkirjastatud/