1-13-7295/76 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-13-7295

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör E. U. Kriminaalasja number

1-13-7295

Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid Kristo Raua vangistusest

elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

Kristo Raud. Isikukood: 38907212736 viibib karistuse ;

kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 28.

aprill 2014

11. november 2019) ja lõpp

Kaitsja Vandeadvokaadi abi T. M. Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg Kaugkohtuistung, 16. mai 2017

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Kristo Raud temale Tartu Maakohtu 28. aprilli 2014. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-13-7295

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. Kristo Rauale kuni 11. novembrini 2019 kestev katseaeg. Katseaeg hakkab Määrata kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

3. Allutada Kristo Raud katseaja esimeseks 24 ( ) kuuks

kahekümne neljaks

käitumiskontrollile. Määrata käitumiskontrolliks elukohajärgse

Kristo Raud

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. lli raames kohustada Kristo Rauda -des 1 6 Käitumiskontro järgima KarS § 75 lg 1 p – toodud kontrollnõudeid. Kristo Raud peab:

1) ; elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui vii

eteistkümneks päevaks;

1-13-7295

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS -

4 ja 7 kohaselt kohustada Kristo Rauda :

§ 75 lg 2 p käitumiskontrolli ajal de otsima endale töö või registreerima end töötuna Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul

pärast vabanemist; mitte suhtlema kriminaalselt karistatud isikutega, sh oma kuriteokaaslastega.

6.

KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 751

lg 3 p 2 alusel allutada Kristo Raud tema nõusolekul

elektroonilisele valvele 10 ( ) kuuks kümneks . Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema

päevast, mil elektroonilise valve seade keha külge kinnitatakse. Kristo Raua

7. Kristo Rauale Määrata Advokaadibüroole osutatud riigi õigusabi eest makstava XXX tasu suuruseks 176 (sada seitsekümmend kuus) eurot ja 4 (neli) senti (sh käibemaks) ja

arvata see menetluskulu hulka. Kristo Raualt Mõista see menetluskulu välja .

Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta täies ulatuses

tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast,

15 ( ) mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu

K. Raud tunnistati

28. aprilli 2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-

7295 (kokkuleppemenetlus) karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 7 ja 9 gi ning talle süüdi § jär

mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

kohtuotsuste kogumis

liitkaristus. Nimelt loeti viidatud 10 kuuline vangistus kaetuks varasema raskema karistuse ärakandmata osa ehk 5 aasta 6 kuu ja 14 päevase vangistusega. Viidatud ära kandmata vangistus

oli algselt Tartu Maakohtu 5. juuli 2013

8 aasta pikkune vangistus, mis otsusega mõistetud

mõisteti K. Rauale mõrvale kaasaaitamise eest

. Viimase karistuse kandmise alguseks loeti

kohtuotsuse , s.o 28. aprill 2014. Karistusaeg b 11. novembril 2019. kuupäev lõpe

2. Tartu Vangla 23. 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale märtsil dokumendid

K. Raua elektroonilise valve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

alla. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaega

3. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Rauda kriminaalkorras karistatud korral ühel

(liitkaristus) ning seega kannab ta ka reaalselt vangistust esimest korda. Kuritegude toimepanemise so . odusteguriks olid vähesed probleemilahendamiseoskused ja grupi mõju

4. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud osalemine tööhõives (töötab kinnipeetavale vanglatööstuses) ja sotsiaalprogramm "Õige hetk". Kuritegelikke hoiakuid karistatu ei väljenda.

Süüdimõistetuga on toimunud ka i aalne psühhoteraapia/nõustamine ndividu .

5. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.

1-13-7295

3

6. K. Raud elas enne vangistust koos elukaaslasega viimase ema majas. Vabanemise korral on

mehel ik asuda elama . majutuskohta . . Edasi ta võimal MTÜ T Isikul on põhiharidus XXX

õppida ei soovi väik u tõttu tööle minna , kuna tahab perekonna s sissetulek e . Vanglas omandas

kinnipeetav keevitaja-kutse. K. Raua v oli episoodiline ta as arasem töökogemus tööt :

mitteametlikult ehitustöödel võlgu . Vabanemisfondis on kinnipeetaval 949 eurot, kuid on tal

15 226 eurot. puuduvad

suhtleb Süüdimõistetul suuresti lähedased suhted perekonnaga – ta

ainult oma venna V. Karistatu tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud ja

negatiivse isikuid, kellega suhtlemisest ta on mõju enda sõnul loobunud. Endine elukaaslan ga e

koos lastega (kaksikud pojad) kolis ning temaga on K. Raua suhted pealiskaudsed XXX . Kuriteo ajal oli K. Raud kaine. Oma sõnul tarvitas ta alkoholi harva, kuna mõlemal vanemal on alkoholisõltuvus ning seetõttu ta ei salli alkoholi tarvitamist. Varasemalt ei ole ta mõelnud oma

tegude

K. Raua motivatsioon seadusekuuleka elu alustamiseks kasvab: ta saab tagajärgedele.

varasemast paremini aru -tagaj -seoste enesekriitilisust, osaleb ta põhjus ärg st, väljendab tööhõives ja tasub hagisid. Vangistuse alguses esinesid K. Raual enesetapumõtted ning ta üritas

ka enesetappu, enesehinnang on kuid nüüdseks on sellised soovid kadunud: süüdlase adekvaatne ja positiivne. K. Raud on vanglas osalenud viha juhtimise programmis. Vabanedes

soovib ta . S on K. Raud . tööle minna õnades valmis enda käitumist muutma

7. Kriminaalhooldusametnik

on märkinud järgmist. sõnul on Kinnipeetava venna V. R. karistatul vanematega pinnapealsed suhted ning ka oma endise elukaaslasega on K. Raua suhted

vangis oleku ajal katkenud. Samuti ei suhtle kinnipeetava oma XXX elavate lastega. Venna

sõnul ei ole sõpru

K. Raual kriminaalse taustaga -tuttavaid. V. R. hinnangul avaldas K. Rauale

negatiivset mõju tema endine elukaaslane. toetab venna soovi ennetähtaegselt vabaneda

V. R.

ning on valmis talle pakkuma nii moraalset kui ka materiaalset tuge. . T. projektijuhi MTÜ A

M. V. inimesele emise ajast. sõnul on tagatud elukoht majutusasutuses sõltumata vaban

Eluruum vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Üür ja kõrvalkulud

kokku vad kuus jää suurusjärku 100 eurot . Eluasemekulude katteks on võimalik taotleda

toimetulekutoetust oma elukohajärgselt omavalitsuselt. öökohta T

K. Raual ei oleks, kuid A. T. meeskond võib K. Rauda töö otsimisel abistada. Kinnipeetava venna V. R. sõnul ei ole K. Raual probleeme alkoholi ega narkootikumidega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et

süüdimõistetut ei peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama. Ka kriminaalasja menetlemisel

osalenud ringkonnaprokurö ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist r T. L.

elektroonilise valve alla. Ennetähtaegne vabastamine kujutab endast erilist soodustust.

Tuginevalt isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule,

kuritegude toimepanemise kindla tõenäosusele (38%), ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik),

töökoha ja leiab prokurör, et sissetuleku puudumisele

K. Raua puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et K. Raud ei pane vabanedes toime uut kuritegu.

9. Kinnipeetav

avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda. Ta on vangistuse kestel mõistnud,

et ta elas valesti. K. Raud ütles, et mõrvale pole õigustusi ega selgitusi, ent kohtu XXX

täiendava küsimuse peale selgitas K. Raud, et pani teo toime seetõttu, et

XXX kiusas pidevalt tema elukaaslast: ähvardas ja räuskas. Mõrva täideviijaga mõrvale kaasaaitajaks olnud K. Raud

ei suhtle. Samuti ei lävi ta oma kahe lapsega. Ta käib läbi üksnes oma ema, kahe venna ja Jehoova tunnistajatega. Vanglas on olnud raske: venna surm on ta hingel ja karistuse alguses üritas ta seetõttu ka enesetappu. Viimased poolteist aastat on ta vanglas keevitajana töötanud.

1-13-7295

4

Ta on läbinud programmid „Õige hetk“ ja „Viha juhtimine“ ning vestelnud omal algatusel psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga.

10. kaitsja Kinnipeetava leidis, et kinnipeetava vabastamise peab otsustama kohus. K. Raud

on vanglas oma korrektiivid. Kriminaalhoolduslike läbinud sotsiaalprogrammid ja teinud

vahenditega

on võimalik K. Raua käitumist kontrolli all hoida.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus vabastab K. Raua

vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.

12. KarS

tahtlikus esimese § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase tingimisi

katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud

karistusseadustiku § 75 lg 2 p s 9 sätestatud - elektroonilise valve kohaldamisega; ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. K. Raud on

elektroonilise valvega päri. Elekt eadmise tingimused on täidetud: MTÜ T roonilise valve s .

poolt pakutavas majutuskohas

. T. projektijuhi M. XXX on võimalik valvet läbi viia ja MTÜ A

V.sõnul on isikule tagatud elukoht majutusasutuses sõltumata vabanemise ajast ning ka

elektroonilise valve pa . K. Raud igaldamiseks on nõusolek antud on käesolevaks ajaks temale mõistetud 5 aasta 6 kuu ja 14 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 3 aastat. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud.

Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis

loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st

1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just

uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale asus äsja ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude

oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need

saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn

kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses

arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamis

– Schönke/Schröder el. (Stree/Kinzig zum StGB. 29. Auflage, § 57/10–13).

1-13-7295

5

14. Eelöeldu tähendab, et väär on prokuröri arusaam, et ennetähtaegne vabastamine kujutab endast erilist soodustust: ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik meede (vt ka RKKKm 3- 1-1-12-17, p-d 17-19). Muude prokuröri seisukohtade osas on kohtul keeruline midagi öelda:

need seisukohad on põhistamata ja kujutavad endast n ö vana põhja kopeerimist. - Muu hulgas tuleb jätta tähelepanuta prokuröri viide vangla toodud uute kuritegude tõenäosuse astmele (nn

protsendile): vangla ega prokurör ei ole kuidagi põhjendaud, mil moel see tõenäosus paika pandud on ja ilma põhistuseta esitatud väited ei maksa kohtu silmis midagi.

15. Ka tähendab ülal öeldu seda, koletus ei ole vähemalt ots et K. Raua kuriteo eselt praeguse

menetluse jaoks oluline. Selle teo eest mõisteti K. Rauale karistus, mis vastas K. Raua

süüküsimust lahendanud kohtu hinnangul K. Raua süüle. Ka ülimalt hirmsa kuriteo sooritanud

inimese ennetähtaegne vabastamine on võimalik – seda eeldusel, et temast tulenev retsidiivsusrisk on piisavalt madal. Tõsi on aga see, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt

karta, seda väiksem peab vangi vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus

(Stree/Kinzig r 57/15).

– Schönke/Sch örder zum StGB. 29. Auflage, §

16. Seda, milliseid kuritegusid inimeselt oodata on, saab eeskätt panna paika tema eelnevate

kuritegude põhjal. K. Raud on sooritanud kahte liiki kuritegusid. Esiteks varastas ta

ajavahemikul 22. oktoobrist kuni 10. novembrini 2011 viiel korral üksi ja kahel korral koos kaaslastega ühest kütusekonteinerist bensiini. Teiseks aitas ta 10. novembril 2011 kaasa samal kuupäeval toime pandud oma venna mõrvale. Niisiis tulevad uute kuritegudena toime vargused ja mõrvad (aga ka kergemat sorti vägivallateod, nagu nt kehavigastuste tekitamised ja tapmised,

sest kes on võimeline sooritama mõrva, on seda enam valmis rakendama kergemat laadi vägivalda).

17. Varguste oht K. Raua ennetähtaegset vabastamist ei väära. Esiteks ei ole vargus ülearu raske kuritegu. Seetõttu saab n-ö vargusohtliku inimese jätta vabastamata vaid juhul, kui varguste oht on võrdlemisi suur (vt käesoleva määruse p 15). K. Raud pani küll toime mitu vargust, aga need kõik olid omavahel tihedalt seotud: toimusid küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul ühe objekti

suhtes. Seega ei saa öelda, et K. Raud on paadunud varas, kes läheb vabanedes tõenäoliselt uuesti vargile.

18. Vägivallategude ja eriti mõrvade ohu puhul on õiguskuulekaks jäämise osas vaja märksa

suuremat lootust kui pelga varguste riski korral. Kohus leiab, et K. Raua puhul on see risk piisavalt väike, et ta vabastada.

19. Riigikohus on hiljuti leidnud, et retsidiivsusohtu tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud on ja kas ta on täitnud individuaalses

täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). K. Raud on end vanglas pidanud üleval väga hästi. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused: seega ei ole alust arvata, et tegu on oma loomult allumatu või impulsiivse inimesega, kes võib seetõttu uuesti vägivaldseks muutuda. K. Raud on vanglas töötanud ehk näidanud seda, et ta suudab järgida distsipliini ja

talub rutiini: see aga võimaldab loota, et ta saab õiguskuulekalt hakkama ka vanglavälises

argielus. Vangla on märkinud, et K. Raud ei väljenda k

– sama mulje jäi uritegelikke hoiakuid

ka kohtule. Positiivne on ka tõik, et K. Raud on käinud psühholoogi nõustamistel.

Individuaalses täitmiskavas ette nähtud programmid „Õige hetk“ ja „Viha juhtimine“ on

kinnipeetav läbinud: see annab alust loota, et ta suudab eluga vabaduses kohaneda ja

kuritegevusest hoiduda. Väga oluline on ka see, et praegune vangistus on K. Raua jaoks

esimene. Seetõttu võib loota, et vangla on n ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg - -s

1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele.

1-13-7295

6

20. Samas aga ei tähenda süüdimõistetu õiguskuulekalt käitumine vangistuse kandmise ajal ja

individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine automaatselt, et ta tuleb vabastada. Seda seetõttu, et kohus peab arvestama ka muid KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid.

21. See tähendab muu hulgas arvestamist sellega, millised saavad olema süüdimõistetu elutingimused vabanemisel. Need tingimused ei ole ideaalsed, aga samas ei ole nad ka kehvad. Negatiivne on see, et K. Raud ei hakka elama koos mõne talle lähedase inimesega: seega ei ole tal pidevat tuge, kes teda vajadusel õigel teel hoiaks. Samas aga on K. Raual olemas lähedased

inimesed, kellega ta ka läbi käib: eeskätt vend V R, aga ka oma ema. Samuti võib ooda . ta, et K.

Rauda toetavad MTÜ T töötajad. ö füüsilises mõttes midagi . Tulevasele eluasemele ei ole nette heita: see on tuba; WC, köök jms on ühiskasutuses. Asjaolu juures, et see elukoht asub K. Raua varasema elupaigaga võrreldes teises Eesti otsas, on positiivne see, et süüdimõistetut ei

hakka mõjutama tema varasem elu (nt negatiivse taustaga tuttavad): K. Raud saab alustada n ö - puhtalt lehelt. Töö puudumist kohus kuigi oluliseks ei pea. Esiteks ei olnud K. Raua sooritatud

mõrv seotud majanduslike probleemidega, mistõttu pole alust arvata, et süüdlane hakkaks panema vägivallategusid toime raha hankimiseks. Teiseks ei ole K. Raual kuigivõrd palju raha tarvis: eluasemele kulub ca 100 eurot kuus ja K. Raud saab taotleda kohalikult omavalitsuselt

mõningast toetust. Kolmandaks saab loota, et K. Raud leiab endale töö: ta on vanglas olles omandanud eriala ja töökogemuse.

22. Arvesse peab võtma ka K. Raua isikut. Siinkohal on kõige olulisem see, et K. Raud on

toime pannud vaid ühe vägivallateo. Seega ei saa kõneleda sellest, et tegu on retsidiivsusele kalduva kurjategijaga. Samuti tuleb silmas pidada seda, et K. Raud üritas vangistuse algjärgus

endalt elu võtta. Seda tegi ta oma sõnul seetõttu, et ei suutnud elada süükoormaga, mida ta

tundis endal lasuvat tapmise tõttu. Kohus ei näe põhjust neis sõnades kahelda: puuduvad igasugused andmed, et K. Raud üritas suitsiidi mingil muul kaalutlusel. Seetõttu on alust loota, et K. Raud saab oma teo ebaõigusest täiel määral aru ega soovi tulevikus enam midagi sellist teha.

23. KarS § 76 lg 4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt võib

kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et

inimene jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kohus ei leia, et K. Raua kuriteost ilmneb mingeid selliseid asjaolusid, mis viitaks retsidiivsusriskile. See kuritegu oli tingitud pikalt „käärinud“ konfliktist. Seega ei saa selle põhjal öelda, et K. Raud on

impulsiivne inimene, kes võib teiste vastu kerg ö kätt tõsta või et ta võib minna kellelegi elt nkallale nt raha hankimiseks. Pigem viis kuriteoni sündmuste kulg, mille kordumist oodata ei ole.

24. Eeltoodut kokku võttes vabastab kohus ennetähtaegselt.

K. Raua

25. KarS § 76 lg 5 ls 1 alusel tuleb määrata kuni

K. Rauale

11. novembrini 2019 kestev

katseaeg. KarS § 76 lg 5 ls 2 alusel allutab kohus kahekümne neljaks kuuks

K. Raua

käitumiskontrollile.

26. Süüdimõistetule tuleb KarS § 75 lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

27. K. Rauda - tuleb KarS § 75 lg 2 p le 4 tuginedes kohustada käitumiskontrolli ajal otsima

endale töökoha. Töökoha olemasolu aitab K. Raual elada kindlalt struktureeritud elu ja vähendab uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalusi.

1-13-7295

7

28. K. Rauda - tuleb KarS § 75 lg 2 p le 7 tuginedes kohustada käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema kriminaalselt karistatud isikute, eeskätt oma kuriteokaaslastega. See minimeerib ohtu, et varem koos teistega kuritegusid toime pannud süüdimõistetu hakkab seda uuesti tegema.

29. Viimaks allutab kohus K. Raua KarS § 75 lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele. Kohus määrab KarS § 751

lg 3 p 2 alusel kuud. elektroonilise valve tähtajaks kümme Sedavõrd pikk elektroonilise valve tähtaeg on seotud K. Raua kuriteo raskusega. Nagu märgitud (vt käesoleva

määruse p ), tuleb lisakohustusi määrates pidada silmas ka üldpreventiivseid huve. Seetõttu 13 peab elektroonilist valvet seades arvestama mitte üksnes retsidiivsusohu minimeerimist – sellel valvel on ka karistuslik eesmärk ehk ta peab süüdimõistetut viimase jaoks ebameeldival moel koormama. Vastavalt KarS § 751 - lg le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse.

30. Süüdimõistetu kaitsja eurose riigi õigusabi

T. M. esitas kohtule kirjaliku taotluse 208,08

tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse osaliselt.

Kaitsja taotleb muu hulgas 53,40 eurose (millele lisandub käibemaks) sõidukulu hüvitamist marsruudi Tartu-Valga-Tartu (178 km) eest. 178 km läbimise eest saab nõuda tõepoolest 53,40

eurot – pidades silmas seda, et „kilomeetritasu“ on 0,3 eurot (vt Justiitsministri 1. augusti 2016

määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord,

tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 17 lg 2). Samas aga tuleb arvesse võtta seda, et T. M. kaitses

vahetult enne -16-5444). Seega saab ta

K. Rauda Valga kohtumajas veel ühte klienti (asi nr 1 praeguses asjas nõuda vaid poole sõidukuludest: teise poole välja mõistmine tuleb lahendada asjas nr 1-16-5444. Niisiis arvab kohus T. M. taotletavast menetluskulude hulka 176,04 eurot. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016.

a määrusest nr 3 16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse -1-1-1-

käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata

jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles

menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa

taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest

halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes

ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p

4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista . KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb

K. Raualt menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik